- 05 naý. 2024 03:49
- 340
Trenıń: Ómir, ómirdiń máni
TRENIŃ
Ómir, ómirdiń máni.
Maqsaty: Oqýshylardyń ómirge degen oı pikirlerin ortaǵa saldyrý, olardyń adamgershilikke, izgilikke, qaıyrymdylyqqa, dostyqqa, syılastyqqa úıretý;
Ómirden óz oryndaryn taba bilý, ómirge jaqsy kózqaraspen qaraýǵa, qadirleı, baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Mindetteri: oqýshylarǵa ómir qundylyǵy týraly tereńirek bilim berý;
ómirge qushtarlyqtaryn arttyrý;
ómirdiń mánine túsine qaraýǵa baǵyt - baǵdar berý;
ómirden óz ornyn tabýdy maqsat etýge úıretý.
Kirispe:
«Ómirdiń máni týraly oılanbaıtyn adam bar ma?» degen suraqqa kim bolsa da: «Joq, óz ómiriniń máni týraly oılanbaıtyn, tolǵanbaıtyn, maǵynaly ómir súrýge áreket etýge tyryspaıtyn adam bolmaıdy», – dep jaýap beretin bolar. Olaı bolsa, biz de bir ýaqyt óz ómirimizdiń máni týraly oılarymyzdy ortaǵa salyp kóreıikshi.
I. Shattyq sheńberi.
Oqýshylar sheńberge jınalyp, bir - birimen sálemdesedi de
M. Maqataevtyń «Ómir jaıly» ánin aıtady.
Taldaý suraqtary:
1. Óleńdi oqyǵanda qandaı sezimde boldyńdar?
2. Ómir, ómirdiń máni degenimiz ne?
2. Jattyǵý. «Túımedeıdi túıedeı etý».
Sharty:
Ár qatysýshy óziniń oılaryn ortaǵa salady. Oılanýǵa 5 mınýt ýaqyt beriledi. Qatysýshylarynyń aıtylǵan qasıetter boıynsha, jattyǵý sońynda, qorytyndy júrgiziledi.
Taldaý suraqtary: Senderge jattyǵý unady ma? Ne qıyndyq keltirdi? Ne sezindińder? Qandaı qasıetterdi boıymyzǵa darytýymyz kerek?
3. «Asosıasıa» jattyǵýy»
Qatysýshylarǵa nusqaý beriledi: «Asosıasıa – bul estigen nemese kórgen zat jaıynda soǵan qatysty oılardyń basyna kelýi. Eń birinshi bizge qatysýshynyń aıtqan sózine baılanysty asosıasıa oılaý kerek. Kóp oılanbaýǵa tyrysyńyz, oıyńyzǵa tez túsken nárseni ataýyńyzǵa bolady. Al men bastaımyn: “Ómirdiń máni degenimiz ne?...........”
4. Jattyǵý. «Men jalǵyz emespin».
“Eki baqa” týraly ańyz oqylady.
Sharty:
Oqýshylar sheńber (ómir) bolyp turady, ortada naýqasy bar aýrý adam, ol ómir súrý úshin kúresip sheńberden shyǵýy kerek. Qatysýshylar ony shyǵarmaýǵa tyrysady.
Árkim ózi qıyndyqtan qalaı shyǵatynyn ortaǵa salady.
Taldaý suraqtary:
1. Ómir kúresten turady – degendi qalaı túsinesiń?
2. Maqsatqa qalaı qol jetkizý kerek?
Trenıń: Ómir, ómirdiń máni slaıd júkteý
Ómir, ómirdiń máni.
Maqsaty: Oqýshylardyń ómirge degen oı pikirlerin ortaǵa saldyrý, olardyń adamgershilikke, izgilikke, qaıyrymdylyqqa, dostyqqa, syılastyqqa úıretý;
Ómirden óz oryndaryn taba bilý, ómirge jaqsy kózqaraspen qaraýǵa, qadirleı, baǵalaı bilýge tárbıeleý.
Mindetteri: oqýshylarǵa ómir qundylyǵy týraly tereńirek bilim berý;
ómirge qushtarlyqtaryn arttyrý;
ómirdiń mánine túsine qaraýǵa baǵyt - baǵdar berý;
ómirden óz ornyn tabýdy maqsat etýge úıretý.
Kirispe:
«Ómirdiń máni týraly oılanbaıtyn adam bar ma?» degen suraqqa kim bolsa da: «Joq, óz ómiriniń máni týraly oılanbaıtyn, tolǵanbaıtyn, maǵynaly ómir súrýge áreket etýge tyryspaıtyn adam bolmaıdy», – dep jaýap beretin bolar. Olaı bolsa, biz de bir ýaqyt óz ómirimizdiń máni týraly oılarymyzdy ortaǵa salyp kóreıikshi.
I. Shattyq sheńberi.
Oqýshylar sheńberge jınalyp, bir - birimen sálemdesedi de
M. Maqataevtyń «Ómir jaıly» ánin aıtady.
Taldaý suraqtary:
1. Óleńdi oqyǵanda qandaı sezimde boldyńdar?
2. Ómir, ómirdiń máni degenimiz ne?
2. Jattyǵý. «Túımedeıdi túıedeı etý».
Sharty:
Ár qatysýshy óziniń oılaryn ortaǵa salady. Oılanýǵa 5 mınýt ýaqyt beriledi. Qatysýshylarynyń aıtylǵan qasıetter boıynsha, jattyǵý sońynda, qorytyndy júrgiziledi.
Taldaý suraqtary: Senderge jattyǵý unady ma? Ne qıyndyq keltirdi? Ne sezindińder? Qandaı qasıetterdi boıymyzǵa darytýymyz kerek?
3. «Asosıasıa» jattyǵýy»
Qatysýshylarǵa nusqaý beriledi: «Asosıasıa – bul estigen nemese kórgen zat jaıynda soǵan qatysty oılardyń basyna kelýi. Eń birinshi bizge qatysýshynyń aıtqan sózine baılanysty asosıasıa oılaý kerek. Kóp oılanbaýǵa tyrysyńyz, oıyńyzǵa tez túsken nárseni ataýyńyzǵa bolady. Al men bastaımyn: “Ómirdiń máni degenimiz ne?...........”
4. Jattyǵý. «Men jalǵyz emespin».
“Eki baqa” týraly ańyz oqylady.
Sharty:
Oqýshylar sheńber (ómir) bolyp turady, ortada naýqasy bar aýrý adam, ol ómir súrý úshin kúresip sheńberden shyǵýy kerek. Qatysýshylar ony shyǵarmaýǵa tyrysady.
Árkim ózi qıyndyqtan qalaı shyǵatynyn ortaǵa salady.
Taldaý suraqtary:
1. Ómir kúresten turady – degendi qalaı túsinesiń?
2. Maqsatqa qalaı qol jetkizý kerek?
Trenıń: Ómir, ómirdiń máni slaıd júkteý