InfoHub Logo

Nursultan Ábishuly Nazarbaev Qazaq Keńestik Sosıalısik Respýblıkasy Almaty oblysynyń Qaskeleń aýdanyna qarasty, qazirgi Qazaqstan Respýblıkasy Almaty oblysynyń Qarasaı aýdanyndaǵy Shamalǵan selosynda (2012 jyly eldi mekenniń ataýy Úshqońyr dep ózgertildi) 1940 jyldyń 6 shildesinde dúnıege kelgen. Bul selonyń tarıhy Jetisý oblystyq qonys aýdarý basqarmasy «Vernyı-Tashkent» poshtajoly jelisiniń Shamalǵan ózenimen qıylysar tusynan, Vernyı qalasynan 36 shaqyrym jerdegi Reseıden kelgen qonys aýdarýshylarǵa arnap Shamalǵannan jer ýchaskesin bólgen 1907 jyldan bastaý alady. Qolaıly jaıylymdarymen sýattary, shabyndyqtarymen jemisti toǵaılary bar bul mańdy qazaqtar ejelden-aq mekendep kelgendikten, rý aqsaqaldary óz ıelikterin tartyp alýǵa narazylyq bildirip, otarlaý ákimshiliginiń bul sheshimine qarsylyq tanytyp baqqan. Alaıda bılik olardyń pikirin qulaǵyna ilmeı, 1910 jyly osy aradan Túrkistan ólkesiniń general-gýbernatory A.V. Samsonovtyń tegi boıynsha Samsonovskoe (aýyzeki tilde Samsonovka dep atalǵan) eldi mekeniniń irgetasyn qalaıdy. 1913 jyldyń 1 qańtarynda seloda 146 tútin bolsa, 1925 jyldyń 22 jeltoqsanyna qaraı shańyraqtar sany 309-ǵa jetken. 1918 jylǵy mamyrda selonyń ataýy Shamalǵan dep ózgertilgen. 1940-shy jyldary Shamalǵan ortasyn qaq jara ózen aǵyp jatatyn, joldaryna tas tósele qoımaǵan ári ón boıynda sham da janbaıtyn 13 kósheden turatyn kádýilgi keńestik selony eske salatyn. Avtomobıl men traktor ataýly múlde tańsyq edi, jurt aýylda jaıaý-jalpy, atpen jáne arbamen júrip-turatyn. Jaz aılarynda aýyl arqyly mal aıdalyp ótetin, baqtashylar tabyndaryn osy jolmen dala jazyǵynan taý jaıylymdaryna qaraı órgizetin. Keńes ókimetiniń baı-qulaqtardy tárkileýinen keıin, burynǵy ıelerinen qalǵan táýir úıler onshaqty ǵana edi, ózgeleri ýaqytsha salynǵan baspanalar bolatyn. Aýla men aýlanyń arasy 150-200 metrdi quraıtyn. Selonyń ortasynda partıa uıasynyń, aýyldyq keńestiń, D.A. Fýrmanov pen K.E. Voroshılov atyndaǵy, 1 mamyr jáne Eńbekshi dep atalatyn tórt keńshardyń keńsesi, naýbaıhana men mektep ǵımarattary ornalasqan bolatyn.
Bul óńirge kóp ultty sıpat tán edi: munda jergilikti qazaqtardan basqa qyrǵyzdar, tatarlar, ózbekter, uıǵyrlar, dúngender turatyn, al XX ǵasyrdyń basynan — orystar, ýkraındar, mordvınder de tura bastady. 1930-shy jyldardan bastap Qazaqstanǵa jer aýdarylyp jiberilgen halyqtardyń, al keıinirek KSRO-nyń kóptegen ózge de ulttarynyń ókilderi qonystana bastady.

Nursultannyń ákesi — Ábish Nazarbaev

Nursultannyń ákesi — Ábish Nazarbaev (1898-1971 jj.) Uly júzdiń Shapyrashty rýynyń Kóshek tarmaǵynan shyqqan, aımaqtyń starshınasy ári qoǵamdyq bıi Nazarbaı Sapaqbaıulynyń (1901 jyly dúnıeden ótken) úly edi. Ákesinen erte aıyrylǵan Ábish 11 jasynda dáýletti orys otbasy Nıkıforovtarǵa batyraq bolyp jaldanyp, sonda eńbekte shyńdalyp, alǵashqy kásibı daǵdyǵa beıimdeledi. Ábishtiń kóptegen basqa qurby-qurdastarynan bir ózgesheligi — óziniń eńbeksúıgishtigi men bilimge degen ynta-jigeriniń arqasynda orys tilin úırenip alady. Jer jyrtý-dy, dıirmendi basqarýdy, etik tigýdi meńgeredi, baǵbandyq pen saýdanyń álippesin uǵynady. Munyń ózi onyń ortasy úshin meılinshe sırek kezdesetin jáıt edi. Sol zamannyń shekteýlerine baılanysty Ábish bilim ala almaǵan. Ol úshin de, onyń kóptegen ózge zamandastary úshin de qatal da tıanaqty mektep — ómirdiń ózi boldy. Jas kezinde Ábish qara jumysshy bolǵan, ara-arasynda jeke sharýasymen de aınalysqan. 1927-1930 jyldary KSRO-nyń alǵashqy besjyldyǵynyń iri qurylystarynyń biri — Orta Azıany Sibirmen jalǵastyrǵan Túrksib temirjol torabynyń qurylysyna qatysqan. 1930-shy jyldardyń ortasy-nan bastap Úshqońyr keńsharyn uıymdastyrýǵa belsene atsalysqan, al ol taratylǵannan keıin 1939 jyly D.A. Fýrmanov atyndaǵy ujymsharǵa kirip, alǵashynda sondaǵy eginshiler brıgadasyn basqarǵan. 1940 jyly taýdaǵy qystaýlardyń birinde qoǵamdyq mal men múlikti ortten qutqarý kezinde qolyn qatty kúıdirip, jaraqat alady, biraq múǵedektigine qaramastan, ujymsharda brıgadır bolyp isteı beredi.

Nursultannyń anasy — Áljan Nazarbaeva

Nursultannyń anasy Áljan Nazarbaeva (1904-1977 jj.) Qasyq aýylynda — qazirgi Jambyl oblysynyń Qordaı aýdanyndaǵy Talapty selosynda, Uly júzdiń Dýlat rýynyń Qasqaraý tarmaǵynan taraıtyn Jatqanbaı moldanyń otbasynda týǵan. Dinı áýletke jatqandyǵy týraly derek keıinirek onyń otbasynyń keńestik bılik tarapynan qýdalaýǵa ushyraýyna sebep bolǵan. Alaıda, basyna túsken aýyrtpalyqtar men synaqtarǵa qaramastan, Áljan óziniń aqjarqyn qalpyn saqtaı bilgen, bul onyń ázilqoılyǵy men sýyryp salyp án aıtýǵa degen beıimdiliginen de kórinip turǵan. Ol ómir boıy ujymsharda qatardaǵy eńbekker bolyp jumys istep, úı sharýasymen aınalysqan. Nursultannyń ata-anasy Ábish óz erkimen jaldanyp prorab bolyp júrgen, al Áljannyń otbasy arnaıy qonys aýdarylǵandarmen birge eriksiz jumysqa salyngan sol Túrksib qúrylysynyń basynda tanysqan. Ábishpen Áljan 1934 jyly úılengen. Nekeleskennen keıingi alǵashqy 6 jylda olardyń balalary bolmaıdy, sondyqtan kopten kútken muragerdiń dúnıege kelýi sheksiz qýanyshpen qabyldanady da, izgi nıetti erli-zaıyptylar muny ózderiniń bir-birine degen mahabbaty, adaldygy men shydamdylygy úshin berilgen syı dep túsinedi. Ejelden kele jatqan ádet-ǵuryp boıynsha, dúnıe esigin jańa ashqan nárestege at qoıý qúrmeti áýlettiń úlkeni — Tetebala ájege beriledi. Nazarbaı ata qaıtys bolgannan keıin ol is júzinde áýlettiń basshysyna aınalyp edi. Ata-anasymen birge nemeresin tárbıeleýge ol kisi de kóp meıir-shapaǵatyn tógedi.

Náresteniń esimin Nursultan dep qoıady, bul Nur (arab tilindegi sáýle, jaryq, jarqyraý, tazalyq; Quranda án-Nur — Allanyń 99 esiminiń biri) jáne Sultan (arab tilindegi jogary bıleýshi, ámirshi, bılep-tósteýshi, ústemdik etýshi, meıirban, aqsúıek, tańdaýly, eń jaqsy) sozderiniń úılesimi edi. Ot-basynda jáne bala-shaǵanyń, dostary men qúrby-qurdastarynyń arasynda Núrsúltandy esimin qysqartyp ári qarapaıym túrde Súltan dep ataıtyn.
Halyq arasynda keń taraǵan nemerelerin beıneli túrde ózderine bala etip alý dástúri balaǵa ákesiniń kishi inisi ıerarhıalyq mártebesin beredi, Sultan sonyń áserimen otbasylyq qarym-qatynasta ájesin apa (ana), ákesi Ábishti — aǵa, al týǵan anasy Áljandy jeńeshe dep atap ketedi.
Tuńǵyshtary Nursultannan keıin otbasynda onyń inisi Satybaldy (1947 j.t.), qaryndasy Ánıpa (1950 j.t.), inisi Bolat (1953 j.t.) dúnıege kelip, ósti.
Nursultan 5 jasqa kelgenshe eshqaıda shyqpaı, mal sharýashylyǵy brıgadasyn basqaratyn ákesi ujymshardyń otaryn baqqan Úshqońyrda bolǵan. Úshqońyr qoınaýy İle Alataýynyń eń kórikti bókterleriniń birinen sanalady. Nursúltan Nazarbaevtyń barlyq ata-babalary osy jerde turǵan, mal ósirip, egin salyp, jasampaz eńbekpen aınalysqan nemese qolyna qarý alyp, ony syrtqy jaýlardan qorǵaǵan.

Onyń segizinshi býyndaǵy babalarynyń biri — qazaq halqynyń jońǵar basqynshylaryna qarsy azattyq kúresine belsene qatysqan belgili áskerı qolbasshy Qarasaı batyr Altynaıuly (1589-1671jj.) edi. Qarasaı batyrdyń qaharmandyq erligine degen qurmet retinde, onyń esimi kúni búginge deıin Shapyrashty rýynyń jaýyngerlik urany bolyp keledi. Sondaı-aq otyryqshylyq ómir saltyna kóshýdiń belsendi jaqtaýshysy bolyp, aǵaıyn-týystarynyń dıqanshylyqty úırenýi úshin kóp is atqarǵan onyń atasy Nazarbaıdyń esimi de halyqtyń jadynda jaqsy saqtalǵan. Sol tóńirekte ol kisiniń esimimen tikeleı baılanysty «Nazarbaıdyń dıirmeni», «Nazarbaı alqaby» degen ataýlar osy kezge deıin saqtalyp qalǵan. Úshqońyrda 3 uzyn baraq bolypty, olardyń árqaısysynda 5-6 myń múıizdi iri qarany baǵyp-qaǵýmen aınalysatyn 10 otbasydan turǵan. Máskeýge baǵynatyn bıokombınattyń fılıaly da sonda ornalasypty, onyń qyzmetkerleri maldan sarsý úshin qan alatyn. Nazarbaevtardyń otbasy 1941-1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysynyń surapylyn sonda estıdi. Ár shańyraqtyń shyrqyn buzǵan soǵys Ábishtiń otbasyn da oraǵytyp ótpeıdi. Múgedektigine baılanysty áskerı qyzmetke jaramsyz dep tanylǵanyna qaramastan, ol ózgelermen birge ásker men tyldy azyq-túlikpen jáne aýylsharýashylyq ónimderimen qamtamasyz etý isine kirisken. Ábish pen Áljan oziniń otbasyn azyq-túlikpen qamtamasyz etýmen birge, asyraýshylary áskerge alynyp, maıdanǵa attanǵan týǵan-týystarynyń, dostary men kórshileriniń januıalaryna kómektesý mindetin de óz moıyndaryna alady. Maıdanǵa ketken er azamattardyń jumys oryndaryn áıelder, qarttar men balalar basqan bolatyn. Olardyń táýligine 12-14 saǵattap jumys isteýine týra kelgen.
Sol ýaqyttyń jáne sol áleýmettik ortanyń salty boıynsha, quıtaqandaı Nursultan ata-anasyna kómektese júrip eńbek etýge daǵdylanady, al eseıe kele qolǵabysyn kóbeıte túsedi: úıdegi mal men qúsqa kútim jasaıdy, qudyqtan sý tasıdy, aǵash jaryp, komir túeiredi, baqshany kútip-baptap, aýladaǵy tazalyq pen tártipti qamtamasyz etedi. Keıinnen, eseıgen kezinde ol sol jyldardy «balalyq shaqtyń qara nany» retinde sıpattaıdy, onyń áseri sanasynda «ashqursaq ári sýyq qysqy uzaq túnder» retinde qalyp qoıady. Biraq Keńester eli isiniń ádildigi men fashısik Germanıa sıaqty kúshti jaýdy kúırete bilgen keńes adamdarynyń búkil rýhanı jáne dene kúshiniń ǵalamat jumyldyrýshylyq qýatyna tipti balalardyń ózderi de tereń senimmen berilgen edi. Soǵys aıaqtalǵan jyly Nursúltan 5 jasta boldy, biraq sol kezdiń ózinde-aq ol Otanynyń taǵdyryna óziniń ortaqtastyǵyn ótkir sezinedi. Arada jarty ǵasyr ótkende ol bul jóninde bylaı dep eske aldy: «Otan» sózin alǵash ret bala kezde, sýyqtan tońyp, kogergen qoldarymyzdy jertóledegi peshke qyzdyryp, bir bólke nandy bárimiz bólip jeı otyryp estidik. Aýyldan myńdagan shaqyrym jerde Uly Otan soǵysynyń jalyny laýlap jatty. Maıdannan aýyldas aǵalarymyzdyń, alys-jaqyn týystarymyzdyń, tipti, áli mektepti bitirip te úlgermegen kórshi úılerdegi balalardyń qaıtys bolǵany týraly qaraly habarlar — «qara qaǵazdar» kelip jatty. Analardyń joqtaý aıtyp jylagan zarly daýystary. Úrpıgen balalar. Jalǵyz uldarynan aıyrylǵan qarttardyń qaıǵysy… Balalardy aýzynan eń ańsarly armandar aıtylatyn beıkúná perishtelermen jaıdan-jaı salystyrmasa kerek qoı. Peshtegi ottyń jalynyna qarap otyryp, biz jaýmen shaıqasyp jatqan jaýyngerlerdi koz aldymyzǵa elestetetinbiz jáne úlkenderden estigen jalbarynýlardy qaıtalap, Otanymyz úshin minájat etetinbiz. Aqyrynda tilegimiz qabyl bolyp, biz jeńiske jettik. Keıinnen, men kombınat peshteriniń aldynda túrganda da, aıtýly 1986 jyldyń jeltoqsanynda da, ómirdegi basqa syndarly sátterde de Otanǵa degen sezim men sol ottyń jalyny meniń sanamda bir-birinen bólinbes beıneler retinde qalyp qoıdy. Tarıhtyń nebir tegeýrindi syndarynan súrinbeı otip, táýelsizdikke qol jetkizgen Qazaqstannyń aspan tústes kógildir týynda Álemniń oty — Kún beınelengen. Ol — ǵarysh pen tabıgat kúshiniń ǵana beınesi emes, óz armandarynyń oryndalgandaryn aqyry kore almaı ketken babalarymyzdyń júrekteriniń de jalyny».

Nursultan Nazarbaev 1948 jyly Shamalǵan selosyndaǵy D.A. Fýrmanov atyndaǵy (1999 jyldan bastap Qarasaı batyr atymen atalady) qazaq-orys orta mektebiniń birinshi synybyna bardy, ony birinshiden bastap, tórtinshi synypqa deıin alǵashqy muǵalımasy T.A. Ismaılova oqytty. Ol kezde áke-sheshesiniń Shamalǵan selosynda óz úıi bolmaǵandyqtan, Nursultan alǵashqy eki synypty nemere aǵasy Úmbettiń úıinde júrip oqydy. Ata-anasy keıinnen osy jerden úı alyp, Shamalǵanda birshama turaqtap qaldy. Áriden oılaıtyn Ábish, solarmen aralasa júrip, Nursultan orys tilin jaqsy úırenip alsyn degen nıetpen, úıdi selonyń joǵarǵy jaǵyndaǵy, negizinen orystar turatyn Podgornyı kóshesinen ádeıi tańdaıdy. Osy sátten bastap anasy Nursultannyń boıyna qatań tártip pen óziniń jańa mindetterin sanaly túrde oryndaıtyn bilimǵe tabyný ádetin sińirdi. Nursultan sabaq oqyǵan saǵattarda úıde tynyshtyq ornaıtyn jáne, ádette, ol óziniń mektepke ázirlikterin aıaqtamaıynsha, birǵe oınaıtyn qurbylary da úıge kirgizilmeıtin bolǵan. Tipti, dostarymen oınap bolǵannan keıin de bilimge qushtar bala kerosın shamynyń jaryǵymen keshten tańǵa deıin jıi-jıi otyryp qalatyn. Munyń ózi onyń ata-anasy úshin ájeptáýir qarjylyq salmaq ta edi: otbasynyń barlyq músheleri arasynan beımezgil ýaqytta sham jaǵýǵa tek Nursultanǵa ǵana ruqsat etiletin. Asa aýyr kezeńde ozderi bilim alýdan qaǵajý qalǵan ata-ana balalarynyń shaǵyn aýyl mektebi beretin bilimdi tolyq ıgerýi úshin osylaısha bar ynta-yqylasyn salǵan. Nursultannyń Shamalǵan mektebindegi ustazdary M. Ihamberdın men K. Omarov (qazaq tili men ádebıeti), T. Sultanbekov (orys tili men ádebıeti), S. Muqanov (tarıh), P. Esimova (matematıka), J. Qarasaev (fızıka), M. Shamenov (bıologıa), N. Shlykov (dene tárbıesi men áskerı-patrıottyq tárbıe) jáne basqalar boldy.

Nursultannyń ómirinde dene tárbıesi men sport eleýli oryn alǵan. Dástúrli aýyl ortasynda ósken bala úshin qazaqtyń ulttyq oıyndary: kúresti, kókpardy, báıgege shabýdy, aýdaryspaq oınaýdy, taqym tartýdy, taǵy basqalardy ıgerý úırenshikti jáıt bolatyn. Aqjarqyn ári uıymdastyrý isine beıim Nursultan balalar arasynda jarystar ótkizýdi unatatyn. Al ózi olarǵa tabandy jattyqtyrýshy ári qatań tóreshi bola bilgen. Sport jabdyqtarynyń jetispeýshiligin balalar qoldan jasalǵan týrnıktermen, ziltemirlermen, átkenshektermen, keıde tipti aıaq astynda jatatyn jumyr tastarmen jáne bórenelermen almastyratyn. Oqýshylar qysta shanamen syrǵanap, muz qalashyqtaryn turǵyzatyn da, jazda uzaqty kún býyrqanyp aǵatyn taý ózeni ıirimderiniń móldir sýyna shomylatyn. Muǵalim T. Sultanbekov júrgizetin shahmat úıirmesinde balalar doıby, shahmat pen qazaqtyń ulttyq oıyny «toǵyz qumalaqtyń» álippesin qyzyǵa úırenetin. Úıdegi balalardyń úlkeni bolǵandyqtan, ata-anasynyń muqtajdyq qyspaǵynan tezirek qutylýyna kómektesip, inileri men qaryndasyn aıaǵyna turǵyzý úshin Nursultan jetinshi synypty bitirisimen mektepti tastap, jumys istegisi kelgen. Biraq ulynyń ýájderin tyńdaǵan Ábish qatty ashýlanyp, ony mundaı asyǵys qadamǵa barýdan bas tartqyzyp, oqýyn jalǵastyrýǵa kóndirgen. Onyń ústine, osydan az ǵana buryn úzdik oqý úlgerimi men belsendi qoǵamdyq jumysy úshin Nursultan Nazarbaev alǵashqylardyń biri bolyp BLKJO qataryna qabyldanǵan bolatyn. Nursultan ýaqytsha bankke kúzetshi bolyp ornalasyp, onda 3 aı jumys isteıdi. Alaıda oǵan tán ójet minez ben óziniń qadir-qasıetin sezine bilý talapty jasqa áleýetin jumsaýǵa budan edáýir laıyqty múmkindikterdi izdestirýge jeteleıdi. Sondyqtan sol 1958 jyldyń jazynda Almatyda ol Kıev azamattyq avıasıa ınstıtýtyna túsýge emtıhan tapsyrdy. Qazaq azamattyq avıasıa basqarmasynda konkýrstyq irikteýden tabysty ótip, avıasıa joǵary oqý ornyna túsken Nursultan osyndaı qýanyshty habarmen týǵan aýylyna oraldy. Biraq ol kútpegen jaǵdaı bolyp, rý aqsaqaldary da, shaqyrylǵan otbasylyq keńes te onyń bul bastamasyn quptamaı, alys jerge attanýyna qarsylyq tanytady. Jasy úlkenderdi syılap ósken, eresekterge qarsy kelip úırenbegen ári áke-sheshesin renjitpeýdi de oılaǵan Nursultan bul sheshimge moıynsynyp, astanaǵa baryp, qujattaryn qaıtaryp alady. Nursultannyń basynda bir jazda bolǵan bas aınaldyrarlyq jetistikter men janyn jegen osyndaı sátsizdikter tálkegi onyń janyna aýyr jara saldy ári onyń aldynan naǵyz kemeldenýdiń alǵashqy paraqtaryn ashty. Alaıda, eresek ómirge qadam basý, ata-ananyń bosaǵasynan alysta beriktik synaǵyna abyroımen shydas berý, jaqsy mamandyqty ıgerip, óz eńbeginiń arqasynda qoǵamnyń tolyqqandy múshesi bolý armany onyń boıynda myzǵymastaı oryn alyp edi.

1960 jyldyń 13 sáýirinde úzdik oqyp, ýchılısheniń qoǵamdyq ómirine belsendi qatysqany úshin Ýkraına LKJO-synyń Dneprodzerjınsk qalalyq komıteti Nursultan Nazarbaevty ekinshi ret maqtaý gramotasymen marapattady, al 1960 jyldyń 26 sáýirinde ol ýchılısheni úzdik bitirip shyqty. Emtıhan komısıasynyń sheshimi boıynsha ogan «8-shi razrádty ekinshi gornovoı» mamandyǵy berildi (qara metalýrgıada joǵary razrád 10-shy razrád bolyp sanalady). Jyldar óte kele, ol oziniń bilim alýynyń nátıjesin by-laı dep baǵalaıdy: «Iá, shynynda da, eshqandaı joǵary oqý orny meniń 1,5 jyl ishinde Dneprodzerjınsk ýchılıshesinde alǵan bilimimdi bere almas edi. Qalaı degende de, keıin men ınstıtýtta metalýrgıa ǵylymdaryn oqyp-úırenetin kezimde maǵan bári de derlik tanys ári túsinikti bolatyn. Al eger buǵan is júzinde alǵan daǵdylarymdy (ýchılıshede biz kún saıyn sabaqtan soń 4 saǵat óndiriste jumys isteıtinbiz) qosatyn bolsaq, bári de ózinen-ózi túsinikti bolyp shyǵa keledi». Oqýdy bitirgennen keıin Otanyna oralǵan Nursultan zaýyttyń ashylýyn taǵatsyzdana kútip, alǵan kásibı bilimi men daǵdysyn is júzinde qoldanýǵa asyqty. 1960 jyldyń 9 mamyrynda tres basqarýshysynyń orynbasary I. Tkachenko qol qoıǵan «Qazmetallýrg qurylys» tresi boıynsha berilgen №616 buıryqqa sáıkes, Nursultan Nazarbaev dneprodzerjınskilik 18 bitirýshilerdiń qatarynda «Domnaqurylys» qurylys basqarmasyna qara jumysshy bolyp jumysqa qabyldandy,domnanyń qurylysyn aıaqtaýǵa qatysyp, 1,5 aı boıy beton quıýshy bolyp istedi. 1960 jyldyń 27 maýsymynda «Qazmetallýrgqurylys» tresi boıynsha shyǵarylǵan №960 buıryqqa sáıkes, ol mamandyǵy boıynsha domna peshteriniń gornovoıy bolyp jumys isteý úshin Qaraǵandy metalýrgıa zaýytyna aýystyrylady jáne 1 shildede Qaraǵandy metalýrgıa zaýytynyń domna sehy quıý mashınalarynyń 5 razrádty shoıynshysy bolyp qabyldanady. 1960 jylǵy 3 shildede, óziniń 20 jasqa tolýy qarsańynda, Nazarbaev gornovoıdyń kómekshisi retinde sol kezdegi Qazaqstan men Orta Azıadaǵy alǵashqy ári jalǵyz domna peshiniń iske qosylýyna tikeleı qatysady. Tájirıbeli sheberler B.V. Iagovıtovpen jáne K.P. Gerashenkomen birge, Nursultan Nazarbaev alǵashqy qazaqstandyq shoıyndy balqytady. Bul kún tarıhqa Qazaqstan Magnıtkasynyń ómirge kelgen kúni retinde endi. Nursultan Nazarbaevtyń eńbektegi ómirbaıanynyń bastalýy osylaısha respýblıkanyń ómirindegi aıtýly oqıǵa — Qazaqstan qara metalýrgıasy flagmanynyń tabysty iske qosylýymen tuspa-tus keldi. 1970 jyly Nursultan Nazarbaev óndiris ozattary men respýblıkaǵa eńbek sińirgen qaıratkerleriniń qatarynda «Eren eńbegi ushin.

V.I. Lenınniń týǵanyna 100 jyl tolýy qurmetine» mereıtoılyq medalimen marapattalady. Nazarbaevtyń bastamashylygy bagynysty uıymdardyń aıasymen shektelip qalmaı, oblys pen búkil respýblıkanyń deńgeıine shyǵady. 1971 jyly Temirtaý qalalyq komıtetiniń IV plenýmyna ázirlik barysynda ol Sosıalısik Eńbek Eri P.L. Lısovenkonyń «Jumys ýaqytyn únemdeý úshin» dep atalatyn shaqyrýyna ún qosyp, «Aýysymdyq tapsyrmany 7 sagatta oryndaıyq» degen bastama usynady. Brıgadırler V. Gýshına («Arnaıy óndiristik qurylys» basqarmasy) men N. Nurǵalıev («Bolatqurylys» basqarmasy) jarıa etken bul bastamany Qazaq KSR-iniń barlyq komsomol uıymdary ilip áketip, ol endi «Qazaqstan saǵaty» dep atala bastaıdy.

1973 jyldyń kúzi Nursultan Nazarbaevtyń taǵdyryna jańa betburys ákeldi, sonyń nátıjesinde ol zań júzinde de, is júzinde de elimizdiń partıalyq elıtasynyń quramyna endi. Jumysynda baıqalǵan joǵary kásibılik, strategıalyq oılaý jáne kúmánsiz uıymdastyrýshylyq daryn onyń kandıdatýrasyn Qaraǵandy metalýrgıa kombınaty partıa komıtetiniń hatshysy qyzmetine usyný úshin daýsyz negiz bolyp edi. KOKP ıerarhıalyq qurylymynyń aýqymynda mundaı kadrlyq oryn aýystyrý tutastaı bir býyndar men deńgeılerdi artqa tastaı otyryp, kúrt joǵarylaý degendi ańǵartatyn. Másele mynada edi: Karmet sol kezde búkilodaqtyq máni bar strategıalyq obekti atanǵan bolatyn, sol eebepti, Qaraǵandy metalýrgıa kombınaty partkomy hatshysynyń laýazymy KOKP Ortalyq komıtetiniń nomenklatýrasyna kiretin de, ony tikeleı ózderi bekitetin. Qarmet partıa uıymdastyrýshysynyń laýazymy qanshalyqty mártebeli bolǵanymen, sonshalyqty táýekeldi de edi: kásiporynnyń ahýaly, jeńisteri men quldyraýlary úshin ol odaqtyq basshylyqtyń aldynda dırektormen birdeı tikeleı jaýap beretin. 1977 jyldyń naýryzynda Nazarbaev Qaraǵandy oblystyq partıa komıtetiniń ónerkásip jónindegi hatshyey, al sol jyldyń jeltoqsanynda ekinshi hatshysy bolyp saılanady. Endi onyń mindet aıasyna qara metalýrgıaǵa basshylyq jasaýmen birge, kómir ónerkásibi, energetıka, mashına jasaý salalaryn úılestirý de kiredi. Óńir úshin kómir óndirý salasynyń mańyzyn eskere kele, Nazarbaev eń aldymen kómir óndirýdiń kólemin arttyrý jónindegi mindetke den qoıdy, ol metalýrgıa men energetıkanyń qaýyrt ósýi jaǵdaıynda edáýir artta qalyp edi ári kómirge suranystyń kúrt ósýin qanaǵattandyra almaıtyn. Qalyptasqan jaǵdaıdy shuǵyl sheshý maqsatynda ol ǵalymdar men mamandardyń úlken tobyn jınap, solardyń qatysýymen «Qaraǵandykómir» óndiristik birlestiginiń jumysyn teksertýdi uıymdastyrdy. Sonyń nátıjeleri boıynsha Qazaqstanda alǵash ret ashyq ádispen Bórli jáne Shubarkól kómir kenishterin ıgerý bastaldy.

N.Á. Nazarbaev 1984 jyldyń 22 naýryzynda 43 jasynda Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy bolyp taǵaıyndalyp, KSRO-daǵy odaqtas respýblıkanyń eń jas premer-mınıstri atandy. Onyń úkimet basshysynyń laýazymyna taǵaıyndalýy is júzinde Keńes Odaǵynda qaıta qurýdyń bastalýymen tuspa-tus keldi. KOKP Ortalyq komıtetiniń jańa bas hatshysy M.S. Gorbachev jarıalaǵan qaıta qurý, jarıalylyq pen jedeldete damý baǵytyn barlyq keńes halqy sıaqty, Nazarbaev ta dáýirdiń obektıvti pisip-jetilgen belgisi ári is-áreketke basshylyq retinde úlken yqylaspen qabyldady. Ózi Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy bolyp taǵaıyndalardan sál ǵana buryn N.Á. Nazarbaevtyń ol kezde áli KOKP Ortalyq komıtetiniń hatshysy bolyp isteıtin M.S. Gorbachevpen aıtýly kezdesýi bolǵan. Sonda Gorbachev: «Qalaı dep oılaısyń, ózińiniń jón arqań myqty ma edi?» — dep suraǵan. «Alda qıyn kezeńder tur, — dep túsindirdi ol. — Tegeýrindi shaıqastar men kúrester bolady. Ońaıǵa túspeıdi». N.Á. Nazarbaevtyń qazirgi zamanǵy, qýatty ári ósip-órkendegen memleket qurýdaǵy da, Qazaqstannyń kópǵasyrlyq tarıhynyń tula boıyndaǵy da asa aıryqsha eńbegin búkil halyq bolyp tanýynyń zańdy aktisi oǵan Elbasy konstıtýsıalyq-quqyqtyq mártebesiniń resmı berilýi boldy. N.Á. Nazarbaevtyń qatqyl sózdermen bildirgen qarsylyǵyna qaramastan, Qazaqstan halqy óziniń zańdy ókilderi Parlament depýtattary arqyly — 2010 jyldyń 14 maýsymynda bul másele jóninde biraýyzdan sheshim qabyldady. Qaǵıdattyq turǵydan alǵanda, budan kóp buryn N.Á. Nazarbaevtyń tulǵasy men atqarǵan isterine degen qurmet sezimniń belgisi retinde, birqatar shet elderde onyń esimi kóziniń tirisinde máńgi este qaldyrylyp, tıieti memorıaldyq obektiler salynýyn eskergende, bul sheshim ábden qısyndy bolyp kórinedi.

---