InfoHub Logo

Taqyryby: Bala quqyǵy – asyl qazyna
Maqsaty: Oqýshylardyń adam quqyǵy, onyń ishinde bala quqyǵy jóninde túsinigin keńeıtý, árbir adam óz quqyǵyn bilip, ózgeniń quqyǵyn buzbaýǵa úıretý, quqyqtyq tárbıe berý.
Kórnekiligi: Zań, tártip týraly naqyl sózder, kitap kórmesi, QR Konstıtýsıasy.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq
Maqsatymyz, bilim alý
Mindetimiz, eńbektený
Ár oqýshy óz quqyǵyn bilý,
Ony ómirde paıdalaný.

Muǵalim sózi: Balalar, zań degenimiz – qoǵamnyń negizgi tiregi. Qoǵam dep otyrǵanymyz myna bizder.

Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev «Konstıtýsıa – bul da el rámizderiniń biri. Sondyqtan negizgi zańdy eldiń Týy, Án - urany jáne Eltańbasy sekildi qadirleý, qurmetteý – bizdiń paryzymyz» – degen.

Konstıtýsıa – eldiń barlyq erejeleri jınaqtalǵan memlekettiń negizgi qujaty. Sondyqtanda biz ony Ata Zań dep qurmetteımiz.

2002 jyly tamyzda Qazaqstanda «Bala quqyǵy týraly zań» qabyldandy. Bul zań 9 taraý, 53 baptan turady. 2002 jyly 2 qyrkúıekte Qazaqstan «Bala quqyǵy týraly konvensıaǵa qol qoıady», sóıtip Qazaqstannyń «Balalar quqyǵy týraly zańy» engizildi.

Qazaqstanda balalardyń quqyǵyn qorǵaý týraly ataýly kúnder berilgen.
1 – maýsym
Balalardy qorǵaýdyń halyqaralyq kúni
20 – qarasha
Balalardyń dúnıejúzilik kúni
10 – jeltoqsan
Adam quqyǵy kúni
Kórinis: Bekzat pen Nurboldyń partaǵa talasýy.
Suraq: Bekzat pen Nurboldyń arasyndaǵy daýdy sender qalaı sheshken bolar edińder?
(Oqýshylar oıyn tyńdaý)
Suraq: Senderge bala quqyǵynyń qandaı túrleri tanys?
- Men mektepke barýǵa, oqýǵa, haıýanattar baǵyna barýǵa erkindigim bar.
- Men qysta syrǵanaýǵa, oınaýǵa, sýret salýǵa, bestik baǵa alýǵa quqyqtymyn.
- Men demalýǵa quqyqtymyn.
- Men aýyryp qalsam, dáriger shaqyrýǵa, emhanada jatyp emdelýge quqyǵym bar.
- Men óz elimniń erkin azamaty bolýǵa, mektepke barýǵa, óz oıymdy ashyq óz tilimde aıtýǵa quqyǵym bar.
- Ózime unaıtyn sport túrimen shuǵyldanýǵa, serýendeýge quqyǵym bar.
- Men dúkenge barýǵa, unaıtyn kıimder satyp alýǵa quqyqtymyn.
- Oınaýǵa, týystaryma qydyrýǵa quqyǵym bar.

Kórip otyrsyzdar, 2 synyp oqýshylary óz azamattyǵy jaıynda kóp biledi eken. Olar muny kitaptan emes, ómir tirshiligine neni isteýge bolatynyna, nege ruqsat etilgenine qarap biledi.

Balalar kúndelikti ózderi qoldanyp júrgen quqyqtary jaıynda aıtyp otyr.
«Meniń quqyǵym bar» degen sózden ne uǵasyńdar?
- Meniń óz kitabymdy alyp, ony oqýǵa quqyǵym bar. Maǵan eshkim tyıym sala almaıdy. Men basqalardy renjitpeı. tek jaqsylyq isteýge quqyqtymyn.
- Eń birinshi men ómir súrýge, oqýǵa, dem alýǵa, qydyrýǵa quqyqtymyn.
-«Meniń quqyǵym bar» sózinen mindetti túrde emes, biraq óz qalaýym boıynsha ne istesem de erkim ózimde degendi túsinemin.
- Tek jaqsy isterdi isteýge quqyqtymyn, jaman isterdi isteýge quqyǵym joq dep túsinemin.
«Ne isteýge bolmaıdy?»
- Úlkenderdiń aldynan kesip ………..
- Kishkene balany …………
- Qyz balany …………..
- Sabaqtan ………………………
- Synypta …………………….

- Dóreki, bylapyt sózderdi ………………….
«Ne isteý kerek?»
- Úlken kisini …………………………(syılaý kerek)
- Úlkenniń ……………………………(tilin alý kerek)
- Úlkenderge …………………………(sálem berý kerek)
- Kishilerge …………………………………(qamqorlyq jasaý kerek)
- Analardy, apalardy ……………(syılaý kerek)
- Oqý quraldaryn ………………………(kútip ustaý kerek)

Qyzylorda oblysy, Qarmaqshy aýdany
Tóretam kenti №269 orta mektep
Geografıa páni muǵalimi Qarjaýova Altynkúl