InfoHub Logo

Astananyń Esili sarqyraıdy,
Myń bir shyraq túnimen jarqyraıdy.
Kók aspanmen talasqan «Báıteregim»,
Astanamnyń sulýlyǵyn aıqyndaıdy.
 
Sáýleti de Astananyń sondaı kórkem,
Saǵynamyn qalamdy alys ketsem.
Sendeı qala tabylmas bar ǵalamda,
Asyp-tassyn árqashan baq-berekeń!
 
Jańa dáýir qalasy bul-Astana,
Qazaǵymdy tanytar bar ǵalamǵa.
Beıbitshilik, tatýlyqtyń aq ordasy,
Máńgi baqyt tileımin jas qalama!
 
Jyr jazamyn arý qala Astana dep,
Jyr jazamyn shabyttana, maqtana kep.
Týǵan kúni bas qalamnyń qutty bolsyn
Júregimnen osyndaı jazdym tilek.

*** *** *** ***

Saryarqanyń tórinen,                                                                                               
Baıyrǵy qazaq jerinen.
Qarasań kóziń toımaıtyn,
Boı kóterdi, Astana.

Sulý Esil boıynan,
Shyǵar adam oıynan.
Qýanyp elim toılaıtyn,
Boı kóterdi, Astana.

Báıteregim baq bolyp,
Kóńili eldiń shat bolyp.
Bolashaqty oılaıtyn,
Boı kóterdi, Astana.

Úıleri bultpen talasyp,
Kúlkisi kúnmen jarasyp.
Jylýy jandy jaılaıtyn,
Boı kóterdi, Astana.

*** *** *** ***

Aqsha bulttar aspanynda
Aq botadaı oınaqtaǵan Astana.
Júz túrlenip qas-qaǵymda,
Jan syryna boılatpaǵan, jas qala.

Kósheleri kúnge ǵashyq,
Árbir tasy án salatyn Astana.
Jyryn tolǵap, bıge basyp,
Jer – jahandy qarsy alatyn bas qala.

Appaq túnde araıyńdy
Ańsap turyp tutym baǵam Astana.
Jýsan ıisti tanaýyńdy
Juparymen qytyqtaǵan jas qala.

Erkelegen Esil arý,
Burymdardy jarqyldaǵan jas qala.
Tańy – sulý, keshi – dárý,
Aq samaly ańqyldaǵan Astana.         

*** *** *** ***

Tarıhqa jazyp esimin,
Túrlendi kóne Esilim.
Boıynda ósip, jas qala,
Keledi jaınap, Astana!

Qaıyrmasy:

Astana! Astana!
Ótkizgen dáýir basynan.
Kıeli jer ǵoı ǵasyrdan,
Ordaly boldy táýelsiz
Alaqandaı ashylǵan.
Babalardyń jandyrǵan,
Kúlinen ot shashylar.
Álemdi tańqaldyrǵan,
Astana nury ashylar.

Ómirim de jalǵasqan,
Taǵdyrym da jalǵasqan.
Keń alańda dombyra,
Shertedi kúı, án-dastan.

Qaıyrmasy:

Astana! Astana!
Ótkizgen dáýir basynan.
Kıeli jer ǵoı ǵasyrdan,
Ordaly boldy táýelsiz
Alaqandaı ashylǵan.
Babalardyń jandyrǵan,
Kúlinen ot shashylar.
Álemdi tańqaldyrǵan,
Astana nury ashylar.

Arqaý bolǵan óleńge,
Tamyr jaıǵan tereńge.
Murasy bop, babanyń,
Ataǵy jetti álemge.     

*** *** *** ***

Eı, Astana!
Sen degen týǵan eldiń júregisiń,
Ózinen bastaý alar óreli isim.
Shaharlar tolyp jatyr, biraq ta sen,
Bárinen biregeıi, bólegisiń.

Astanam – asqarymdaı kórinesiń,
Óleń bop kókiregimnen órilesiń,
Boıyma rýh berip turǵannan soń,
Anyq-aý utylmasym, jeńilmesim

Domalap qazaǵymnyń órge tasy,
Dýmanmen dúrildesin aspan asty.
Bıiktep Báıterekteı, záýlimdenip,
Asqaqtaı ber, elimniń Astanasy!

*** *** *** ***

Kıeli meniń Elordam,
Arýdaı sulý taranǵan.
Bereke-birlik, dostyqtyń
Tunyǵynan nár alǵan.

Jaınaı ber, jańa Astanam,
Ertegideı ǵajap bas qalam.
Yntymaqtyń terbep besigin,
Táýelsiz el kóshin bastaǵan.

Sáýleńdi shash elińe,
Nuryńdy tók jerińe.
Kıeli meniń Elordam,
Baq bolyp qonǵan tórime.

*** *** *** ***

Astana – arman qala
Saryarqa tósinde,
Sán berip Esilge.
Jas qala – Bas qala,
Astana ósýde.

Kún bolyp qaraıdy,
Shýaq bop taraıdy.
Álemge nur shashqan,
Astanam araıly.

Týǵandaı qıaldan,
Úıleri bir arman.
Aspandap barady,
Aıaýly uly ordam.

Aq tańmen tynystap,
Múlgıdi kúmis baq.
Tynyshtyq tutqasyn,
Elbasym tur ustap.

Mármárdan qalanǵan,
San saraı, san arman.
Jaýhardaı jarqyrap,
Jas qala jańarǵan.

Elbasy tilegi,
Elimniń júregi.
Jasanǵan elorda,
Týǵan jer tiregi,

Dalamnyń keńdigi,
Taýymnyń erligi.
Elordam tur sende,
Elbasym erligi.

Elordam qýatty,
Shyraıly, shýaqty.
Shuǵyla shasha ber,
Altyn kún sıaqty.

Astana aq qala,
Aq mármár pák qala.
Sharyqtap, qaryshtap,
Shalqı ber, shattana.

*** *** *** ***

Asyl dalam
Bárinen de ar qundy,
Ór bıikke kótere ber halqyńdy:
Sen bolmasań kim tanıdy zatymdy,
Eldigimdi, ataǵym men dańqymdy.

Atyram dep beıbit seniń tańyńdy,
Ata-babam qanǵa qansha shomyldy.
Zıalylar, márt uldaryn sen úshin,
Qurban qyldy jastyq jylyn jalyndy.

Dál osylaı taýysqanda taǵatty,
Tósinde bul táýelsizdik tańy atty.
Álem jurty moıyndady ózińdi,
Moıyndady el eken dep qazaqty.

Qus qanaty, tulpar beli talǵanda,
Qolyń jetti san ǵasyrǵy armanǵa.
Endi, mine, adymymen alyptyń,
Kelesiń sen órlep búgin zańǵarǵa.

Jaına, jasan, qulpyra ber, dalam-aý,
Sony kórip, tań-tamasha qalam-aý!
Múmkin emes sondyqtan da ózińdi
Azıanyń barysyna balamaý!

Ketken eseń túgendelip basqaǵa:
Aqmolaǵa saldyń jańa astana,
Sáýleti men saltanatyn búginde
Úlgi qylyp jatqa jáne dosqa da.

Qalaı sodan ortaıady kóńiliń,
Án men kúımen órnektelse óńiriń.
Barsha ulttyń, bar halqyńnyń dostyǵy –
Birligińdi saqtap turǵan TÁŃİRİŃ!

Sondaǵy peıilińe qaıranmyn,
Shyn dosysyń jaz qushaǵyn jaıǵannyń.
Kók baıraǵy – kókshil móldir aspanyń,
Keńdigiń men eldigińnen aınaldym!

Dalam meniń!
Keshe bodan el ediń,
Azattyqtyń jaıdyń endi jelegin.
Bar álemniń tynyshtyǵyn kóksegen,
Men ózińniń erteńińe senemin!

*** *** *** ***

Alataý aq ótkelim,
Mahabbatym kóktemim,
Qos qyranyń turaǵy
Armanyna jetkeniń.

Qanattary talmasyn,
Dáýlet bolyp aınalsyn.
Jumyrtqasyn baq qusym,
Báıterekke baılasyn.

Shahaman, Aqsý-Aıýly,
Qaraǵandy, Qaıyńdy,
Atajurtym – Túrkistan,
Pir tut, Iassaýıyńdy.

Qyzyl orda, Aq orda,
Ózge elde joq orda,
Kókke boıyn tiregen,
Kóńil kúıi toq orda.

Almaty – bal- anarym,
Aqjaıyǵym, Aralym,
Qarataý, Han táńiri,
Astana – aq janarym.

El namysy – Nur Aǵa,
Jer yrysy – qyr dala.
Sý shynysy-zer munaı,
Taý tynysy gúl-lala.

Saryarqa, keń dala,
Sensiz jetim men bala,
Samuryqtaı kıeli,
Sen – Báıterek, Sen – Ana!

*** *** *** ***

Jer emes shyǵar aıaǵyn adam baspaǵan
Deýshi edim qaıtem, mensiz de jazar basqa adam
Attanar kezde Almaty jaqqa sen búgin,
Janyma toly jyr artyp berdiń Astanam.

Bolar ma artyq arnalsa saǵan ár kúı, án
Urpaqqa úlgi jan uıam, meniń sán uıam.
Yǵymen emes tigimen órler  ǵasyrǵa,
Arnasy syrly, Aryny jyrly Darıam.

Bezbendep baǵyp Batys pen Shyńys shamasyn,
Teriskeı tustan tepsinge, jelden Panasyń.
Elimniń Mysyr shahary qyp qaqqan qazyǵyn
Qazaqtyń ulyn demeımin qalaı Dara -   Shyń.

Dáneker qylsa alty álem qurlyq arasyn,
Demeımin qalaı qazaqtyń ulyn Dana-SHyn!
Ózgege seni Ónege etpeı qaıteıin,
Ómir men óleń ózińnen tapsa Jarasym!

Kıeli  jol ǵoı jumaqqa barar jyraqtyq,
Sonda da saǵan basylar emes bir aptyq.
El kezip sirá, esi bar pende nesi bar –
Erleri jerin jatsa eger mundaı jumaq qyp.

Erleri jerin jumaq qyp jatsa jyr tunǵan,
Myń qosshy janǵa qashanda qajet bir Sultan.
Dalamda shańyraq kóterse áli myń qala,
Astanam, seniń bıikteı túser nur-tulǵań.

Nege de kerek kúńkil sóz, syltaý, neler syn,
Qamqoryń Alla, qanatyńnan halqyń demesin,
Áli sen talaı Esildeı erke kúı shertip
Syn týsa syrttan, Abylaıdaı aıbat shegesiń.

Janarǵa tunyp, jınalyp búkil nur bitken,
Danalyq penen Daralyqty mundaı kim kútken.
Ózegimdi jaryp, Ónerim sóılep bergende,
Sáýletiń menen Kelbetińe de til bitken.

Tektige tán qyp Taqyleti men Tárizin,
Jazamyn saǵan jarqyn bir sáttiń ár izin.
Bet alyp kúnge boı túzeı bershi Gúl-qalam,
Aq bulttardan sıpap mármár syndy qaýyzyn.

*** *** *** ***

Myńjyldyqtar qalasy

Jel oınaǵan tósinde Saryarqadaı jeri bar,
Otaý tikken mekeni qazaǵyndaı eli bar.
Aqseleýi terbelgen, jýsan ısi ańqyǵan,
Aınalaıyn alysqa ketken darap dańqynan.
Qaıran meniń sar dalam zobalańdy kóp kórgen,
Asharshylyq, soǵysty...ALJIR-di de ótkergen.
Han Kene de keshegi jaýyn júrgen qol qandap,
Aıaǵynan keltirdi bekinisin talqandap.
Sol bekinis ornynda belgisindeı jastyqtyń,
Jańa qala salyndy astanasy astyqtyń.
Árkim munan arqalap qajettisin ózine,
Týǵan jerdiń yrysyn almady da sezine.
Batpaǵyna bytysyp júrgen jurtty sor basyp,
Qutqarǵandaı boldy ǵoı erkin eldiń ordasy.
Ottan ystyq Otannyń soqqan lepti júregi,
Kún dıdarly Astana qazaǵymnyń tiregi.
Jyldan jylǵa aıqara asha túsken qushaǵyn,
Táýelsiz el maqtany jańarýdyń nyshany.
Ideıalar toǵysqan shabyttardyń qaınary,
Bar álemge pash etken ajarlanyp aıdaryn.
Kósh túzegen ordama artyp keled jan basy,
Ǵımarattar erekshe ózindik bar tańbasy.
Ár beretin kórkine sáýletinde talǵam bar,
İzdenister jan-jaqty bolashaqpen jalǵanar.
Tamsandyrar tatýlyq dostyq jalǵap kópirin,
Bir shańyraq astynda barsha ulttyń ókili.
Arýyma árqashan jyr arnaýǵa sóz daıyn,
Elordasy onsyz da talaılarǵa kózaıym.
Báıterekteı tómendi ushar kókten kóreıin,
Táýelsizdik tuǵyry ústem bolǵaı mereıiń.
Erkin jeli dalanyń soǵar keıde jelkelep,
Asyqpaıtyn Esildiń sýy tolqyp erkeler.
Óskeleń el urpaǵy kórgen emes tartynyp,
Eńbegimen eseıgen uǵyp ómir parqyn nyq.
Astanamen maqtanar árbir qazaq balasy,
Ǵajaıyp ir kórikti myńjyldyqtar qalasy.

---