Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 27 jyl. Jeltoqsan – táýelsizdiktiń bastaýy
«Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine --- jyl».
Temerbekova Gýlnar
Ashyq tárbıe saǵaty.
Taqyryby: «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 27 jyl».
Maqsaty: Otandy súıýge, týǵan eline, jerine degen súıispenshiligin arttyrý, ásemdikke, jaýapkershilikke, elge, jerge degen patrıottyq sezimderin oıatý, eliniń murasyn jalǵastyrýshy azamat bolýǵa tárbıeleý.
Kórnekilik: maqaldar, «El tanyǵan Elbasy» gazeti, slaıdtar, jeltoqsan qurbandary, kitap kórmesi.
Sabaqtyń túri: telekópir.
Sabaqtyń barysy.
Kirispe sóz.
Elimizdiń táýelsizdigine bıyl.... jyl tolyp otyr. Osyǵan baılanysty búgin «Meniń Qazaqstanym – meniń bolashaǵym» atty ashyq tárbıe saǵatyn telekópir retinde ótkizgeli otyrmyz.
Táýelsizdigimizdiń tolaǵaı tabystarynyń biri – ozyq tehnologıalardyń meńgerilýi. Aıshylyq alys jerlerden, jyldam habar alǵyzǵan jańa tehnologıalardyń kómegimen búgin «Ótken shaq», «Osy shaq» jáne «Bolashaq» telekópir ótkizemiz. «Ótken shaqpen» baılanysqansha, «Táýelsizdik tolǵaýlaryn» tyńdaıyq.
Oqýshylar jatqa óleńder oqıdy.
«Ótken shaqpen» baılanys.
1. Elimizdiń Táýelsizdik kúni merekesi halqymyzdyń san ǵasyrlar boıǵy azattyq jolyndaǵy kúresiniń, sol joldaǵy kórgen azaptary men qıyndyqtarynyń jadymyzda jańǵyryp, 25 jylda jetken jetisterimizdiń aıshyqty kórinetin meıramy. Sondyqtan da bul kúni Táýelsizdik jolyndaǵy arpalystyń azapkerleri men qaharmandary oıǵa oralatyny sózsiz.
2. Azattyq qazaq halqynyń ejelgi armany edi, at ústinde ótken kezeńder kóp boldy. Azattyq úshin kúreste aıryqsha qylysh sermedi, talaı qıynshylyqty bastan keshirdi. Biraq, eshqashan da moıymady, kúrese bildi, azattyq tańy týatynyna kámil sendi.
3. Iá, qazaq halqynyń basynan nebir qıly zaman ótti. Tarıhta aty shýly «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama» degen qaraly atqa ıe bolǵan 1723 jylǵy Jońǵar shapqynshylyǵy qazaq jerin oısyratyp ketti. Qazaq halqy ońtústikke qaraı bosty. Biraq, budan da basqa jaýyzdyq náýbetiniń eki ǵasyrdan soń qaıta kelerin bilgen joq.
4. 1925 - 1933 jyldarda G. Goloshekın Qazaqstanda áli revolúsıa bolmaǵan dep «Kishi Oktábr» saıasatyn júrgizdi, eldi ashtyq pen qýǵyn - súrgin jaılady, Qazaqstanda turatyn 2 mıllıon qazaq ashtyqtan qyryldy.
5. 1937 jylǵy asyra silteýdiń kesirinen qazaq ádebıetinde jaıqalyp kele jatqan jas terekterdiń tamyryn qıdy. Olar: Shákárim, Ahmet, Maǵjan, Mirjaqyp, Júsipbek, Beıimbet, İlıas, Sáken. Ózderi ólse de aty ólmegen aǵalar rýhyna keıingi urpaq árqashan bas ıemiz.
6. 1941 - 1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysynda 500 - ge tarta qazaq qaharmandaryna Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Olar Mánshúk Mámetova, Álıa Moldaǵulova, Baýyrjan Momyshuly, Málik Ǵabdýllın, Tólegen Toqtarov, t. b.
7. 1986 jyly Atyraýdan Altaıǵa, Saryarqadan Alataýǵa deıingi baıtaq jerimizge Jeltoqsannyń daýyly údeı túsip, dúrbeleń jaılady. Qazaqtyń kóptegen azamattarynyń moınyna qyl shylbyr salyndy. Ádildik úshin boı kótergen jas bozdaqtardyń mańdaıy tasqa soǵyldy. Jeltoqsan oqıǵasyna qatysyp, jaýapqa tartylǵandar qatarynda Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Sabıra Muhametjanova, Erbol Sypataev bar.
8. Ozbyrlyq kúshpen tunshyǵyp,
Úmittiń oty óshken kún.
Janyna tapaı bir shyndyq,
Er Qaırat qyrshyn ketken kún.
Qaıǵy ezip eldiń eńsesin,
Janshydy - aý janyn batpan kúsh.
Endi qaıtip kelmesin,
Sol bir qarǵys atqan kún!
9. Ótken shaqta Qazaqstan ǵasyrlarǵa teńesetin ǵajaıyp joldy júrip ótti. Bul jolda bári de boldy: burynnan qalyptasqan sharýashylyq baılanystary úzilip, shyǵarǵan ónimderin ótkize almaı daǵdarǵan kásiporyndar, alty aılap aılyq, jyldap zeınetaqy ala almaı, egemendiktiń eleń - alańyndaǵy eńseni ezer qıyndyqtardan qajyǵan jurt, keńbalaq qazaqtyń bazar psıhologıasyna boı úırete almaı asyp - sasýy, ala qapshyq arqalap, otbasyn asyraǵan áıelder, jekeshelendirý jantalasy, reformalardyń alǵashqy nátıjelerin berýi, áleýmettik salanyń eńse tikteýi, halyqtyń kóńil - kúıiniń qalpyna túsýi, eldiń erteńine senimniń ornyǵýy, ınvestısıalardyń kele bastaýy alǵashqy onjyldyqtyń jemisteri.
«Osy shaqpen» baılanys.
1. Respýblıka! Erikti el – Qazaqstan!)
Keldi aqyry kóp kútken jaz alystan.
Keldi alystan ańsatyp, armandatyp,
Tordy buzǵan men de bir máz arystan.
Men aıǵaqpyn, ustamyn ertegige,
Men basymdy ıemin búginge, erteńime.
2. Táýelsizdik! Osy bir qasıetti sózdi estigende qalaısha tebirenbeısiń! Bodandyqtyń buǵaýynan, qyspaǵynan qutylǵan qazaq halqy erkindik, azattyq aýasymen tynystaýda. Qanymyzda bar ulttyq qasıetterimiz qalpyna kelýde.
Táýelsizdik – eń basty qundylyǵymyz. Táýelsizdik, eń aldymen, qazaq halqynyń bostandyqqa umtylǵan asqaq armany men qaısar rýhynyń jemisi. Sondyqtan da biz úshin táýelsizdik kúshi – eń qadirli kúsh.
Elimiz táýelsizdigin jarıalap, derbes memleket retinde álemge tanyldy. Búgin Qazaqstan álem nazarynda, óziniń bolashaǵynan úlken úmit kúttiretin, jeri, halqy baı el.
3. 1991 jyly 1 - jeltoqsanda respýblıkada búkil halyqtyq Prezıdent saılaýy bolyp ótti. Qazaq KSSR - niń Prezıdenti bolyp Nursultan Ábishuly Nazarbaev saılandy.
Respýblıka tarıhynda halyq sanaly túrde óziniń taǵdyryn senip tapsyryp, óz basshysyn saılady.
Elbasy N. Á. Nazarbaev – sóz bastaǵan sheshen, el bastaǵan kósem, sańlaq shyqqan sarabdal saıasatker, álemdik deńgeıde ózindik orny bar úlken tulǵa, qajyrly memleket qaıratkeri. Alǵyrlyǵy men kóregendigi, eptiligi men tektiligi, batyldyǵy men ójettiligi, meıirimdiligi men qaıyrymdylyǵy, alymdylyǵy men shalymdylyǵy qatar júretin naǵyz marqasqa. Bizdiń Prezıdent kúndelikti qyzmetimen qosa dombyra tartyp, án aıtatyn, váls, tango sekildi bı ónerin de keremet meńgergen, aqyn, sheber shańǵyshy, tenısshi, at qulaǵynda oınaıtyn sportshy.
4. Baıaǵyda bir oıshyl: «Saıasatker – saılaý men saılaýdyń arasynda ǵana kózge kórinetin belsendi. Al, shyn memleket qaıratkeriniń taǵdyry halqynyń taǵdyrymen baılanysty. Onyń muraty – halqynyń búgini men erteńi» degen eken. Elbasynyń táýelsizdik týyn qolǵa ustaǵaly beri álem aldyndaǵy kórsetip kele jatqan ulan - ǵaıyr qajyr - qaıraty osynyń dáleli.
Qazirgi kezeńde jer júzindegi 200 - ge tarta memleketterdi ishinde Qazaqstan álem tanyǵan aldyńǵy qatarly elderdiń bel ortasynda keledi. Dúnıe júzilik birqatar yqpaldy uıymdarǵa múshe bolyp, memleketimizdiń mereıin asyryp, irgesiniń nyǵaıa túsýine Elbasymyzdyń at ústinde júrip, el úshin etken eńbegi ushan - teńiz.
5. 1997 jyly Elorda Aqmola qalasyna kóshirildi. 1998 jyly «Astana» degen at berildi. Stambýlda ótken túrki tildes halyqtar Samıtinde Astana 2012 jylǵy Túrki álemniń astanasy dep jarıalandy.
6. Tuńǵysh Prezıdent N. Á. Nazarbaevtyń Táýelsizdiktiń 25 jylyndaǵy ǵalamat kóshbasshylyǵymen qol jetkizilgen Qazaqstannyń tamasha tabystaryn aıǵaqtaıtyn asa jarqyn da senimdi sıfrlarǵa nazar aýdaraıyq.
- Bizdiń elimiz álemdegi asa damyǵan 50 eldiń qataryna endi;
- Sońǵy 4 jylda turǵyndardyń aqshalaı kirisi, búdjet salasy qyzmetkerleriniń eńbekaqysy, stýdentterdiń stıpendıasy 2 ese ósti;
- Zeınetaqy tólemderi men balany kútýge arnalǵan járdemaqy 2, 6 ese kóbeıdi;
- Bilim berý, ǵylym men densaýlyq saqtaý shyǵyndary 2 ese ulǵaıdy;
- Respýblıka boıynsha 4000 jańa balabaqshalar, 350 mektep, 50 kolej salyndy.
7. Jańa Nazarbaev Ýnıversıteti, bolashaqtyń Intellektýaldyq mektepter júıesi qurylyp, 150 shaqty aýrýhana turǵyzyldy.
İshki jalpy ónim kólemi 10108, 6 mıllıard teńgeni qurasa, ónerkásiptik ónim kólemi 8493 mıllıard teńge boldy.
Elimizdegi orta eseptik aılyq jalaqy 88296 teńgege jetken. Jumyssyzdardyń sany 5, 3 paıyzǵa tómendedi.
Keden Odaǵynyń arqasynda taýar aınalymy eselep ósti. Qazir myńnan astam Reseı kompanıalary óz isterin Qazaqstanǵa kóshirip otyr.
Birneshe asa mańyzdy baǵdarlamalar júzege asty: 2010 - 2014 jyldarǵa arnalǵan ındýstrıalyq damý baǵdarlamasy, 2020 jylǵa arnalǵan bıznestiń jol kartasy, «Mádenı mura», «100 mektep, 100 aýrýhana», «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamalary.
Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 27 jyl. Jeltoqsan – táýelsizdiktiń bastaýy júkteý
Temerbekova Gýlnar
Ashyq tárbıe saǵaty.
Taqyryby: «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 27 jyl».
Maqsaty: Otandy súıýge, týǵan eline, jerine degen súıispenshiligin arttyrý, ásemdikke, jaýapkershilikke, elge, jerge degen patrıottyq sezimderin oıatý, eliniń murasyn jalǵastyrýshy azamat bolýǵa tárbıeleý.
Kórnekilik: maqaldar, «El tanyǵan Elbasy» gazeti, slaıdtar, jeltoqsan qurbandary, kitap kórmesi.
Sabaqtyń túri: telekópir.
Sabaqtyń barysy.
Kirispe sóz.
Elimizdiń táýelsizdigine bıyl.... jyl tolyp otyr. Osyǵan baılanysty búgin «Meniń Qazaqstanym – meniń bolashaǵym» atty ashyq tárbıe saǵatyn telekópir retinde ótkizgeli otyrmyz.
Táýelsizdigimizdiń tolaǵaı tabystarynyń biri – ozyq tehnologıalardyń meńgerilýi. Aıshylyq alys jerlerden, jyldam habar alǵyzǵan jańa tehnologıalardyń kómegimen búgin «Ótken shaq», «Osy shaq» jáne «Bolashaq» telekópir ótkizemiz. «Ótken shaqpen» baılanysqansha, «Táýelsizdik tolǵaýlaryn» tyńdaıyq.
Oqýshylar jatqa óleńder oqıdy.
«Ótken shaqpen» baılanys.
1. Elimizdiń Táýelsizdik kúni merekesi halqymyzdyń san ǵasyrlar boıǵy azattyq jolyndaǵy kúresiniń, sol joldaǵy kórgen azaptary men qıyndyqtarynyń jadymyzda jańǵyryp, 25 jylda jetken jetisterimizdiń aıshyqty kórinetin meıramy. Sondyqtan da bul kúni Táýelsizdik jolyndaǵy arpalystyń azapkerleri men qaharmandary oıǵa oralatyny sózsiz.
2. Azattyq qazaq halqynyń ejelgi armany edi, at ústinde ótken kezeńder kóp boldy. Azattyq úshin kúreste aıryqsha qylysh sermedi, talaı qıynshylyqty bastan keshirdi. Biraq, eshqashan da moıymady, kúrese bildi, azattyq tańy týatynyna kámil sendi.
3. Iá, qazaq halqynyń basynan nebir qıly zaman ótti. Tarıhta aty shýly «Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama» degen qaraly atqa ıe bolǵan 1723 jylǵy Jońǵar shapqynshylyǵy qazaq jerin oısyratyp ketti. Qazaq halqy ońtústikke qaraı bosty. Biraq, budan da basqa jaýyzdyq náýbetiniń eki ǵasyrdan soń qaıta kelerin bilgen joq.
4. 1925 - 1933 jyldarda G. Goloshekın Qazaqstanda áli revolúsıa bolmaǵan dep «Kishi Oktábr» saıasatyn júrgizdi, eldi ashtyq pen qýǵyn - súrgin jaılady, Qazaqstanda turatyn 2 mıllıon qazaq ashtyqtan qyryldy.
5. 1937 jylǵy asyra silteýdiń kesirinen qazaq ádebıetinde jaıqalyp kele jatqan jas terekterdiń tamyryn qıdy. Olar: Shákárim, Ahmet, Maǵjan, Mirjaqyp, Júsipbek, Beıimbet, İlıas, Sáken. Ózderi ólse de aty ólmegen aǵalar rýhyna keıingi urpaq árqashan bas ıemiz.
6. 1941 - 1945 jyldardaǵy Uly Otan soǵysynda 500 - ge tarta qazaq qaharmandaryna Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Olar Mánshúk Mámetova, Álıa Moldaǵulova, Baýyrjan Momyshuly, Málik Ǵabdýllın, Tólegen Toqtarov, t. b.
7. 1986 jyly Atyraýdan Altaıǵa, Saryarqadan Alataýǵa deıingi baıtaq jerimizge Jeltoqsannyń daýyly údeı túsip, dúrbeleń jaılady. Qazaqtyń kóptegen azamattarynyń moınyna qyl shylbyr salyndy. Ádildik úshin boı kótergen jas bozdaqtardyń mańdaıy tasqa soǵyldy. Jeltoqsan oqıǵasyna qatysyp, jaýapqa tartylǵandar qatarynda Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova, Sabıra Muhametjanova, Erbol Sypataev bar.
8. Ozbyrlyq kúshpen tunshyǵyp,
Úmittiń oty óshken kún.
Janyna tapaı bir shyndyq,
Er Qaırat qyrshyn ketken kún.
Qaıǵy ezip eldiń eńsesin,
Janshydy - aý janyn batpan kúsh.
Endi qaıtip kelmesin,
Sol bir qarǵys atqan kún!
9. Ótken shaqta Qazaqstan ǵasyrlarǵa teńesetin ǵajaıyp joldy júrip ótti. Bul jolda bári de boldy: burynnan qalyptasqan sharýashylyq baılanystary úzilip, shyǵarǵan ónimderin ótkize almaı daǵdarǵan kásiporyndar, alty aılap aılyq, jyldap zeınetaqy ala almaı, egemendiktiń eleń - alańyndaǵy eńseni ezer qıyndyqtardan qajyǵan jurt, keńbalaq qazaqtyń bazar psıhologıasyna boı úırete almaı asyp - sasýy, ala qapshyq arqalap, otbasyn asyraǵan áıelder, jekeshelendirý jantalasy, reformalardyń alǵashqy nátıjelerin berýi, áleýmettik salanyń eńse tikteýi, halyqtyń kóńil - kúıiniń qalpyna túsýi, eldiń erteńine senimniń ornyǵýy, ınvestısıalardyń kele bastaýy alǵashqy onjyldyqtyń jemisteri.
«Osy shaqpen» baılanys.
1. Respýblıka! Erikti el – Qazaqstan!)
Keldi aqyry kóp kútken jaz alystan.
Keldi alystan ańsatyp, armandatyp,
Tordy buzǵan men de bir máz arystan.
Men aıǵaqpyn, ustamyn ertegige,
Men basymdy ıemin búginge, erteńime.
2. Táýelsizdik! Osy bir qasıetti sózdi estigende qalaısha tebirenbeısiń! Bodandyqtyń buǵaýynan, qyspaǵynan qutylǵan qazaq halqy erkindik, azattyq aýasymen tynystaýda. Qanymyzda bar ulttyq qasıetterimiz qalpyna kelýde.
Táýelsizdik – eń basty qundylyǵymyz. Táýelsizdik, eń aldymen, qazaq halqynyń bostandyqqa umtylǵan asqaq armany men qaısar rýhynyń jemisi. Sondyqtan da biz úshin táýelsizdik kúshi – eń qadirli kúsh.
Elimiz táýelsizdigin jarıalap, derbes memleket retinde álemge tanyldy. Búgin Qazaqstan álem nazarynda, óziniń bolashaǵynan úlken úmit kúttiretin, jeri, halqy baı el.
3. 1991 jyly 1 - jeltoqsanda respýblıkada búkil halyqtyq Prezıdent saılaýy bolyp ótti. Qazaq KSSR - niń Prezıdenti bolyp Nursultan Ábishuly Nazarbaev saılandy.
Respýblıka tarıhynda halyq sanaly túrde óziniń taǵdyryn senip tapsyryp, óz basshysyn saılady.
Elbasy N. Á. Nazarbaev – sóz bastaǵan sheshen, el bastaǵan kósem, sańlaq shyqqan sarabdal saıasatker, álemdik deńgeıde ózindik orny bar úlken tulǵa, qajyrly memleket qaıratkeri. Alǵyrlyǵy men kóregendigi, eptiligi men tektiligi, batyldyǵy men ójettiligi, meıirimdiligi men qaıyrymdylyǵy, alymdylyǵy men shalymdylyǵy qatar júretin naǵyz marqasqa. Bizdiń Prezıdent kúndelikti qyzmetimen qosa dombyra tartyp, án aıtatyn, váls, tango sekildi bı ónerin de keremet meńgergen, aqyn, sheber shańǵyshy, tenısshi, at qulaǵynda oınaıtyn sportshy.
4. Baıaǵyda bir oıshyl: «Saıasatker – saılaý men saılaýdyń arasynda ǵana kózge kórinetin belsendi. Al, shyn memleket qaıratkeriniń taǵdyry halqynyń taǵdyrymen baılanysty. Onyń muraty – halqynyń búgini men erteńi» degen eken. Elbasynyń táýelsizdik týyn qolǵa ustaǵaly beri álem aldyndaǵy kórsetip kele jatqan ulan - ǵaıyr qajyr - qaıraty osynyń dáleli.
Qazirgi kezeńde jer júzindegi 200 - ge tarta memleketterdi ishinde Qazaqstan álem tanyǵan aldyńǵy qatarly elderdiń bel ortasynda keledi. Dúnıe júzilik birqatar yqpaldy uıymdarǵa múshe bolyp, memleketimizdiń mereıin asyryp, irgesiniń nyǵaıa túsýine Elbasymyzdyń at ústinde júrip, el úshin etken eńbegi ushan - teńiz.
5. 1997 jyly Elorda Aqmola qalasyna kóshirildi. 1998 jyly «Astana» degen at berildi. Stambýlda ótken túrki tildes halyqtar Samıtinde Astana 2012 jylǵy Túrki álemniń astanasy dep jarıalandy.
6. Tuńǵysh Prezıdent N. Á. Nazarbaevtyń Táýelsizdiktiń 25 jylyndaǵy ǵalamat kóshbasshylyǵymen qol jetkizilgen Qazaqstannyń tamasha tabystaryn aıǵaqtaıtyn asa jarqyn da senimdi sıfrlarǵa nazar aýdaraıyq.
- Bizdiń elimiz álemdegi asa damyǵan 50 eldiń qataryna endi;
- Sońǵy 4 jylda turǵyndardyń aqshalaı kirisi, búdjet salasy qyzmetkerleriniń eńbekaqysy, stýdentterdiń stıpendıasy 2 ese ósti;
- Zeınetaqy tólemderi men balany kútýge arnalǵan járdemaqy 2, 6 ese kóbeıdi;
- Bilim berý, ǵylym men densaýlyq saqtaý shyǵyndary 2 ese ulǵaıdy;
- Respýblıka boıynsha 4000 jańa balabaqshalar, 350 mektep, 50 kolej salyndy.
7. Jańa Nazarbaev Ýnıversıteti, bolashaqtyń Intellektýaldyq mektepter júıesi qurylyp, 150 shaqty aýrýhana turǵyzyldy.
İshki jalpy ónim kólemi 10108, 6 mıllıard teńgeni qurasa, ónerkásiptik ónim kólemi 8493 mıllıard teńge boldy.
Elimizdegi orta eseptik aılyq jalaqy 88296 teńgege jetken. Jumyssyzdardyń sany 5, 3 paıyzǵa tómendedi.
Keden Odaǵynyń arqasynda taýar aınalymy eselep ósti. Qazir myńnan astam Reseı kompanıalary óz isterin Qazaqstanǵa kóshirip otyr.
Birneshe asa mańyzdy baǵdarlamalar júzege asty: 2010 - 2014 jyldarǵa arnalǵan ındýstrıalyq damý baǵdarlamasy, 2020 jylǵa arnalǵan bıznestiń jol kartasy, «Mádenı mura», «100 mektep, 100 aýrýhana», «Dıplommen aýylǵa» baǵdarlamalary.
Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 27 jyl. Jeltoqsan – táýelsizdiktiń bastaýy júkteý
You Might Also Like
