Atomnyń qurylysy. Rezerford tájirıbesi.
Sabaqtyń taqyryby: Atomnyń qurylysy. Rezerford tájirıbesi.
Maqsaty: Atomnyń qurylysy týraly ǵalymdar usynystarynyń durysyn tańdap alý, bólshekterdiń ornalasýy týraly naqty túsinik qalyptastyrý. Kez - kelgen elementtiń qurylysyn kesteni paıdalanyp anyqtaý.
Kórnekiligi. Vıdeo kórsetilim, Mendeleev kestesi, test úlgisi.
Jospary. 1. Atomnyń qurylysy týraly Tomson modeli - oqýshy
Rezerford tájirıbesi - oqýshy
2. Atom ıadrosynyń ólshemin anyqtaý - oqýshy
3. Atomnyń planetarlyq modeli – muǵalim
4. Sabaqty bekitý – test
5. Úı tapsyrmasyn suraý
6. Qosymsha málimetter berý – a) kesteni paıdalaný
b ) Rezerford eńbegimen tanysý.
7. Qorytyndy.
Barysy. Aǵylshyn fızıgi Ernest Rezerford - bólshekterdiń zattan shashyraýyn zerttedi de, 1911 jyly atom ıadrosy - massıvti túzilim, ol ólshemderi jaǵynan atomnan ondaǵan myń ese kishi ekenin aıtty.
Tomson modeli. Atomnyń qurylysy týraly durys pikirge ǵalymdar birden kele qoıǵan joq. Atomnyń alǵashqy modelin usynǵan, elektrondy ashqan - ataqty aǵylshyn fızıgi Dj. Dj. Tomson boldy. Onyń oıynsha, atomnyń oń zarády atomnyń kólemin túgeldeı jaılaıdy jáne turaqty tyǵyzdyqpen taraıdy. Eń qarapaıym atom - sýtegi atomy, radıýsy 10 - 8sm - ge jýyq oń zarádtalǵan shar, onyń ishinde elektron ornalasady. Atom júzim salyp pisirgen nan sıaqty, ondaǵy júzimder elektrondar rolin atqarady.
Biraq Tomson usynǵan bul model oń zarádtiń taralýy jónindegi tájirıbe negizderine qaıshy keldi. Tuńǵysh ret aǵylshyn fızıgi E. Rezerford jasaǵan tájirıbeniń atom qurylysyn anyqtaýda mańyzy zor boldy.
Rezerford tájirıbesi. Elektrondardyń massasy atomdardyń massasynan birneshe myń ese az. Atom túgeldeı alǵanda beıtarap, sondyqtan atomnyń negizgi massasy onyń oń zarádtalǵan bóligine keledi. Atomnyń ishindegi oń zarádtiń taralýyn zertteý úshin 1906 jyly Rezerford atomdy - bólshekpen atqylaýdy usyndy. Onyń massasy elektronnyń massasynan shamamen 8000 ese kóp, al onyń oń zarády modýli boıynsha eki eselengen elektron zarádyna teń. Atomnyń oń zarádtalǵan bóligi ǵana - bólshekterdi shashyrata alady. Radıaktıvti radıı preparatyn qorǵasyn sılındrdiń ishine salyp odan - bólshektiń shyǵyp jolyndaǵy altyn folgadan ótip ekranǵa túskenin mıkroskop arqyly qaraımyz. Ekranǵa túsken bólshek jaryqtyń jypylyqtaýlaryn týǵyzady. Osy prıbor tolyǵymen vakýmǵa ornalastyrylady. Kútpegen jerden - bólshek 900 - tan artyq buryshqa aýytqyǵany baıqaldy.
Atom ıadrosynyń ólshemderin anyqtaý. Atomnyń oń zarády men massasy keńistiktiń óte kishkentaı jerine shoǵyrlanǵan bolsa ǵana - bólshekterdiń keri tebilýi bolatynyn Rezerford túsingen edi. Sóıtip, Rezerford atomnyń túgeldeı derlik massasy men barlyq oń zarády shoǵyrlanǵan kishkentaı dene - atom ıadrosy ıdeıasyna keldi. Iadronyń ólshemi - 10 - 12 - 10 - 13sm shamasynda eken. Al atomnyń óziniń ólshemi 10 - 8sm, ıaǵnı ıadronyń ólsheminen10 - 100 myń ese úlken. Elektronnyń zarádyn birlik ólshem etip alsaq, onda ıadronyń zarády osy hımıalyq elementtiń rettik nómirine teń.
Atomnyń planetarlyq modeli. Mys. Kestedegi 11Na22 - natrıı elementiniń rettik nomeri 11 - ge teń, ıaǵnı atomynyń quramy 11 - elektronnan, 11 - protonnan turady. t. s. s.
Bekitý.
1. Atomnyń qurylysy týraly pikir usynǵan ǵalymdar.
A. Bor. Rezerford. V Tomson. Rezerford. S. Núton. Rezerford. D. Maksvell. Rezerford.
2. Atom qurylysyn tájirıbe júzinde dáleldep durystyǵyn usynǵan.
A. Tomson. V. Núton. S. Rezerford. D. Maksvell.
3. Rezerford tájirıbesinde qoldanylǵan aspaptar.
A. Sılındr, preparat, altyn folga, ekran, mıkroskop.
V. Sılındr, ekran, mıkroskop.
S. Altyn folga, preporat, ekran.
D. Ekran, mıkroskop, folga.
4. Atom quramyndaǵy pratondar sany elekrtondar sanyna(nan)
A. artyq. V. kem. S. teń. D. durysy joq.
5. 17Sl35 - hlor elementiniń protondary men elektrondaryn anyqtańdar.
A. R = 17 e =17 V. R = 17 e = 35 S. R= 35 e = 17 D. R = 35 e = 35
6. Iadronyń dıametri qandaı.
A. D (10 - 10 10 - 11) sm
V. D (10 - 11 10 - 12) sm
S. D (10 - 12 - 10 - 13) sm
D. D (10 - 13 - 10 - 14 ) sm
7. Atom ıadrosyndaǵy ornalasqan bólshek.
A. proton, elektron.
V. elektron
S. proton
D. durysy joq
Qosymsha tapsyrma:
1) 2 - 3 oqýshyǵa Kestedegi kez - kelgen elementtiń R, e - sanyn anyqtap berýdi tapsyramyn.
2) Rezerford – eńbegimen tanystyrý.
Úıge tapsyrma: § 72
Qorytyndy: Oqýshylardy baǵalaý.
Pán muǵalimi: S. S. Kıasova
Atomnyń qurylysy. Rezerford tájirıbesi. júkteý
Atomnyń qurylysy. Rezerford tájirıbesi. slaıd júkteý
Maqsaty: Atomnyń qurylysy týraly ǵalymdar usynystarynyń durysyn tańdap alý, bólshekterdiń ornalasýy týraly naqty túsinik qalyptastyrý. Kez - kelgen elementtiń qurylysyn kesteni paıdalanyp anyqtaý.
Kórnekiligi. Vıdeo kórsetilim, Mendeleev kestesi, test úlgisi.
Jospary. 1. Atomnyń qurylysy týraly Tomson modeli - oqýshy
Rezerford tájirıbesi - oqýshy
2. Atom ıadrosynyń ólshemin anyqtaý - oqýshy
3. Atomnyń planetarlyq modeli – muǵalim
4. Sabaqty bekitý – test
5. Úı tapsyrmasyn suraý
6. Qosymsha málimetter berý – a) kesteni paıdalaný
b ) Rezerford eńbegimen tanysý.
7. Qorytyndy.
Barysy. Aǵylshyn fızıgi Ernest Rezerford - bólshekterdiń zattan shashyraýyn zerttedi de, 1911 jyly atom ıadrosy - massıvti túzilim, ol ólshemderi jaǵynan atomnan ondaǵan myń ese kishi ekenin aıtty.
Tomson modeli. Atomnyń qurylysy týraly durys pikirge ǵalymdar birden kele qoıǵan joq. Atomnyń alǵashqy modelin usynǵan, elektrondy ashqan - ataqty aǵylshyn fızıgi Dj. Dj. Tomson boldy. Onyń oıynsha, atomnyń oń zarády atomnyń kólemin túgeldeı jaılaıdy jáne turaqty tyǵyzdyqpen taraıdy. Eń qarapaıym atom - sýtegi atomy, radıýsy 10 - 8sm - ge jýyq oń zarádtalǵan shar, onyń ishinde elektron ornalasady. Atom júzim salyp pisirgen nan sıaqty, ondaǵy júzimder elektrondar rolin atqarady.
Biraq Tomson usynǵan bul model oń zarádtiń taralýy jónindegi tájirıbe negizderine qaıshy keldi. Tuńǵysh ret aǵylshyn fızıgi E. Rezerford jasaǵan tájirıbeniń atom qurylysyn anyqtaýda mańyzy zor boldy.
Rezerford tájirıbesi. Elektrondardyń massasy atomdardyń massasynan birneshe myń ese az. Atom túgeldeı alǵanda beıtarap, sondyqtan atomnyń negizgi massasy onyń oń zarádtalǵan bóligine keledi. Atomnyń ishindegi oń zarádtiń taralýyn zertteý úshin 1906 jyly Rezerford atomdy - bólshekpen atqylaýdy usyndy. Onyń massasy elektronnyń massasynan shamamen 8000 ese kóp, al onyń oń zarády modýli boıynsha eki eselengen elektron zarádyna teń. Atomnyń oń zarádtalǵan bóligi ǵana - bólshekterdi shashyrata alady. Radıaktıvti radıı preparatyn qorǵasyn sılındrdiń ishine salyp odan - bólshektiń shyǵyp jolyndaǵy altyn folgadan ótip ekranǵa túskenin mıkroskop arqyly qaraımyz. Ekranǵa túsken bólshek jaryqtyń jypylyqtaýlaryn týǵyzady. Osy prıbor tolyǵymen vakýmǵa ornalastyrylady. Kútpegen jerden - bólshek 900 - tan artyq buryshqa aýytqyǵany baıqaldy.
Atom ıadrosynyń ólshemderin anyqtaý. Atomnyń oń zarády men massasy keńistiktiń óte kishkentaı jerine shoǵyrlanǵan bolsa ǵana - bólshekterdiń keri tebilýi bolatynyn Rezerford túsingen edi. Sóıtip, Rezerford atomnyń túgeldeı derlik massasy men barlyq oń zarády shoǵyrlanǵan kishkentaı dene - atom ıadrosy ıdeıasyna keldi. Iadronyń ólshemi - 10 - 12 - 10 - 13sm shamasynda eken. Al atomnyń óziniń ólshemi 10 - 8sm, ıaǵnı ıadronyń ólsheminen10 - 100 myń ese úlken. Elektronnyń zarádyn birlik ólshem etip alsaq, onda ıadronyń zarády osy hımıalyq elementtiń rettik nómirine teń.
Atomnyń planetarlyq modeli. Mys. Kestedegi 11Na22 - natrıı elementiniń rettik nomeri 11 - ge teń, ıaǵnı atomynyń quramy 11 - elektronnan, 11 - protonnan turady. t. s. s.
Bekitý.
1. Atomnyń qurylysy týraly pikir usynǵan ǵalymdar.
A. Bor. Rezerford. V Tomson. Rezerford. S. Núton. Rezerford. D. Maksvell. Rezerford.
2. Atom qurylysyn tájirıbe júzinde dáleldep durystyǵyn usynǵan.
A. Tomson. V. Núton. S. Rezerford. D. Maksvell.
3. Rezerford tájirıbesinde qoldanylǵan aspaptar.
A. Sılındr, preparat, altyn folga, ekran, mıkroskop.
V. Sılındr, ekran, mıkroskop.
S. Altyn folga, preporat, ekran.
D. Ekran, mıkroskop, folga.
4. Atom quramyndaǵy pratondar sany elekrtondar sanyna(nan)
A. artyq. V. kem. S. teń. D. durysy joq.
5. 17Sl35 - hlor elementiniń protondary men elektrondaryn anyqtańdar.
A. R = 17 e =17 V. R = 17 e = 35 S. R= 35 e = 17 D. R = 35 e = 35
6. Iadronyń dıametri qandaı.
A. D (10 - 10 10 - 11) sm
V. D (10 - 11 10 - 12) sm
S. D (10 - 12 - 10 - 13) sm
D. D (10 - 13 - 10 - 14 ) sm
7. Atom ıadrosyndaǵy ornalasqan bólshek.
A. proton, elektron.
V. elektron
S. proton
D. durysy joq
Qosymsha tapsyrma:
1) 2 - 3 oqýshyǵa Kestedegi kez - kelgen elementtiń R, e - sanyn anyqtap berýdi tapsyramyn.
2) Rezerford – eńbegimen tanystyrý.
Úıge tapsyrma: § 72
Qorytyndy: Oqýshylardy baǵalaý.
Pán muǵalimi: S. S. Kıasova
Atomnyń qurylysy. Rezerford tájirıbesi. júkteý
Atomnyń qurylysy. Rezerford tájirıbesi. slaıd júkteý
You Might Also Like
-
Matematıkadan 7 - synypqa arnalǵan jyldyq test
-
Maqsaty: Oqýshylardyń ómirge degen oı pikirlerin ortaǵa saldyrý, olardyń adamgershilikke, izgilikke, qaıyrymdylyqqa, dostyqqa, syılastyqqa úıretý;
