InfoHub Logo

Tamasha mereke – Astana kúnimen shyn júrekten quttyqtaımyz. Biz Nur-Sultannyń qalyptasýynyń kýágerleri jáne osy aýqymdy zor jobany júzege asyrý múmkindigin kózben kórý baqytyna ıe bolyp kelemiz. Óz qalasyna erekshe súıispenshilikpen qaraıtyn adamdar – elordasynyń basty baılyǵy, olar kúnbe-kún óz jumystaryn atqara otyryp, Nur-Sultannyńqalyptasýyna orasan zor úles qosýda. Astana kúni merekesinde sizderge jáne otbasylaryńyzǵa shyn júrekten zor densaýlyq, ıgilik, tabys jáne baqyt tileımiz.

*** *** *** ***

Búgin – Astana kúni. Jas elordanyń merekesi árbir astanalyqtyń júregine qýanysh uıalatyp, erteńge degen senimdi shyndaı túsýde. Qaryshtap damyǵan jańa Astananyń búgingi kelbetine súısinbeıtin jan joq.

*** *** *** ***

Jas elordanyń kóz súrindirer kelisti kelbeti kún sanap jasaryp, kórkeıip, gúldene túsýde. Ol jańasha qarqyn alǵan qurylysymen ǵana emes, sońǵy tehnologıalar negizinde salynyp jatqan gúlzarlarymen, aleıalarymen syrttan kelýshilerdiń nazaryna ilinip, sheteldikterdi tań qaldyrýda. Saıyn Saryarqanyń tósinde totydaıyn taranǵan áz Astanamyz jyldar kele, alyp Azıa men Eýropanyń shoqtyǵy bıik qalalarynyń birine aınalatynyna, aldaǵy ǵasyr úlesinen oryn alyp, batyl úmitpen nyq senimniń tulǵaly tiregi bolaryna senimdimiz.

*** *** *** ***

Qazaqstannyń jas elordasy, búgingi Nur-Sultan – qaryshtap damyǵan memlekettiń, máńgilik dostyqtyń sımvoly. Qalanyń álem halyqtaryna maqtana kórseter jetistikteri az emes. Nur-Sultan – bolashaǵy jarqyn qala. Sondyqtan da Qazaqstannyń júregi máńgi soǵyp, bas qalasy odan ári gúldene bersin!

*** *** *** ***

Táýelsiz Qazaqstannyń bas qalasy Nur-Sultannyń áleýmettik-ekonomıkalyq ósip-órkendeýine qosqan qomaqty úlesterińizge, eren eńbekterińizge, azamattyq qoǵam qurýǵa belsene qatysqandaryńyzǵa, beıbitshilik pen kelisimdi saqtaýǵa at salysqandaryńyzǵa alǵysymyzdy bildiremiz. Sizderge baqytty da baıandy ómir, zor densaýlyq, qajymas qaırat, jemisti eńbek, shańyraqtaryńyzǵa shattyq pen qýanysh, qut-bereke tileımin. Súıikti qalamyz – arý Nur-Sultan kórkeıe bersin!

*** *** *** ***

«XXI ǵasyrdyń tabaldyryǵynda biz óz tańdaýymyz – kóne Saryarqanyń kıeli aspany astynda qonys tepken jańa astanamyz týraly málimdeımiz. Bul tańdaý astarynda elimizdiń qazirgi basshylyǵynyń aıqyndamasy ǵana turǵan joq. Bul tańdaýda Táýkeniń kóregendigi men Abylaıdyń ulylyǵy, esimderi ańyzǵa aınalǵan bılerdiń danalyǵy men 1986 jyldyń jeltoqsanynda ulttyq qadir-qasıet degenniń ne ekenin kúlli álemge pash etken sol bir jas júrekterdiń qaharmandyǵy toǵysyp jatyr. Bul tańdaýda óz taǵdyrynyń qojasy bolý quqyǵy úshin ómirin qıǵan mıllıondaǵan qandastarymyzdyń erik-jigeri bar. Osy tańdaýǵa dáıim laıyq bolaıyq»
Nursultan Nazarbaev

*** *** *** ***

Nur-Sultannyń qazirgi kún sanap bıikteı túsken eńsesinen táýelsizdigimizdiń tegeýrinin, elimizdiń eldik qasıetin, jasampazdyqtyń jańǵyryǵyn aıqyn baıqaǵandaısyń. Erke Esildiń jaǵasynda jańasha sáýlettik naqyshpen boı túzep jatqan ásem qalanyń sulý beınesi alystan kóz tartyp, kóńil baýraıdy. Sondyqtan, onyń erteńine de barlyq qazaqstandyqtar úlken úmitpen qarap, búkil álem  qyzyǵa kóz tigýde.
Qazirdiń ózinde kóptegen saıası jáne ekonomıkalyq mańyzdy oqıǵalardyń ortalyǵyna aınalyp otyrǵan onyń erteńgi bolashaǵynyń da zor bolary kúmánsiz.

*** *** *** ***

Nur-Sultan.

Bul sózge qazaq túgil, tórt-kúl álemniń eti úırengendeı.
Nur-Sultan sózi tilge oralǵanda shahar retinde jańa-jańa boıyn tiktep, eńse kóterip kele jatqan Elordasy kóz aldymyzǵa kele qalady.
Ol – jaı qala ǵana emes. Elorda. Keshe ǵana Táýelsizdigin alyp, býyny endi qataıyp kele jatqan Qazaq memleketiniń astanasy.
Nur-Sultan qazirgi kúni kózdiń jaýyn alady. Qarap turyp súısinesiń. súısinip turyp, shúkirshilik etesiń.
Nur-Sultan – bul qazaqtyń, mereıi, mártebesi. «Mereıimiz tası bergeı, Nur-Sultanymyz ajaryna ajar qosyp, sulýlyǵynan tanbaǵaı» degen shynaıy kóńil tula boıdy kerneıdi.
Nur-Sultan dúnıejúzine málim. Munda álemniń talaı memleketteriniń serkeleri bas qosyp, pikir almasyp, mańyzdy sheshimder qabyldap júr.
Nur-Sultan – el maqtanyshy. Munda qyzmet etý de, bilim alý da – baqyt.
Nur-Sultan – jańa qala, jańa shahar. Ol keleshekte búgingiden de qulpyryp, kórkeıe beretindigine senim.

*** *** *** ***

Búgingi zamannyń talabyna saı sáni men saltanaty kelisip, birligi men yntymaǵy jarasyp, kókke samǵaǵan záýlim bıik ǵımarattary bar, Esilge qonǵan aqqýdaı, bul álemde eń jas Nur-Sultandaı kórkem qala bar ma? Bul – jeńistiń kiltin dostyqpen tapqan nartáýekeldiń qalasy. Armany asqaq, asýy bıik jandardyń salǵan qalasy. Eliniń bir kúndigin emes, halqynyń 100 ǵasyrlyq birligin oılap, Elbasynyń salǵan qalasy. Eýrazıa kindigine ornalasqan alty Alashtyń bas qosqan qasıetti mekeni, kemel keleshegi bar jańa Nur-Sultan búginde álemdik saıasatta yqpal jasaıtyn, Qazaqstan jaıynda túsinik qalyptastyratyn, qazirgi zamannyń eń iri geosaıası jobalarynyń biri. 
Halyqaralyq dárejedegi sporttyq oıyndar men álemdik aýqymdaǵy basqosýlar ótetin, sáni men saltanaty kelisken, birligi men yntymaǵy jarasqan HHİ ǵasyrdyń kórkem sáýletti qalasy – Nur-Sultan arman emes, aqıqatqa aınalǵan, qıal emes, azǵana ýaqyt aralyǵynda qolymyz jetken shynaıy tarıhı jetistik.  Keń bolsyn Qazaǵymnyń keregesi,  Ketpesin Alla bergen berekesi. Alashtyń balasyna násip bolǵan Qutty bolsyn, Astana merekesi.

*** *** *** ***

N.Nazarbaevtyń tý kóterý rásiminde sóılegen sózi – Qurmetti qazaqstandyqtar! Astana kúnine arnalǵan merekelik sharalardy qala kógine Qazaq eliniń Kók baıraǵyn jelbiretýmen bastaıtyn dástúrimizdiń barlyǵyn bilesizder. Qazaqtyń kók Týyn Saryarqanyń samalyna terbeltip, kókke kóterý – úlken maǵynaǵa ıe. Qazaq eliniń aspan tústes Kók baıraǵynda altyn kún­men astasqan alyp qyran qanat kergen. Osynaý tereń maǵynaly nyshanda keshegi tarıhymyz ben búgingi bıigimiz, erteńgi eren isterimiz túgel toǵysqan. Oǵan biz Qazaq eliniń aspanyn bult shalmasyn, qyran beı­neli mártebesi shyrqap, kókke sharyqtap, kúnge jetsin degen asyl muratymyzdy syıǵyz­dyq. Qazaq balasynyń myz­ǵymas ta muqalmas erlik dástúriniń tamyry tereńde jatyr. Halqymyz úshin kókke kóterilgen baıraq – qasıetti nyshan! El shetine jaý kelse, bizdiń batyr babalarymyz osy baıraqtyń túbinen tabylǵan. Azattyq jo­lyndaǵy arpalystarda erlerimiz eldiktiń týy eńkeımeýi úshin jandaryn qurban qylǵan. El ıesi – erlerine «týyń jyǵylmasyn» dep bata bergen. Biz – búgingi táýelsiz Qazaq eliniń azamattary, osy bata boıyna daryǵan urpaqpyz! Egemendik alǵannan beri Kók baıraǵy­myzdy alasartpaı, elimiz tynysh, eńsemiz bıik bolyp, ósip, órkendep kelemiz». Biz bıikte jelbiregen Kók baıraǵymyzǵa kúlimdep qaraı alatyn jaǵdaıdamyz. Shekara­myzdy shegendedik. Elimizdiń qaq ortasyna elordamyzdy tiktik.  – Bul kúnderi Astana jastyq mereı­toıyn atap ótýde. 15 jyl bul – búkil halqy­myz­dyń shabytty eńbeginiń 5 myń 475 kúni! Shaharlardyń da, adamdar sıaqty, óz tarıhy, óz taǵdyry bolady. Jasóspirim Astananyń tarıhy – shyndyqqa aınalǵan ulttyq uly armannyń shejiresi. Osy jyldar boıynda elimizdiń barlyq óńir­lerinen júzdegen myń qazaqstandyqtar elordamyzdyń salynýyna jáne eńse tikteýine eleýli úles qosty. Sondyqtan da árbir qazaqstandyq úshin Astana – óziniń jan-júregine jaqyn jańa Otanymyzdyń bir bólshegi. Biz ony óz qolymyzben jańadan turǵyzýdamyz! 15 jyl ishinde bas qalanyń óńirlik jalpy ónimi 45 ese ósken eken! Sóıtip, bul shahardyń shyǵaratyn óniminiń aýqy­my qazir 2,7 trıllıon teńgege jetken. «Bú­ginde Astana búkil Qazaq­stannyń ınno­vasıalyq ózegi bolyp tabylady. Bul jerde otandyq ónerkásibimizdiń Qazaqstanda eshqashan bolmaǵan jańa salalary dúnıege keldi. Bular – teplovozdar, vagondar, tikushaqtar, qozǵaltqyshtar jasaý sala­lary». Inovasıalyq salalar qata­rynda bas qaladaǵy joǵary bilim beretin bir de biregeı ǵylym ordasy da atalady. Astanadaǵy jańa joǵary oqý oryn­darynda elimizdiń ınovasıalyq ın­dýstrıasy úshin kadrlar daıarlanady. Astana jańa mádenı ortalyqqa aınaldy. Munda «Qa­zaqstan», «Astana-Opera» sekildi búkil álem úshin biregeı konserttik zaldar boı kóterdi. Astana – barsha qazaqstan­dyq­tardyń birliginiń sımvoly! Sondyqtan onyń 15 jyldyǵy – Qazaqstan halqynyń jal­pyulttyq merekesi. Astana elimizdiń barlyq óńirleri úshin «damýdyń úlgisin kórsetti»: «Búginde bar­lyq oblys ortalyqtary, barlyq qalalar Astanaǵa qarap, boı túzeıdi, oǵan uqsaýǵa tyrysady. Olardyń barlyǵynda jańa nysandar salynady, qalalar abattanyp, ajarlanýda.  – Týymyz tuǵyrly, elimiz ǵumyrly bolsyn! Azat aspanynda altyn qyran qa­lyqtaǵan máńgilik elimizdiń bola­sha­ǵy baıan­dy bolsyn! 

*** *** *** ***