InfoHub Logo

Ádebıet  zertteýshi ǵalym, túrkitanýshy, pýblısıs, pedagog, aýdarmashy, qoǵam jáne memleket qaıratkeri. Qazaq halqynyń 20 ǵasyrdyń basyndaǵy ult-azattyq qozǵalysy jetekshileriniń biri, qazaq til bilimi men ádebıettaný ǵylymdarynyń negizin salýshy, ulttyq jazýdyń reformatory,aǵartýshy, Alash-Orda ókimetiniń múshesi. Qazaqtyń birtýar azamaty Ahmet Baıtursynuly  1873  jyly 5 – qyrkúıekte  qazirgi Qostanaı oblysy, Jangeldın aýdanyndaǵy Sartúbek eldi mekenin de dúnıege kelgen. Súıegi – arǵyn, onyń ishinde – úmbeteı.  Al áriden taratsaq, Ahań tarıhta esimi máshhúr tuńǵysh tarhan Jánibekpen  týsady.  Jánibek batyr Shaqshaqtyń shoberesi bolsa, Ahmet – Shaqshaq babanyń toǵyzynshy tarmaqtaǵy urpaǵy.  Ákesi Baıtursyn Shoshaquly eti tiri, sergek, namysqoı adam bolǵan. 

Baıtursynuly shyǵarmashylyq jumysyn óleń jazýdan bastaǵan. Onda ol eńbekshi halyqtyń aýyr halin, arman-tilegin, muń-muqtajyn kórsetip, jurtshylyqty oqýǵa, bilim-ǵylymǵa, rýhanı bıiktikke, adamgershilikke, mádenıetti kóterýge, eńbek etýge shaqyrady. Patshalyq Reseıdiń qanaýshylyq-otarshyldyq saıasatyn, shendi-shekpendiniń aldynda quldyq urǵan sheneýnikterdiń opasyzdyǵyn synady.   Aqynnyń alǵashqy óleńderi «Qyryq mysal» atty aýdarma jınaǵynda 1909 j. Sankt-Peterbýrgte jaryq kórdi. Bul kitaby arqyly qalyń uıqyda jatqan qarańǵy elge jar salyp, olardyń oı-sanasyn oıatýǵa bar jiger-qaıratyn, bilimin jumsaıdy. Aqyn árbir aýdarmasynyń sońyna óziniń negizgi oıyn, aıtaıyn degen túıindi máselesin halqymyzdyń sol kezdegi turmys-tirshiligine, minezine, psıhologıasyna sáıkes qosyp otyrǵan.  Sonymen birge A. Baıtursynulynyń el arasyna keńnen taraǵan birneshe ánderi de bar: «Aqqum», «Qarakóz», «»Eki jıren», «Qaratorǵaı»t.b.  «Qyryq mysal» uly aǵartýshynyń túbirli, túbegeıli tárbıelik maqsaty men muratynan týǵan óleńdi shyǵarmalar toptamasy. Kitapqa engen qyryq mysal túgeldeı ataqty orys aqyny M.AKrylovtan aýdarylǵan:

Orystyń tárjime ettim mysaldaryn,

Ázirge  qoldan kelgen osy barym.

Qanaǵat azǵa degen, joqqa sabyr,

Qomsynyp, qońyraıma, qurbylarym,- deı turǵanmen, osy qyryq óleńniń  bári  de túgelimen tipti aýdarma sekildi emes.

Baıtursynulynyń ekinshi kitaby — «Masa» (1911). Bul kitapqa engen óleńderinde aqyn qarańǵylyq, nadandyq, sharýaǵa enjarlyq, kásipke marǵaýlyq sıaqty kemshilikterdi synady. «Masada» óziniń ómirindegi eń basty maqsaty uıqydaǵy halqyn oıatýǵa jumsaıdy.

Uıqysyn azda bolsa bólmes pe eken,

Qoımastan qulaǵyna yzyńdasa, dese

Qazaǵym, elim,

Qaıqaıǵan beliń,

Synýǵa tur taıanyp,

Talaýda malyń,

Qanaýda janyń,

Ash kózińdi oıanyp,

Qanǵan joqpa áli uıqyń

Uıyqtaıtyn bar ne sıqyń!- dep qazaqtardy taǵy  da «oıanýǵa» shaqyrady

«Eginniń bastary» mysalynda:

«Elde kóp bul bıdaıdaı adam, — deıdi,

Tákappar, ony halyq, jaman, — deıdi.

— Qalpy emes tákkaparlyq danyshpannyń,

Tutynba bul minezdi, balam», — deıdi. — dep sanasy taıaz tákáppar nadandardyń bolatynyna qynjylyp, sondaı adamdardan boıyn aýlaq ustaýǵa aqyl – keńes beredi.

«Maımyl men kózildirik» mysalynda:

Alǵanǵa bul keńeste ǵıbrat bar,

Maımylsha is etetin kóp nadandar.

Paıdaly zatty ornyna jumsaı almaı,

Sógetin paıdasyz dep joq pa adamdar?!

Ahmet Baıtursynov ǵylymnyń jetistigin paıdalana almaǵandyqtaryn, ózderiniń bilimsizdikterin, ebedeısiz, ıkemsizdikterinen kórmeı kináni basqalardan izdeıtinderdi sheber sýrettegen.

Bul mysalda avtor tyńdaýshylardyń jetesine qazaq «bólingendi bóri jedi» dep beker aıtpaǵandyǵyn, «jumyla kótergen júk jeńil» bolatyndyǵyn ósıet etip aıtady.

At pen esek

Mysaldyń sońynda:

Bul sózden qandaı ǵıbrat almaq kerek?

Mysaly, etken qaıyr bir báıterek.

Qaıyryń bireýge etken bolyp terek,

Kórersiń raqatyn kóleńkelep.

Qaıyrdyń eń abzaly bul dúnıede

-Bireýge qysylǵanda járdem bermek

Keıbireý zor beınetke tap bolady,

Keı ýaqyt az beınetten qashamyn dep.

— dep aıaqtaıdy. Munda ne nárse bolsa da aqylǵa salyp, oı eleginen ótkizip sabyrmen iste, ótken iske ókingenmen esh nárse ózgermeıdi dep bir oı tastasa, ekinshiden bireý senen qınalyp kómek suraǵanda kómektes, ondaı kúı seniń basyńa túskende tym kesh bolyp, «ah» urarsyń dep janashyrlyqqa, janyńdaǵy joldasyńnyń jaıyn uǵýǵa shaqyrady

Ahmet Baıtursynovtyń shyǵarmalarynyń negizi ıdeıasy jastardy búgingi kúnde qur sóz, «taýsylmaıtyn» aqyl – keńespen tárbıelegennen góri, jeke bastyń ónegesine, ǵıbrattylyqqa, qoǵamda oryn alyp jatqan ár qıly qubylystarǵa syn kózben qarap, ózindik baǵa bere bilýge baýlý.

Meniń túıgen túıinim alǵa basyp, jurt qataryna kirý kerek. Basqadan kem bolmaý úshin biz bilimdi, kúshti bolýymyz kerek. A.Baıtursynuly ańsaǵan egemendiktiń quny men qadirin baǵalaýymyz, ary qaraı damytýymyz kerek! . Ásirese, oqýymdy  jaqsy oqyp,  ata –anamnyń  eńbegin  aqtap, tárbıe men qoǵamdyq is-sharalarǵa  belsene at salysýdy  qalaımyn. Bul da bolsa ata armanynyń oryndalǵany, ózi ańsaǵan saýatty urpaqtyń ósip jatqanynyń kýási bolarmyn dep oılaımyn.

Ibragımova Nýrjamal Azımhanovna

---