InfoHub Logo

Taraz qalasy ákimdiginiń bilim bóliminiń
«№51 orta mektebi» komýnaldyq memlekettik mekemesi

Taqyryby: "Astana — N.Á.Nazarbaev týyndysy"

Baǵyty: Qazaqstannyń tarıhı eskertkishteri jáne bolashaq damýy bar saıahat marshrýttary

Seksıa: Ólketaný

Synyby: 10 «Á »

Mektebi: №51

Avtor: Baıjan Damıra

Ǵylymı jetekshisi: Sýleımenova Gýlmarıa Týralıevna

Mazmuny

Kirispe

Negizgi bólim

1. N.Á. Nazarbaev kóshbasshy

1.1 Astana — N.Á. Nazarbaev týyndysy

1.2  Astana qalasy týraly derekter

1.3  EKSPO-2017

Qorytyndy

Paıdalanylǵan ádebıetter

Ǵylymı zertteý kúndeligi

Anotasıa

Ǵylymı joba"Astana — N.Á. Nazarbaevtyń týyndysy". Biz búgingi jobamyzda osy tarıhy aıtylǵan jas Astananyń bastamashysy elbasymyz jaıly jáne ásem qala jaıly sóz qozǵaımyz. N. Nazarbaev — túp atasynan, arǵy teginen batyrlyq úzilmegen, qazaq tarıhynda qolbasshylyǵymen, bıligimen, sheshendigimen óshpesteı iz qaldyrǵan qaıratkerlerdiń urpaǵy. Babalary — eńsegeı boıly Esimhannyń týyn ustaǵan qolbasshy Qarasaı batyr, Qarasaıuly Kóshek batyr, Nazarbaı bı. Ákesi Ábish pen anasy Áljannyń tula boıy tuńǵyshy, áýlıege túnep júrip, Qudaıdan tilep alǵan balasy. Ol el tizginin almaǵaıyp, aýmaly-tókpeli, eń qıyn kezeńde qolyna aldy. Tarıhtyń da, taǵdyrdyń da synynan abyroımen ótip, halqyn da qyl kópirden, janyp turǵan órtten aman alyp shyqty. Azamattyń teńdesi joq osy qaharmandyǵyn, danalyǵyn keıingi urpaqtyń keleshekke ańyz etip jetkizetindiginde esh kúmán joq. Tarıhqa esesi ketken halqymyzdyń búgingi taǵdyry týraly oılaý — Prezıdentimiz týraly oılaýmen sabaqtas. Baǵy taıǵan qazaqtyń esesin qaıtaryp, qabyrǵaly el etip, osynshama qudiretti jasap berip otyrǵan Elbasynyń kemeńgerligi týraly qalaı aıtsaq ta jarasady.

 

Annotation

Scientific project "Astana-N.A.Nazarbaev creation of" capital project in the history of this young, we talk about the initiator of the President and beautiful city. President heroic grandfather original ancestors, unbroken rule in the history of the Kazakh command, figures left an indelible mark on generations of eloquence. Fathers - to keep the flag of eñsegey height Esimkhan commander on Karasay St., Qarasayulı Koshek, taking into account the dance. For his father and mother Alzhan painful Abish's firstborn son was begging God Saints were going to spend the night. Almağayıp the reins of the country, troublesome, the most difficult period of his hands. The advantage stood the test of history and destiny, and people make the bridge of his burning fire. Citizen unprecedented heroism, wisdom, there is no doubt get to the next generation of future legend. Thinking about the fate of the people who today make amends for the history associated with the president's thinking. Kazakh revenge for departing from the garden, walls, and talk about how the President who has made such a powerful wisdom in the face.

Kirispe

Jumystyń maqsaty:

1. Oqýshylardyń ǵylymı jobaǵa qyzyqtyrýshylyǵyn arttyrý

2. Shyǵarmashylyq qabiletin tanytý jáne damytý

3. Ǵylymı izdenýdiń ádisterin oqytý

Zertteý jumystarynyń mindetteri:

1. N.Á. Nazarbaev kóshbasshy 

2. Astana N.Á. Nazarbaevtyń týyndysy   

3. Astana qalasy týraly derekter

4. EKSPO-2017jyl

Ǵylymı jumystyń máselesi: Qazaqstannyń táýelsiz el retinde álemge tanytý.

Ǵylymı jumystyń taqyryby: "Astana — N.Á. Nazarbaevtyń týyndysy"

Ǵylymı jumystyń gıpotezasy: Astana jóninde tolyq maǵlumat beretin derek kózderine súıenip, tereń zertteýler júrgizilgende, ol týraly sizge osy kúnge deıin belgisiz bolyp kelgen qyrlary jóninde oı qorytýǵa bolady.

Bul ǵylymı jumystyń gıpotezasy mynandaı mindetterdi qoıady.

Zertteý jumystarynyń mindetteri

1. Astananyń álemdegi alatyn orynyn anyqtaý

2. Astananyń damý tutastyǵyn eskerý

3. Elbasy qyzmeti

Zertteý ádisi: 

1. Astana týraly málimet beretin zertteýlerge ǵylymı jumystarǵa sholý jasaý.

2. İzdenis dengeıine túsinik berý.

Ǵylymı jumystyń jańalyǵy: Astananyń qurylýy, kórkeıip ósýi, az ýaqyt aralyǵynda dúnıejúzine áıgili bolýy, jańa qurylystardyń kúnsaıyn boı kóterýi.

Zertteý júrgizý kezi: Ǵylymı oqýlyqtar, maqalalar, qazirgi zertteý eńbekteri.

Bozoq — Deshti Qypshaq astanasy: Ata Túriktiń ortanshy uly Bozoq Uly Dalanyń ortalyq bóligi sanalatyn Saryarqaǵa ordasyn tikti. Bozoq qalasy X-Xİ ǵasyrlarda turǵyzylǵan jáne Deshti Qypshaqtyń kóshpeli taıpalarynan shyqqan ámirshiniń turaǵy, ordasy bolǵan deıdi. Qalanyń tarıhynda ekinshi kezeń Qypshaq handyǵynyń (H-Hİǵ.) dalada kúsheıý kezeńine keledi. Osy oryndy mekendegen qypshaqtar orlardy tazartty, qysh kirpishterden jáne aǵashtan úıler saldy. Alańdar ortasynda kıiz úıler turdy. Osy oryndy ıgerýdiń úshinshi kezeńi altyn orda dáýirinde (XIII-XIVǵ) bastaldy jáne jańa merzimge deıin jalǵasty.Aqmola bekinisin qurý týraly sheshim: 1822 jyly Aleksandr Birinshi Sibir qyrǵyzdary týraly jarǵy qabyldaıdy. Jaqyn arada Aqmola bekinisin salý týraly másele sheshiledi. Ataýdy ózgertpeı, patshaákimshiliginiń barlyq qaǵazdarynda oryn Aqmola atalyp ketti. Onda bekinis turǵyndary nebári 313 adam bolatyn.

Aqmola Reseıdi Ortalyq Azıamen baılanystyratyn tranzıttik tarmaq retinde saýdany, ónerkásip pen mádenıetti damytý úshin óte yńǵaıly boldy. Osy jerge Sibir, Oral, Orta Azıadan kópester kelip qonystandy. Ýaqyt óte kele shaǵyn áskerı bekinis shaǵyn qalaǵa aınaldy. Qazirgi zaman tilimen aıtsaq, Aqmola ınvestısıalyq tartymdylyqqa ıe boldy. Qala mártebesi Aqmola stanısasyna Reseı ımperıasynyń İshki ister mınıstrliginiń 1862 jylǵy 7 mamyrdaǵy sheshimimen berildi.1868 jyly joǵary jarlyq boıynsha bes ýezen turatyn aýqymdy Aqmola oblysy quryldy: Aqmola, Kókshetaý, Petropavl, Omby, Atbasar. Sol ýaqyttyń talabyna sáıkes oblys eltańbasy bekitildi. 1939 jyly qazan aıynda Aqmola oblys ortalyǵy bolyp anyqtalady. Bul kezdeısoq bola salǵan joq: Uly Otan soǵysynyń bastalar aldynda ındýstrıasy keńinen damyǵan jetkilikti túrde úlken qala boldy. Bul jerde 6 kásiporyn boldy. Bul ýaqytta Aqmolada 32,5 myń adam turdy. Aqmolaǵa jańa mártebe berilýimen jańa oryndar ashyla bastady.Tyń ıgerý: Tyń jerlerdi ıgerýge oraı Aqmola oblysy eldiń eń basty astyqty aımaǵyna jáne aýyl sharýashylyǵy mashınalaryn jasaýdyń iri ortalyǵyna aınaldy. 1953-1956 jyldar ishinde oblysta 3,5 mln.ga tyń jer kóterildi. Qala órkendep damı bastady jáne 1960 jyly 26 jeltoqsanda Astyqty óńirdi qurý týraly jarlyq shyqty. Al 1961 jyldan bastap qala Selınograd atala bastady.Jańaastana: 1992 jyly Selınograd qaıta Aqmola atana bastady. Al 1994 jylǵy 6 shildede Qazaqstan Respýblıkasy Joǵary keńesiniń astanany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly qaýlysy qabyldanady. 1998 jyly 6 mamyrda jańa elordanyń ataýy Astana bolyp ózgertildi. 1998 jyly 10 shilde Qazaqstannyń jańa elordasy Astananyń halyqaralyq tusaýy kesildi.

Astana —  Qazaqstan Respýblıkasynyń elordasy. Astanada 880 191 adamturady 2016. Qazir qalanyń aýmaǵy 710km² alyp jatyr. Qala Qazaqstannyń ortalyq bóliginiń soltústiginde Aqmola oblysynda, Esil ózeniniń alabyndaǵy ózen mańy jazyqtyǵynda ornalasqan. Astana sózi qazaq tiline parsy tilinen aýysqan. Onda ol "kıeli oryn", "bosaǵa" degen maǵynalarǵa ıe. Búgingi tańda Astana — memleket basshysy N.Á. Nazarbaevtyń sózimen aıtqanda, ol jańany keıipteıtin, Qazaqstannyń dınamıkalyq damyp kele jatqan jańarýynyń, bizdiń táýelsiz respýblıkamyzdyń nyshany.Halyqtyń tabıǵı ósimi osy kezeńde 2000 jylǵy 1513 myń adamnan 2005 jyly 5,2 myń adamǵa deıin kóbeıdi.

Halqy

1989	1997	1998	1999	2000	2001	2002	2003	2004	2005	2006
281252[4]	275100[4]	275300[4]	326900[4]	381000[4]	446200[4]	493100[4]	501998[5]	510533[5]	529335[5]	550438[5]

 

2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	2014	2015	2016
574448[5]	602684[5]	605254[5]	649139[5]	697129[5]	742918[5]	778083[6]	814401[7]	852985[8]	872655[9]

İİ. Negizgi bólim. 1. N.Á. Nazarbaev kóshbasshy

Biz búgingi jobamyzda osy tarıhy aıtylǵan jas Astananyń bastamashysy elbasymyz jaıly jáne ásem qala jaıly sóz qozǵaımyz. N.Nazarbaev – túp atasynan, arǵy teginen batyrlyq úzilmegen, qazaq tarıhynda qolbasshylyǵymen, bıligimen, sheshendigimen óshpesteı iz qaldyrǵan qaıratkerlerdiń urpaǵy. Babalary – eńsegeı boıly Esimhannyń týyn ustaǵan qolbasshy Qarasaı batyr, Qarasaıuly Kóshek batyr, Nazarbaı bı. Ákesi Ábish pen anasy Áljannyń tula boıy tuńǵyshy, áýlıege túnep júrip, Qudaıdan tilep alǵan balasy. Ol el tizginin almaǵaıyp, aýmaly-tókpeli, eń qıyn kezeńde qolyna aldy. Tarıhtyń da, taǵdyrdyń da synynan abyroımen ótip, halqyn da qyl kópirden, janyp turǵan órtten aman alyp shyqty. Azamattyń teńdesi joq osy qaharmandyǵyn, danalyǵyn keıingi urpaqtyń keleshekke ańyz etip jetkizetindiginde esh kúmán joq. Tarıhqa esesi ketken halqymyzdyń búgingi taǵdyry týraly oılaý – Prezıdentimiz týraly oılaýmen sabaqtas. Baǵy taıǵan qazaqtyń esesin qaıtaryp, qabyrǵaly el etip, osynshama qudiretti jasap berip otyrǵan Elbasynyń kemeńgerligi týraly qalaı aıtsaq ta jarasady. Elbasyn kóp rette Abylaı hanmen salystyryp ta jatady. Sóz joq, Alashtyń aıbyny bolǵan Abylaı halyq jadynda, el tarıhynda máńgilik qalady. Dana qaıratker, kemel tulǵanyń: “Úsh júzdiń basyn qossam, qala salsam, sóıtip kóship-qonǵan jurtymdy el etsem” degen armany asqaq bolatyn. Abylaıdyń da sol armanyn júzege asyrǵan, amanatqa adal bolǵan adam — taǵy da sol Nursultan Nazarbaev. “Tymaq — tóbesinen, el tóresinen tozady” deıdi halyq. Qudaıǵa shúkir, qazaqtyń tymaǵy bútin, tóresi tórinde. N. Nazarbaev eshqashan halqyna jalǵan ýáde berge njoq, aqıqattan aınyǵan emes. Ony halqy baǵalady. Astanany kóshirgende de halqy qoldady, qazir de qoldap otyr. Endi osy jańa Astanaǵa qalaı jetkenimiz týraly sholý aıtyp keteıik. [1, 335]

2. Astana — N.Á. Nazarbaevt ýyndysy.

1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Nazarbaev astanany Almatydan Aqmolaǵa kóshirý týraly sheshim qabyldaıdy. Ol qalanyń el ortasynda tıimdi geosaıası ornalasýymen, iri kólik joldarynyń qıylysynda ornalasýymen, qajetti kóliktik jáne telekomýnıkasıalyq ınfraqurylymdardyń bolýymen, astanany damytý úshin bos jerlerdiń bolýymen negizdeldi. Qalada ol kezde 319 myń adam boldy. Qala aýmaǵy 1997 jyly 258 km.m boldy, al búginde Astana 710,2 km  quraıdy.1998 jyly altynshy mamyrda QR Prezıdentiniń jarlyǵyna sáıkes Aqmola Astana bolyp atalatyn boldy. 1998 jyly IýNESKO sheshimi boıynsha Qazaqstan astanasyna medal berilip «Álem qalasy» joǵary ataǵy berildi.Tarıhqa sál sheginis jasap, elordamyzdyń jylnamasyna kóz júgirter bolsaq, sonaý 1997 jyldyń 20 qazanynda Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen Aqmola qazaq eliniń astanasy bolyp jarıalanǵan kún eske túsedi. Iá, sol jyldyń qara kúzinde Memleket basshysy jańa astana tórinde respýblıkamyzdyń memlekettik nyshandaryn ortalyq alańda saltanatpen qarsy alǵan bolatyn. Mine, osy sátten bastap, Alataýdyń bókterindegi ásem qala Almatyda qonystanǵan Astana.Astana óte serpindi damýda. Elorda kóshirilgen kezden bastap qala ekonomıkasyna salynǵan ınvestısıa kólemi 3,5 mıllıard dollardan asty. 2007 jylǵa deıin Astananyń qurylysyna 238,6 mıllıard teńge kóleminde qarajat jumsaý josparlanýda.Astananyń oıdaǵydaı damyp kele jatqanynyń belgilerin onyń halqynyń jedel ósýinen baıqaýǵa bolady. Elordany kóshirý jarıalanǵan jyly munda nebári 225 myń adam turatyn. 2004 jyly elorda turǵyndarynyń sany eki ese ósip, jarty mıllıonnan asyp ketti. 1998 jyly Astana erkin ekonomıkalyq aımaqtyń WEPSA halyqaralyq qaýymdastyǵyna kirdi. Álemniń 15 qalasy Qazaqstan elordasynyń baýyrlas qalalary bolyp tabylady, olardyń arasynda Máskeý, Berlın, Varshava, Mınsk, Kıev, Ankara, Bangkok jáne basqalary bar.Elordanyń jańa ákimshilik ortalyǵynda Beıbitshilik pen kelisim saraıy men «Pekın-Palas» bıznes-ortalyǵynyń qurylysyna daıyndyq jumystary bastaldy.Taǵy 10 nysan — janar-jaǵarmaı quıý stansasy, «Capital Forum» Yntymaqtastyq jáne damý halyqaralyq ortalyǵy, 6 qabatty medıa-ortalyq, saýda-demalys kesheni, halyqaralyq saýda ortalyǵy,t.b. nysandar qurylysqa ruqsat alý jáne jobalaý kezeńinde tur.2005 jyldyń basynan beri barlyǵy 15 nysan tirkeldi, onyń ishinde 3 ákimshilik ǵımarat, áleýmettik maqsattaǵy 4 nysan, 4 turǵyn úı, 4 ınjenerlik, kólik ınfraqurylymdary bar.Al, sońǵy 6 aıda Joǵarǵy sot, mýnısıpaldyq 4 turǵyn úı kesheni, Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń 2 jataqhanasy, t.b. nysandar paıdalanýǵa berildi. QR Parlament Májilisi men Syrtqy ister mınıstrligi ǵımarattarynyń, «Ǵashyqtar» saıabaǵynyń, «Prezıdent-otel» qonaqúı kesheni men Islam ortalyǵynyń ashylý rásimi ótti. [2, 337]

Senat men Úkimettiń ákimshilik ǵımarattary, «Tulpar» turǵyn úı kesheniniń qurylysy aıaqtalyp keledi. Dıplomatıalyq qalashyq, sırk ǵımaraty, «Sol jaǵalaý — Abylaı han dańǵyly tas joly men Esil arqyly kópirdiń» qurylysy jalǵasýda.Esildiń sol jaǵalaýyn ákimshilik ortalyqqa aınaldyrý maqsatynda qurylǵan «Astana — jańa qala» ekonomıkalyq aımaǵynda 141 nysan salynyp jatyr. 2010 jylǵa deıin munda taǵy 150 ǵımarat boı kóterýi tıis. Bul qurylys jumystary úshin 240 mıllıard teńge qarjy jumsalmaq. Arnaıy eknomıkalyq aımaq Elbasy jarlyǵymen jańa Astana qurylysyn qarqyndy damytýǵa qolaıly jaǵdaı jasa ýúshin qurylǵan-dy. Ol úshin Esildiń sol jaǵalaýynan myń jarym gektar jer bólindi. 2002-2007 jyldarǵa arnalǵan arnaıy baǵdarlama jasalyp, oǵan 240 mıllıard teńge ınvestısıa tartý kózdeldi. Qazir qurylys jumystaryna 162 mıllıard teńge quıylyp, jańa ǵımarattar boı kóterdi. Aımaq qurylǵan osy 3-4 jyldyń ózinde 141 nysan tirkelse, onyń 49-y tolyqtaı salynyp bitip, paıdalanýǵa berildi. Sondaı-aq 2005 jyldyń sońyna deıin taǵy 30 nysan iskeq osylmaq.

Qalanyń dál júreginde ornalasqan Báıterek munarasy jaǵalasyndaǵy parkqa uqsas ashyq alanynda udaıy arnaıy merekeler ótkizilip otyrady. 2010 jyly osy jerde Ákimshiliktiń shaqyrýmen Berlın qalasynan kelgen Aıýlar dostastyǵy kórmesiniń tanystyrý merekesi ótkizile alyndy. Osy kórmede dúnıeniń 125 elinen 125 ónerpazdar jasap shyǵarǵan 125 kórkemóner ýnıkattary, birbirimen tatýlyqpen tynysh turyp turǵan túrinde, kórsetildi. [1, 335]

Sońǵy jyldary qalada mádenı-aǵartý mekemeleri jelisi edáýir kóbeıdi. 3 teatr, 23 kitaphana, 5 murajaı, 1 klýb mekemesi, 2 kınoteatr, Memlekettik fılarmonıa, 2 saraı, 3 balalar mýzyka mektebi, óner mektebi, kórkemóner mektebi jumys isteıdi.

Halyqty sportpen jáne dene shynyqtyrýmen turaqty aınalysýǵa tartý maqsatynda ótken kezeńde jańa sport keshenderi ashyldy jáne balalar-jasóspirimder sport mektebine (BJSM) kúrdeli jóndeý júrgizildi. Halyqqa qyzmet kórsetýge 25 sport-saýyqtyrý keshenderi iske qosyldy.Qalada aqparattyq ınfraqurylym qalyptasqan jáne onyń damýy jalǵasýda. 2001—2005 jyldar kezeńinde buqaralyq aqparat quraldarynyń (BAQ) sany 78-den 169-ǵa deıin (77 gazet, 82 jýrnal, 7 teleradıokompanıa, 3 aqparattyq agenttik) ósti. Olardyń ishinde 25 BAQ aǵylshyn, nemis, ýkraın, tatar tilderinde shyǵady. Sonymen birge memlekettik emes BAQ-tar úlesin arttyrý úrdisi baıqalyp otyr, bul qazirgi ýaqytta 66 %-dy quraıdy. Aqparattyq saıasatty iske asyrýdyń mańyzdy quraly memlekettik tapsyrysty memlekettik, sondaı-aq jeke menshik BAQ-qa da ornalastyrý bolyp tabylady. Aqparattyq saıasat medıa josparlarǵa sáıkes iske asyrylady.

Bıliktiń úsh tarmaǵy: Úkimet, Senat, Parlament.

Áleýmettik qorǵaý salasynda júrgizilgen jumys kedeılik sheginen tómen ómir súrip jatqan halyqtyń, sondaı-aq halyqtyń áleýmettik osal jikteriniń ómir súrý deńgeıin jaqsartýǵa baǵyttaldy. Astanada 2005 jylǵy jeltoqsanda orta eseppen jan basyna shaqqandaǵy eń tómengi kúnkóris shamasy 6,2 myń teńgeni qurady. Kirisi kedeılik shegimen birdeı nemese odan tómen turmysy tómen azamattardyń sany 2006 jyldyń 1 qańtaryna 2,9 myń adamdy qurady, bul 2000 jylmen salystyrǵanda 4,2 ese kem. Qalada zeınetkerlerdiń sany 2000 jylǵy 32,3 myń adamnan 2005 jyly 34,7 myń adamǵa ósti. Múgedekterdiń sany 7,7 myń adam boldy.Jergilikti búdjetten tólenetin esebinen áleýmettik tólemderdiń jalpy somasy 2005 jyly 678,7 mln. teńgeni qurady, onyń ishinde turǵyn úı kómegi — 23,5 mln. teńge, ataýly áleýmettik kómek — 35,4 mln. teńge. 2005 jyly Astana qalasy boıynsha kedeılik sheginiń ortasha mólsheri 2,4 myń teńgeni qurady. Ataýly áleýmettik kómek alatyndardyń sany 2,3 myń adam boldy. [3, 26]

14 myńǵa jýyq turmysy tómen azamat jergilikti búdjetten ataýly áleýmettik kómek, turǵyn úı járdemaqysy, zańdy jáne jeke tulǵalardyń qaıyrymdylyq jáne demeýshilik kómegi túrinde túrli materıaldyq kómek aldyQalada 11 joǵary oqý orny (onyń 8-i jeke menshik), 22 kolej jumys isteıdi. Oqýdyń barlyq túrleri boıynsha joǵary oqý oryndary men kolej stýdentteriniń jalpy sany 58,3 myń adam. Oqýshylar sany 1,9 myń adam bolatyn nebári 5 memlekettik kásiptik mektep bastaýysh jáne orta kásiptik daıarlyqty júzege asyrady.Astanada 54 memlekettik jalpy bilim beretin mektep, 2 daryndy balalarǵa arnalǵan qazaq-túrik lıseı-ınternaty, arnaýly túzetý mektep-ınternaty, uıymdardyń derekteri boıynsha jalpy sany 60,1 myń oqýshysy bar keshki mektep jumys isteıdi. Mektep jasyna deıingi bilim berý júıesinde 11,2 myń balany qamtyǵan 36 mektep jasyna deıingi uıym jumys isteıdi. Bes-alty jastaǵy balalardyń mektep aldy daıyndyǵyn uıymdastyrý úshin jaǵdaılar jasalǵan.Qalada bilim berý keńistigi quryldy. Bilimge yntaly daryndy balalar úshin mektepter ashyldy. 26 mektepte jekelegen pánderdi tereńdete oqytatyn synyptar ashyldy. Qalada ǵylym salystyrmaly túrde tómen deńgeıde, ǵylymı qyzmetkerler sanynyń kúrt tómendegeni baıqalady.2005 jyly Astana qalasynyń turǵyndaryna barlyq mamandyqtaǵy 3,6 myń dáriger jáne 4,2 myń orta medısına qyzmetkerleri eńbek etetin, jergilikti basqarý organdarynyń qaramaǵyndaǵy 32 memlekettik medısına uıymy jáne 100-den astam memlekettik emes medısına uıymdary qyzmet kórsetti. Al 1998 jldyń 10 maýsymynda álem kartasynda paıda bolǵan jańa astananyń halyqaralyq tusaýkeseri ótti.Degenmen, 2006 jyldan bastap elorda kúni 10 maýsym emes 6 shilde kúni keńinen atalyp ótýde. Árıne, Astana Elbasymyzdyń tóltýmasy desek te, bul Elbasymyzdyń týǵan kúnine oraılastyrǵan shara emes. Keıde, keıbireýlerdiń dál osyndaı oıǵa beriletindigin joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Alaıda, olar elimizdiń jańa tarıhy bastaý alatyn tustaǵy elimizdiń elordasyn aýystyrý týraly mańyzdy sheshimniń dál 6 shilde kúni osydan týra 21 jyl buryn qabyldanǵanyn bilmese kerek.

Shynymen de, 1994 jyldyń 6 shildesi kúni Qazaqstan Respýbılkasy Joǵarǵy keńesiniń jalpy otyrysyna qatysqan Nursultan Nazarbaev depýtattarǵa qazaq eliniń elordasyn Almatydan Aqmola kóshirý týraly ıdeıasyn usynyp, ony naqty ári myǵym faktilermen depýtattardyń aldynda dáleldep shyqty. Bul jaıynda Elbasy óziniń «Eýrazıa júreginde» atty kitabynda: «1994 jyldyń 6 maýsymynda Parlament Májilisinde men astanany kóshirý týraly ıdeıany jarıa ettim. Sol kezde jurttyń bári11 meni qoldaǵan joq. Kóp adamdar muny aqylǵa syımaıtyn áreket dep eseptedi. Óıtkeni, eldiń jaǵdaıy aýyr bolatyn. Jalaqy, zeınetaqylar ýaqytynda tólenbeı jatty. Al endi bireýler astanany kóshirý ıdeıasyn qoldaǵannyń ózinde bul sheshim 2030 jylsyz júzege aspaıdy degen oıda boldy. Degenmen, osydan úsh jyl ótkende depýtattardyń ózi poıyzben jańa astanaǵa kóship keldi. Endi sheshimniń durys bolǵandyǵyna eshkim de kúmán keltirip, daýlaspaıdy» - dep jazady. Osy týraly úzindiden kóreıik.Elbasymyz jańa astanany tańdaýdy 32 ólshem boıynsha júrizgen edi. Sonyń ishinde asa    mańyzdylary: áleýmettik-ekonomıkalyq kórsetkishter, klımat, landshaft, seısmologıalyq jaǵdaı, qorshaǵan orta, ınjenerlik jáne kóliktik  ınfraqurylymnyń bolýy, onyń bolashaǵy, komýnıkasıalar, qurylys kesheni jáne eńbek resýrstarynyń bolýy. Al sol barlyq ólsheminiń negizinde táýelsiz Qazaqstannyń ákimshilik jáne saıası ortalyǵyn Aqmola qalasyna ornalastyrý nusqasy meılinshe ınfraqurylymnyń bolýy, onyń bolashaǵy, komýnıkasıalar, qurylys kesheni jáne eńbek resýrstarynyń bolýy. Al sol barlyq ólsheminiń negizinde táýelsiz Qazaqstannyń ákimshilik jáne saıası ortalyǵyn Aqmola qalasyna ornalastyrý nusqasy meılinshe ońtaıly bolyp shyqqan edi. Búginde bul sheshimniń durys bolǵandyǵyna eshkim de kúmán keltirip, daýlaspaıdy. Memleket basshysy óziniń «Eýrazıa júreginde» atty kitabynda jazýynsha, bul birinshiden, Qazaqstandy geosaıası jospar turǵysynan nyǵaıtý úshin qajet edi. Astana Eýropa men Azıanyń shektesken tusynda, ıaǵnı Eýrazıa qurlyǵynyń qaq ortasynda, muhıttardan birdeı qashyqtyqta ornalasqan. Eýropalyq jáne azıalyq dástúrlerdi boıyna toǵystyrǵan bul qala Batys pen Shyǵysqa da, Ońtústik pen Soltústikke de ashyq bola alady.

Ekinshiden, bul sheshimde qaýipsizdik máselesi de eleýli ról atqardy. Táýelsiz eldiń astanasy syrtqy shekaralardan meılinshe qashyq jáne eldiń ortalyǵynda bolýy tıis edi. Úshinshiden, astanany ózgertý Qazaqstan ekonomıkasyn saýyqtyrý úshin de qajet boldy. «Tórtinshiden, Astanany quramy jaǵynan kóp ultty óńirge kóshire otyryp, biz turaqty saıası-etnostyq memleket qurý, Qazaqstandy mekendegen etnostar arasyndaǵy dostyqty saqtaý men baıytý, dinder men konfesıalardyń qaqtyǵyssyz tatý ómir súrýin qamtamasyz etý jónidegi baǵytymyzǵa adal ekenimizdi taǵy bir dáleldedik», — dep jazady Elbasy atalǵan kitabynda.Jalpy, Qazaqstan kóshbasshysyna elordamyzdy Almatydan Aqmolaǵa kóshirý ıdeıasy tosynnan kelmegen edi. Ony Elbasymyz óziniń joǵaryda atalǵan kitabynda jan-jaqty jazǵan bolatyn. Ol jaıynda Memleket basshysy «Eýrazıa júreginde» atty kitabynda bylaı eske túsiredi: «Baıaǵy bir ýaqytta Qazaqstan Kompartıasy Ortaly komıtetiniń birinshi hatshysy kezimde meniń qolyma akademık Qanysh Sátbaevtyń baıanhatynyń túskeni bar. Ol anaý-mynaý emes, Qazaq KSR-niń astanasyn Qazaqstannyń geografıalyq ortalyǵy Qaraǵandyǵy ne Selınogradqa kóshirýdi usynypty. Ardaqty ǵalym, ardager qaıratker óz dálelderiniń biri retinde osyndaı baıtaq respýblıkanyń astanasy eldiń áldebir túkpirinde bolmaýy tıistigin keltirgen.Máselen, keńestik dıssıdent Aleksandr Soljınısyn óziniń «Reseıdi qalaı jaılastyramyz?» degen maqalasynda qazaqtardyń ejelgi ata qonysy Qazaqstannyń soltústik aýmaǵyn Reseıge qosyp alý qajet degeni bar.Sondyqtan Qazaqstannyń astanasyn respýblıkanyń soltústigine qaraı, ortalyqqa qonystandyrý táýelsizdiktiń eleń-alańynda kúntártibinde turǵan eń ózekti másele edi. Muny Elbasymyz anyq baıqap, az ǵana ýaqyttyń ishinde elordamyzdy Saryarqa tórine qonystandyrdy. Mine, osylaısha álem kartasynda oryn alǵan Astanamyz búginde álem jurtshylyǵyn aýyzyna qaratqan aıshyqty qalaǵa aınaldy. Sózimizdiń dáleli retinde kishigirim beınejazba kórsetkimiz keledi.Mine bul jazbadan bizdiń Astanamyzdyń alǵashqy bastamashysy elbasy N.Á.Nazarbaev ekenin kóremiz. Astana – qazaq eli bolashaǵynyń qalasy. Mádenıettiń oshaǵy, ǵylym men bilimniń ordasy. Elimizdiń kógildir týy jelbiregen táýelsizdigimizdiń ordasy. Jańa Astanamyzdyń qurylysy-jas memleketimizdiń jasampazdyqqa umtylysynyń, búkil qoǵamymyzdyń jańarýynyń erekshe sımvolyna aınalǵan qubylys. Ǵasyrlar boıǵy babalar armanyn iske asyryp, bas-aıaǵy tórt-bes jyl da  Astana salǵan memleket tarıhta bolǵan emes. Adamzat tarıhynda astanasyn  jańǵyrtqan memleketter jeterlik. Biz jańa ǵasyrǵa, jańa myńjyldyqqa órkenıetti ult retinde,  tarıh sahnasyna egemendi el retinde endik.  Az ýaqyttyń ishinde kórkeıip, túrlenip, táýelsizdigimizdiń túlegi, Otanymyzdyń júregi - Astanamyz da eldigimizdiń jańa betterin ashqandaı, táýelsizdigimizdi  áıgilep tur. Jastarymyzdy bolashaqqa bastaıtyn bas qalamyz, arman qala - jas qalamyz -óner,  bilim  men mádenıettiń, ǵylymnyń ordasyna aınalýda; Astanamemleketimizdiń saıası, ákimshilik, ekonomıkalyq, mádenı ortalyǵy jáne eldikti, ulttyq birlikti bildiretin bas qala. Ózi búkil ǵımarattardyń salynýyna óte úlken jaýapkershilikpen qarap kúndelikti aralap, tekseris júrgizip otyrǵan. 

Osydan Astana elbasynyń týyndysy ekenin kóremiz. Jas Astana bolsa, jyl saıyn jaınap kórkeıe túsýde. Bas aıaǵy on jyldyń ishinde álem jurtshylyǵy tanyǵan aıbyny askaq shaharlardyń qataryna qosyldy. Elordamyz el kindigi Arqa tórinde tý tikkeli beri táýelsiz respýblıkamyzdyń órleýi men órkendeýiniń basty nyshanyna aınaldy. Ol elimizdiń iri saıası jáne 12 ekonomıkalyq, mádenı ortalyǵyna aınalyp otyr. Men  óz Otanymdy, Astanamdy maqtan tutamyn! Ǵajaıyp shahar tek bizdiń ǵana emes, dúnıe júzine zıalylyq nuryn tógetin toǵyz joldyń torabyńdaǵy Eýrazıanyń sáýletti  qalasyna aınalyp otyr. Sáýletshilerdi de elbasy ózi tańdaǵan. Búgingi Astana — mádenıettiń oshaǵy, ǵylym men bilimniń ordasy. Elorda qurylysy — jas memleketimizdiń jasampazdyqka umtylysynyń, búkil qoǵamymyzdyń jańarýynyń erekshe sımvolyna aınalǵan qubylys. [4, 122]

2. Astana qalasy týraly derekter

Álem jurtshylyǵy bizdiń elimizdiń aıshyqty qadamdaryna, Tuńǵysh Prezıdentimizdiń sarabdal saıasatyna súısinispen qarap otyr. Osy jerden Astana jaılyderektergesózbereıik (derektervıdıo)

— Qazaqstan Respýblıkasynyń elordasy Astanaǵa 18 jyl toldy. Osynaý qysqa ýaqyt aralyǵynda Astana álemge tanylyp úlgerdi

— «Dýman» oıyn-saýyqkeshenindegi okeanarıým muhıttan eń alys oryn tepkendikten Gınnes rekordtar kitabyna engen. Okenarıýmnan eń jaqyn muhıtqa deıingi ara qashyqtyq úsh myń shaqyrymǵa jýyqtaıdy.

— Astanadaǵy «Han shatyr» oıyn-saýyq ortalyǵy álemdegi eń úlken shatyrly ǵımarat bolyp sanalady.

— Astana qalasynyń halqy 860 368 adamdy quraıdy. Sońǵy 15 jyl ishinde elordadaǵy halyq sany 300,5 myń adamnan 860 myń adamǵa deıin ósken (2015 jyldyń 1 mamyryndaǵy jaǵdaıǵa sáıkes) [4,122]

— Pıramıda ispetti etip turǵyzylǵan saraı 2006 jyly 2 qyrkúıekte saltanatty túrde ashyldy. Halyq arasynda «Pıramıda» dep atalyp ketken ǵımaratta bes lıft bar. Onyń bireýi — Prezıdentke arnalǵan.

— Kóp jyldar boıy kýbrın saıabaǵy bolyp atalyp kelgen Astana saıabaǵynda ǵasyrdan artyq jasaǵan qara terek ósip tur. 120 jastaǵy terek saıabaq ashylǵan ýaqyttan búgingi kúnge deıin jaıqalyp ósip turǵan jalǵyz aǵash

— Bilebilseńz, bizdiń bas qalamyz Astana men Ońtústik Koreıanyń astanasy Seýldiń ortaq uqsastyǵy bar. 1998 jyly Aqmola ataýyn ózgertilip, Saryarqanyń júreginde ornalasqan shaharǵa Astana ataýy beriledi. Iaǵnı, Qazaqstannyń astanasy Astana dep atalatyn boldy.

— Al buǵan deıin álemde memleket astanasy jaı ǵana «astana» dep atalatyn bir ǵana qala bolǵan. Ol — Ońtústik Koreıanyń bas qalasy Seýl. Koreı tilindegi «soýl» sózi «astana» dep aýdarylady.

— «Izýmrýdnyı kvartal» turǵyn úı kesheni Astananyń eń bıik ǵımaraty sanalady. Keshen ártúrli qabatty úsh munaradan turady (37, 40, 53 qabat). Eń bıik munarasynyń bıiktigi — 210 metr

— Álemdegi on alty ulttyq meshittiń biri «Haziret Sultan» 2012 jyly 6 shildede ashyldy. Meshitti «Haziret sultan» dep ataýdy memleket basshysy Nursultan Nazarbaev usyndy. «Haziret Sultan» meshitinde Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń syıy — kúmis Quran ornalasqan.

— Mundaı biregeı joba TMD elderiniń eshbirinde joq jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń eń negizgi arhıtektýralyq týyndysy ári mádenı ortalyǵy bolyp tabylady.

— Astananyń kógaldandyrylmaǵan aýdandarynda tikeleı kún sáýlesi túsken jer dál +70 gradýs temperatýraǵa deıin qyzady. Úılerdiń irgeleri men trotýarlar budanda joǵary ysyp ketedi.

— «Qazmunaıgaz» UK» AQ ǵımaraty. Ol 2002 jyly paıdalanýǵa berildi.

— Astanadaǵy Ulttyq kitaphanada 2,5 mln kitap bar.

— Astanada 45 tarıhı jáne mádenı eskertkish bar. Astananyń monýmenttik bezendirýinde tarıhı esimderge arnap qoıylǵan eskertkishterdiń orny bólek. Onyń bári onsyz da ásem Astanamyzdyń kólbetine kórik qosyp qoımaı, jastardyń patrıottyq sezimin arttyryp, Otanyna degen mahabbatyn nyǵaıta túsýde

— «Astana Opera» Memlekettik opera jáne balet teatry 2013 jylyashylǵan. Teatr toǵyz gektar jer kólemin alyp jatyr.

— Aspan me ntalasqan «Abý-Dabı Plaza». «Abý Dabı Plaza» kesheniniń ortalyq nysany — bıiktigi 388 metr (88 qabat) bolatynmunara-ǵımarat, al sonyń aınalasynda birikken taǵy birneshe ǵımarat boı kóteretin bolady. «Abý-Dabı Plaza» tek Qazaqstanda emes, sonymen qatar Ortalyq Azıadaǵy eń bıik teńdesi joq ǵımaratqa aınalady. [4,122]

Astananyń záýlim ǵımarattar tizimi.

Nursultan Nazarbaev Astananyń 10 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan jıynda elordalyq qalanyń damý fılosofıasyn óte anyq jáne beıneli túrde aıqyndap bergeni este. «Osynda ejelgi Saryarqa jerinde tek astana emes, elimizdiń bolashaq besigi ómirge keldi. Astana tarıhy men qazaqstandyqtardyń taǵdyry bir-birinen ajyraǵysyz. Elorda bizdiń respýblıkamyzdyń kúsh-qýatynyń iske asýynyń, dınamıkalyq damýynyń jáne turaqtylyǵynyń kórinisi. Astana barsha qazaqstandyqtardy biriktiretin jáne alǵa qaraı qadam basqan jarqyn, qýatty, gúldengen qalaǵa aınaldy. Bizdiń elordamyz Otanymyzdyń júregi, halyqtyń óz kúshine senimi men uly taǵdyr-talaıynyń sımvoly bolyp tabylady. Búginde Astanada, Qazaqstannyń barlyq óńirindegi sıaqty, júzden astam ult ókilderi ómir súredi. Halyqtar dostyǵy, ózara túsinistik jáne yntymaqtastyq - Astanany jáne jańa Qazaqstandy qurýdyń negizi, mine, osylar», - degen edi Elbasy mereıtoılyq jıynda. Elbasy úshin Astana qala ǵana emes, ózi ósirgen balasyndaı bolyp ketken. «Astananyń kóshelerinen ótip bara jatyp, oǵan súısine qaraım   21 Kóptegen astanalyqtar sıaqty, meni de bul jerde, eshteńemen shatastyryp almaıtyndaı, óz úıimdi tapqandaı aıtyp jetkizýge bolmaıtyn sezim baýrady. Kisi ony basqa esh nєrsemen shatastyryp almaıdy ǵoı. Bul ќýanysh pen tylsym tynyshtyqty qatar seziný bolatyn. Tipti kóshe shamdarynyń ózi saǵan nur shashqandaı, al aǵash japyraqtary seniń basyńnan sıpaǵandaı sezimge oranasyń»- degen elbasy Qazaqstan joly kitabynda. [3, 26]

Astana EKSPO-2017

Ekspo-2017 ıesi 2012 jyldyń 22 qarashasynda Fransıanyń astanasy Parıjqalasynda HKB-niń EXPO halyqaralyq búrosy Bas assambleıasynyń 152-shi sesıasy barysynda belgili boldy. Jasyryn daýys berý qorytyndysy boıynsha Astana úshin HKB-nyń 103 múshe-memleketi daýys bergen, al belgıalyq Lej qalasy 44 daýys jınady.Ekspo 2017 — Qazaqstannyń elordasy Astana qalasynda Halyqaralyq kórmeler búrosymen (HKB) uıymdastyrylatyn Halyqaralyq kórme. Kórme 2017 jyldyń 10 maýsym men 10 qyrkúıek deıin aralyǵynda ótti.  Uıymdastyrýshylarmen tańdalǵan taqyryp Future Energy (Bolashaq qýaty) bolyp tabylady. EHRO-2017 kórmesine 115 memleket jáne 22 halyqaralyq uıym qatysty. Kórmeni tamashalaýǵa 3 mln adam keldi.Kórmeniń eń basty nysany - álemdegi bıiktigi 100 metrge jetetin, eń úlken sfera tárizdi ǵımarat "Nur — Álem" boldy. Eldigimizdi tanytqan erekshe kórme. N.Á.Nazarbaev kórmeniń Qazaqstan ekonomıkasyn damytýǵa mýltıplıkatıvtik turǵydan oń áser etkenin erekshe atap ótti. -SHaǵyn jáne orta bıznestegi 1400-den astam kásiporyn quny 640 mıllıard teńge bolatyn taýarlardy jetkizýge jáne qyzmet kórsetýge tapsyrys aldy.Týrısik sektor jandana tústi.Týroperatorlardyń qyzmetine degen suranys 1,8 ese artty.Astanada kásipkerlik sýbektileriniń sany 10 paıyzdan asa kóbeıdi.Elorda búdjetine qyzmet kórsetý salasynan túsken salyq 1,2 ese ósti.Qazaqstannyń astanasy búkil álemniń nazaryn ózine aýdardy,-dedi Elbasy. Memleket basshysy kórme aıasynda ótken mádenı jáne halyqaralyq sharalarǵa toqtaldy. -Kún saıyn elordamyz tórtkúl dúnıeniń túkpir-túkpirinen jetken túrli mádenıettiń áýeni men naqyshyna bólinip turdy.Búgingi saltanatty rásim Islam yntymaqtastyǵy uıymynyń ǵylym jáne tehnologıalar jónindegi samıtimen tuspa-tus kelip otyr.Onda ıslam álemindegi ǵylymı-tehnologıalyq damýdyń mańyzdy máseleleri talqylanýda. Jalpy, EKSPO aıasynda 6 myńnan astam túrli is-shara ótkizildi, — dedi Nursultan Nazarbaev. Qazaqstan Prezıdenti elimizdiń Eýrazıa óńirindegi qaýipsiz ári qarqyndy damyp kele jatqan memleket retindegi oń ımıjin nyǵaıta túskenin atap ótti. Memleket basshysy ”Bolashaqtyń energıasy” aıasynda ozyq ıdeıalar men tehnologıalardyń damýyna túrtki bolǵan jáne álemde ǵylymnyń ózara yqpaldastyǵyn nyǵaıtýǵa septigin tıgizgen kórmeniń birqatar jaǵymdy aspektilerine toqtaldy.

EKSPO búkil álemniń ıntellektýaldyq jáne tehnologıalyq áleýetin kórsetýge zor múmkindik berdi. Munda jańartylatyn energıa kózderi salasyndaǵy 140-qa jýyq ǵylymı jańalyq kópshilik nazaryna usynydy, — dedi Prezıdent. Sonymen qatar, Qazaqstan Prezıdenti EKSPO aıasynda qazirgi zamanǵy energetıkalyq saıasattyń basymdylyqtary jóninde jahandyq dıalog uıymdastyrylǵanyn jáne energetıka men ekologıa salasyndaǵy zamanaýı problemalardy sheshýge arnalǵan usynymdar ázirlengenin atap ótti. -EKSPO kórmesin ótkizý arqyly bizdiń el “jasyl” tehnologıalardy damytý ıdeıasyna berik ekenin taǵy da dáleldeı tústi.Jalpy,bizdiń kórme “taza energetıkany” jahandyq deńgeıde damytýǵa aıryqsha úles qosatynyna senimdimin,-dedi memleket basshysy. Sonymen birge, N. Nazarbaev EKSPO ınfraqurylymyn kórmeden keıin paıdalaný jospary jóninde oı bólisti. -“Nur Álem” jáne kórme taqyryby kórinis tapqan basqa da birqatar pavılondar “EKSPO murasy” retinde saqatalady.Kórmeniń aıaqtalýy birneshe aýqymdy jańa jobalardy bastaýǵa múmkindik beredi.Eń aldymen,munda “Astana” halyqaralyq qarjy ortalyǵy ornalasady.Ol qarjy habyna,ınvestısıa tartatyn ortalyqqa aınalyp,halyqaralyq qarjy júıesinde laıyqty orynǵa ıe bolýǵa tıis, — dedi QR Prezıdenti. Sondaı-aq, Memleket basshysy “jasyl” tehnologıalar men ınvestısıadardy damytý jónindegi halyqaralyq ortalyqty jáne IT-startaptar halyqaralyq tehnoparkin qurýǵa arnalǵan jobalarǵa toqtaldy. — “EKSPO” kórme kesheni tolyǵymen tnnovasıalyq jáne ornyqty damýdyń maqsattaryna odan ári qyzmet etein bolady.Barshańyzdy jańa ortalyqtardyń jumysyna belsendi atsalysýǵa shaqyramyn, — dedi Nursultan Nazarbaev. Sońynda Qazaqstan Prezıdenti kórmeni ótkizýge úleks qosqandardyń bárine alǵys aıtyp, kelgen qonaqtarǵa erekshe rızashylyǵan bildirdi. — Osymen halyqaralyq “EKSPO-2017” mamandandyrylǵan kórmesin jabyq dep jarıalaımyn!Onyń ıdeıasynyń tolyǵymen júzege asýyna qoldaý kórsetken Qazaqstan halqyna rızashylyǵymdy bilidremin.Kórmeniń sátti ótýine myńdaǵan adam atsalysyp,eńbek etti. Barshańyzǵa Qazaq jerindegi aıtýly sharaǵa belsene qatysqandaryńyz úshin alǵys aıtamyn,-dedi Memleket basshysy. 2012 jylǵy 26 qarashada Memleket basshysy«EKSPO-2017 Halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesin daıyndaý men ony ótkizý jónindegi memlekettik komısıa qurý týraly» №436 Jarlyqqa qol qoıdy.2012 jylǵy 26 qarashada Memleket basshysy «EKSPO-2017 Halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesin daıyndaý men ony ótkizý jónindegi memlekettik komısıa qurý týraly» №436 Jarlyqqa qol qoıdy. [5]

3. Qorytyndy

Nursultan Ábishuly — ulttyń kóshbasshysy. Kóripkeli. Ult namysynyń qamshygeri.Qazir álemdik saıasatty ıgerýde, ekonomıkany eńserýde, óz halqynyń tarıhyn, tilin, mádenıetin bilýde Prezıdentke teń keletin adam joq. Eýrazıa kindiginde ult pen ulysty sútteı uıytyp, kúnbe-kún kelisim men jarasym shamshyraǵyn jaǵyp otyrǵan qarqaradaı Prezıdentimizdiń eńbegi. N.Nazarbaev — adamzat tarıhyn tereń biletin, zamana aǵymyn jiti oılaıtyn, álemniń ozyq tájirıbesin utymdy paıdalanyp, ata-babadan qalǵan asyl ónegeni ádemi ushtastyryp kele jatqan strateg, táýelsizdik zamanynyń birneshe urpaǵyn ósirip kele jatqan tálimger.Nazarbaev — álem moıyndaǵan, jahanǵa ataǵy jetken, jer jahanǵa sózi ótip, aıtqanyn istetip otyrǵan búgingi zamannyń lıderi; týmysynan kıe daryǵan qaıratker; tabandy kúresker; gýmanıs, týǵan halqynyń Báıteregi, Kósemi, Kemeńgeri. Eliniń amanatyn arqalaǵan tiregi, altyn dińgegi. Kók túrktiń kindiginen jaralǵandardyń ishinen ozyp týǵany da, túrk tektes halyqtardyń lıderi de – N.Nazarbaev. Kúni keshe ǵana Túrkıanyń Premer-mınıstri T.Erdoǵannyń Nazarbaevty “túrik áleminiń lıderi” degeni — sol moıyndaýdyń kelisti kórinisi.Bárimiz jaqsy biletin Nazarbaev, mine, osyndaı adam.Qysqa merzimniń ishinde Astana el tanymastaı ózgerip,dúnıejúzine áıgili boldy.Buny elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń eren eńbeginiń nátıjesi.Sondaı-aq elbasymyzdy qoldap, kúsh jiger berip,siltegen baǵyt-baǵdarymen júrip,esh qarsylyq tanytpaı,uıymshyl bolyp,birlik týyn kótergen qazaq halqynyń  arqasy arqasy dep bilemin.«Astanada búkilálemdik kórme ótetin boldy» dep dúrligip jatyrmyz. Biraq, EKSPO degen ne? Maqsaty men muraty neshik? Aýqymy qandaı? Onyń bizge bereri bar ma? Osyndaı aýqymdy sharany ótkizý qolymyzdan kele me?-degen kókeıimizde suraq týyndaýy múmkin.Olaı bolsa bul suraqqa men jaýap bereıin.EKSPO – búkilálemdik kórme. Bir jarym ǵasyrlyq tarıhy bar kórme. «Ýıkıpedıanyń» tilimen aıtsaq, «ındýstrıalandyrýdyń belgisi jáne tehnıkalyq hám tehnologıalyq jetistikterdi kórsetetin múmkindik». Eń alǵash 1851 jyly Ulybrıtanıada ótken. Sodan beri qaraı bul kórme alpys bes ret ótken. Ekspo-2017 ótkizý úshin tenderdi uıymdastyrýshylar kórme ótkizetin elge bul sharanyń 2,3 mıllıard dollarǵa túsetinin baǵalaǵan. Bul qomaqty qarjyny ǵana emes, kásibı biliktilik pen úlken qajyrlylyqty da talap etetin shara.EKSPO-2017 – biz úshin úlken múmkindik.Allaǵa shúkir atalmysh kórmeni abyroımen atqardyq.Bul da elbasymyzdyń jetistigi.Qanshama memlekettiń ishinen sholpan juldyzdaı jarqyrap áıgili kórmeni ótkizýdi jeńip aldy.Aıta bersek EKSPO-nyń bizge bereri óte kóp.Osy betimizden taımaı kóptegen jetistikterge jete bereıik!Bolashaǵymyz-birlikte!

Paıdalynylǵan ádebıetter tizimi.

1. N.Á Nazarbaev  «Qazaqstan joly» kitabynan «Jańa dáýirdiń Jańa Astanasy» 2007 j, 335 bet.
2. N.Á Nazarbaev  «Qazaqstan joly» kitabynan «Qazaqstannyń astanasyn aýystyrý týraly sheshimniń qabyldanýy» , 2009 j, 337 bet.
3. N.Á Nazarbaev  «Eýrazıa júreginde» kitabynan, 2009 j 26 bet
4. N.Á Nazarbaev  «Eýrazıa júreginde» kitabynan, 2009 j 122 bet
5. Internet jelisi.
6. Sýretter ınternet jelisinen alyndy.

---