InfoHub Logo

Jer betinde qansha ult bolsa, sonsha ulttyq erekshelik, dástúr bar. Ár halyqtyń týa bitken bolmysyna, ómir keshý jaǵdaıyna qaraı qalyptasqan osy dástúrlerdiń tozyǵyn ýaqyt ózi ekshep, ozyǵyn el kádesine jaratyp jatyr. Sonyń biregeıi este joq erte zamandarda týyp, qalyptasyp, damyp jetilip, búgingi kúnniń de qajetine jarap otyrǵan halyq aýyz ádebıeti bolsa, onyń eń bir ómirsheń janry – aıtys.

Aıtys – poezıa janrlarynyń ishindegi eń qıyny, kúrdelisi. Aıtys óneri túrki halyqtarynyń ishinde qazaq pen qyrǵyzda erekshe damyǵan. Bizdiń qanymyzben jaralyp, rýhymyzben taralǵan dástúrli, sınkretti óner.                                                                            

«Aıtys – sóz barymtasy» dep Muhtar Áýezov aıtqandaı, aıtys - qazaq halqynyń ádebı mol muralarynyń biri bolyp tabylady. «Aıtys» degen ataý aıtysý, tartysý, daýlasý, jarysý, synasý maǵynasynda qoldanylady. XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysy men XX ǵasyrdyń basy aıtys óneriniń órkendep, óristegen dáýiri bolyp tabylady.

Aıtys – aqyndar úshin sóz talasy, sóz barymtasy, sóz maıdany ǵana emes. Ol – aqyndyq óner salystyratyn, jaýaptasa otyryp, bilim sharqyn baıqatatyn jer. Sondyqtan da aıtysqa túsetin árbir aqyn bul jaǵdaıdy jaqsy uǵynyp, úlken daıyndyqpen keletin bolǵan. Bul rette aıtysqa túsetin aqyndy S.Muqanov báıgege qosylatyn tulparǵa teńeıdi.

Qazaq janynyń aınasyndaı aıtys qıly taǵdyrly, bólekshe bolmysty qazaqtyń ózi sıaqty, tarıh jolynda qystalań-qyspaq pen dáýirleı órleýdiń túrli kezeńderin bastan ótkergeni málim. Saıasattyń qyspaǵynan aıtys óneri ásirese, keńestik kezeńde aıtys ónerin sahnadan ǵana emes, sanadan da yǵystyryp shyǵarýǵa kúsh salynyp baqty. Aıtys shyńyraýǵa qulaýǵa shaq qalyp turǵan  talmaýyr tustarda táýelsizdik tańy atty. 

HİH ǵasyrdaǵy Súıinbaı, Birjan, Janaq, Shóje, Kempirbaı, Túbek, Qulmambet, Sara, Baqtybaılar jyrlaǵan eldik múdde, erlik taqyryby, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıy sıaqty irgeli máseleler búgingi aqyndardyń aýzymen de aıtyla bastady. Aıtystyń solǵyndaǵan jyldarynda aıanbaı ter tókken halyq aqyndary Kóken Shákeev, Manap Kókenov, Qalıhan Altynbaevtardyń sońyn ala shyqqan Áselhan Qalybekova, Qonysbaı Ábilev, Ásıa Berkenova, Esenqul Jaqypbekov, Baıanǵalı Álimjanov, Qatımolla Berdiǵalıev syndy sýyryp salma sańlaqtar aıtys óneriniń búgingi zaman sahnasynda saltanat qurýyna qyzmet etti.

Keıinnen qazaq sahnasynan joıylyp kete jazdaǵan has ónerdiń tamyryna qaıtadan qan júgirdi. Qan júgirip qana qoıǵan joq, rýhy qalǵı bastaǵan qazaq balasynyń boıyndaǵy qazaqy qasıetterdiń qaıtadan eńse tikteýine yqpal etti. Jas baladan eńgeıgen kárige deıin tól óneri - aıtystyń aıbyndy jankúıerine aınaldy. Aıtystarda aıtylǵan utqyr sózder de, sóz ıeleri de el arasyna ańyzdaı taralyp, aıtys aqyndary abyzdaı ardaqtalatyn boldy.

Sondaı-aq, osy aıtys óneriniń buqaralyq sıpat alyp, ulttyq ıdeologıanyń uıtqysyna aınalýyna televızıanyń septigi mol boldy. 1980 jyldardan bastap respýblıkalyq-televızıalyq aıtys dúnıege keldi. Qoǵamda bolyp jatqan túrli ózgerister, saıası-ekonomıkalyq, áleýmettik-turmystyq jaǵdaılar ótkizilgen aqyndar aıtysynda jan-jaqty nasıhattalyp, halyq nazaryna usynylyp jatty. Ásirese, din, dil, til máseleleri ótkir kóterilip, buqara halyq kózqarasyn osy baǵytqa burýda aqyndar aıtysy erekshe ról atqardy. Aqyndar aıtysyn uıymdastyrýshy ári onyń teledıdar arqyly Qazaqstan aýmaǵyna taralýyna kóp eńbek sińirgen aqyn, telejýrnalıst Júrsin Ermannyń osy jyldar enshisinde atqarǵan qyzmetin ult óner tarıhynda qalar eren is dep baǵalaǵan jón. Osy jyldary kógildir ekrannan aıtysker aqyndar Á.Berkenova, Q.Ábilov, Á.Qalybekova, T.Ábýova, Á.Manapov, A.Bulǵaqov, E.Asqarov, N.Toqtasynova sıaqty halyq júreginen oryn alǵan «ot aýyz, oraq tildi» sýyryp salma aqyndar aıtystyń kóshin ary qaraı jalǵady. Bul aqyndardyń óleńderi de áleýmettik mazmunynyń ótkirligimen, kórkem tildiń qunarlyǵymen, sýyryp salmalyqtyń ozyq úlgisimen erekshelendi.

Qazaq eli Táýelsizdik alǵannan keıin aıtys óneriniń damýy kúrt jyldamdady. Bul tusta azat tilimizdiń tusaýy kesilip, aıtys aqyndarynyń erkin oı tolǵap, keń kósile shabýyna erikti jol ashyldy. Ár aımaqtaǵy aqyndyq mektepterdiń tamyryna qan júgirdi. Osy tusta Arqa mektebiniń dástúrin jalǵastyrýshy A.Áltaevtyń, A.Qalıevtiń, A.Berdalınniń, Jetisý mektebiniń dástúrin jalǵastyrǵan A.Bulǵaqovtyń, O.Dosbosynovtyń, B.Imashevtyń, Qarataý mektebiniń ókilderi M.Tazabekovtyń, B.Shoıbekovtyń, Batys óńiri dástúrin jalǵastyrǵan M.Qosymbaevtyń, Semeı óńirinen shyqqan S.Qalıev, R.Zaıytovtar ózindik qoltańbalary anyq kórinedi. Keshegi Ulbıke, Saralardyń jalǵasy ispetti Aqmaral Leýbaeva, Aınur Tursynbaeva, Ásem Erejeqyzy, Sara Toqtamysova sıaqty jaýqazyndaı jas jyr jampozdary aıtystyń baıraǵyn jyqpaı kóterip kele jatyr. Bular búgingi zamannyń erkesi, súıiktisi. «Aldynǵy tolqyn – aǵalar, sońǵy tolqyn – iniler» dep aqyn Abaı atamyz aıtqandaı, aǵa býyn aqyndar tobyna jańa býyn – jas aqyndar legi qosyldy. Osyndaı jalyndy, ushqyr oıly, qyraǵy jastarymyz barda ulttyq ónerimiz eshqashan ólmek emes. 

Aıtys – ulttyq qundylyǵymyz. Al osy ulttyq qundylyqty saqtap qalý úshin ótkendi saralap búgingini baǵalap otyrý basty maqsat.

Qajybaeva Jadyra Kenjehanqyzy

---