InfoHub Logo

7 - klass. Qazaq ádebıeti (prezentasıasymen)
Sabaqtyń taqyryby: A. Baıtursynov «Eginniń bastary»

Sabaqtyń maqsaty: A. Baıtursynov ómirinen málimet berý
Bilimdilik maqsaty: A. Baıtursynov ómirinen málimet berý, mysal óleńimen tanysý, kórkem týyndyny túsinip, mánerlep oqýǵa jáne ıdeıalyq - taqyryptyq negizin, oı astaryn túsinýge úıretý.
Damytýshylyq maqsaty: Aqyn shyǵarmasyndaǵy oqıǵalar negizinde oqýshylardyń dúnıetanymyn, adamgershilik qasıetteriniń kózin asha otyryp, rýhanı ımandylyqqa, izdeniske, iskerlikke, tanym belsendiligin arttyrýǵa tárbıeleý
Tárbıelik maqsaty: Mysal óleńdi taldaı bilýge tóseldirý, túıindik oılaryn aıta bilýge, ózindik pikir qalyptastyrýǵa daǵdylandyrý, oqýshynyń daralyq múmkindikterin shyǵarmashylyq tapsyrmalar arqyly kórsetý, sóıleý mádenıetin jetildirý, adamgershilikke baýlý.
Túri: Shyǵarmashylyq - izdenis sabaq
Ádisi: aqparattyq - komýnıkasıalyq tehnologıa, STO, shyǵarmashylyq, asosıasıa
Pánaralyq baılanys: qazaq tili, ádebıet teorıasy, beıneleý óneri.
Kórnekiligi: slaıdtar, syzbalar, sýretter, ınterbelsendi taqta
Túri: jańa sabaq
Pánaralyq baılanys: beıneleý óneri, orys ádebıeti

Barysy
İ. Uıymdastyrý
(Balalardyń túgeldeý, sabaqqa daıyndyǵyn tekserý)
Zeıinderin sabaqqa aýdarý
Sabaǵyńa jóndep,
Ázirlenseń eńbek.
Qıyndyqtyń bárin
Eńbek qana jeńbek

İİ. Bilim deńgeıin tekserý
İ. kezeń
“Aqyldy synaý”
“Qyzyǵýshylyqty oıatý”
(İ kezeń oqýshylardy tanymdyq proseske jumyldyrady,
Ózderinde bar bilimdi, áserdi, sezimin ózektendiredi)

Zymyran suraqtar...
1. Jırenshe kim?
2. Dúnıede ne ólmeıdi?
3. D. Babataıuly kim?
4. Súıinbaıdyń shákirti kim?
5. A. Qunanbaıuly qaı jyly dúnıege keldi?
6. Abaıdyń neshe qara sózi bar?
7. Kúlli adam balasyn qor qylatyn nárse?
8. Jalǵastyr “Shyǵamyn tiri bolsam adam bolyp...
9. S. Toraıǵyrov qaı jyly dúnıege keldi?
10. S. Toraıǵyrovtyń qandaı poemalary bar?

İİİ. Jańa sabaq
(Sabaq maqsatymen tanystyrý)
Dápterlerine kún jadyn, taqyrypty jazǵyzý
Bar ma úıden daıyndyq?
Tapsyrmańyz durys pa?
Oqymasań, ýaıym qyp,
Tyǵylmańyz qýysqa.
Balalardyń shyǵarmashylyq izdenis jumystary
(izdenis jumystaryn baıandaý, kórsetý, ortaǵa jetkizý)
Sóz kezegi oqýshylarda
A. Baıtursynov ómirinen derekter, óleńine baılanysty salynǵan sýretter, qysqasha kórinis.

İÚ. Aqyn ómirinen daıyndalǵan slaıd kórsetiledi.
Ahmet - aýdarmashy
Orys klasıkteriniń mysal óleńderin qazaq tiline aýdaryp, kórkem qazynanyń bul salasyn baıytýǵa úles qosty.
Mysal - oqıǵaly, adamǵa sabaq bolar ósıeti bar shyǵarma.
Mysal óleńde aqyn janýarlar, qustar, ósimdikter arqyly adamǵa tán qasıetterdi kórsetedi, sol arqyly adam boıyndaǵy jaman qylyqtardy, kemshilikterdi synaıdy.
A. Baıtursynuly A. S. Pýshkınniń, I. A. Krylovtyń shyǵarmalaryn qazaq tiline aýdardy.
A. Baıtursynuly I. A. Krylovtan 14 mysal aýdarǵan.
“Aqqý, shortan, hám shaıan”
“At pen esek”
“Qasqyr men tyrna”
“Aına men maımyl”
“Maımyl men kózildirik” t. b

Óleńdi tyńdaý
Sózdik
Saıran etý, qydyrý - gýlát, progýlátsá
Dán - zerno
Kókke qaraý – smotret na nebo
Qoja - hozáın
Qaıran qalý - ýdıvlátsá
Eginshi - zemledeles
Tákappar - vysokomernyı
Taǵzym - poklon
Kópke balaý - prıravnıvat so vsemı
Shikireıý - kıchıtsá

Dápterlerine bıdaıǵa minezdeme jazý
Toptastyrý
Maqtanshaq
Bıdaı tákappar
Eshkimdi mensinbeıdi

Keste toltyrý
r/s ----- Shyǵarmanyń avtory ------- Shyǵarmanyń ataýy -------- Keıipkeri --------- Keıipkerdiń minezi

Leksıkalyq jumys
Sózder, sóz tirkester ----- Sınonımder ---- Antonımder
Jas bala
Saıran salý
Kózi túsý
Qaıran qalý
Kókke qarap

Ú. Bekitý
1. Bıdaı arqyly qandaı adamnyń minezi berilgen?
2. Mysalda qandaı adamdardyń minezi synalady?
3. Mysalda adamdardyń minezin neler arqyly kórsetedi?
Úİ. Úıge tapsyrma mysaldy oqý
Úİİ. Baǵalaý.