Balabaqshada oınalatyn balalarǵa arnalǵan qımyldy oıyndar toptamasy
Balabaqshada oınalatyn balalarǵa arnalǵan qımyldy oıyndar toptamasy
Óz úıińdi tap
Oıynshylar 3 - 4 kishkentaı alasa uzynsha oryndyqtarda otyrady. Barlyq balalarda ádemi úlken oıynshyqtar: birinshi turǵan uzynsha oryndyqta qýyrshaq, ekinshisinde - ıt, úshinshisinde - mysyq, tórtinshisinde - aıý, qoıan. Tárbıeshiniń «Serýenge shyǵamyz» degen nusqaýymen barlyq balalar oryndarynan turyp tárbıeshiniń sońynan júredi.
Serýen barysynda balalar túrli qozǵalys qımylyn oryndaıdy (sekiredi, júgiredi, júredi). Tárbıeshiniń «Jańbyr jaýa bastady» degen nusqaýymen balalar óz úılerine qaraı júgiredi. Oıyndy qaıtalaý barysynda, tárbıeshi balalarǵa bildirmeı oıynshyqtardyń orynyn aýystyryp qoıady. Balalar óz úılerin tez, adaspaı tabýy kerek.
Júgirip qaǵyp al.
Balalar oıyn alańynda erkin turady. Tárbıeshi úlken ádemi doppen balalarǵa qarama - qarsy turady.(qashyqtyǵy1, 5 - 2m) Tárbıeshi « Bir laqtyramyn, eki laqtyramyn, úsh laqtyramyn, kim júırik qaǵyp alsyn!» - dep dopty laqtyrady da ózi qaǵyp alyp: «Qaǵa almadyńdar qaıta júgirińder» deıdi. Balalar óz oryndaryna qaıta baryp turady. Oıyn jalǵasady. Oıyn kezinde balalardyń qaǵyp alýyna múmkindik jasap, qoıyp júredi. Qalǵan balalar sońyna erip júredi.
Kustyń qaýyrsyny kimge barady.
Balalar oıyn alańynda erkin turady. Tárbıeshi qustyń qaýyrsynyn alyp, úrleıdi. Barlyq bala jan — jaqqa qasha júgiredi, oıyn jalǵasady.
Jalaýǵa qaraı júgir
Balalar tárbıeshige qarama - karsy turady. Tárbıeshi qolyndaǵy jalaýdy joǵary kóteredi. Balalar tárbıeshiniń qasyna jınalady. Jalaýdy qaıta túsirgende balalar jan - jaqqa tarap ketedi. Oıyn birneshe ret qaıtalanǵan soń, bir bala jalaýyn kóterip júredi, basqa balalar sońynan erip júredi. Oıyn basynan qaıtalana beredi.
Shardy usta
Tárbıeshi ortaǵa kóp úrlengen sharlardy jaıyp tastaıdy. Oıyn bastaldy degen kezde (tárbıeshiniń kómegimen) balalar shardy ustap tárbıeshige beredi. Kim kóp shar jınasa sol bala jeńimpaz atanady, 10 - 15 sek. Oıyn jalǵasady.
Kún men jańbyr
Balalar ashyq alańda erkin oınap júredi, gúl teredi, kóbelek qýady, sekiredi, júgiredi. t. b. Tárbıeshi «Jańbyr jaýdy!» degende balalar pana izdep, úıshikterge tyǵylady. Tárbıeshi «Kún shyqty!» degende balalar qaıta alańǵa shyǵyp oıyndaryn jalǵastyra beredi.
Ushaqtar
Balalardy oıyn alańyna erkin turǵyzyp, tárbıeshi ózi ushaq bolyp kórsetedi. Tárbıeshi «Ushaqtar ushady!» degen kezde barlyq bala ushaq bolyp ushady. «Ushaqtar qona bastady!» degende barlyq bala óz oryndaryna kelip qona bastaıdy. Tárbıeshiniń bastaýymen oıyn jalǵasady.
Avtobýs
Balalar qatarǵa bir - birden turady. Tárbıeshi avtobýs júrgizýshisi. Qalǵandary jolaýshylar. Tárbıeshi dybys bergen kezde avtobýs jyljı bastaıdy. Eń áýeli baıaý keıin jyldam, jyldamyraq júredi. Balalar júristi baıaýlatady. Júrgizýshi avtobýsty toqtatady. Oıyn taǵy jalǵasady.
Baqylaý Mysyqty baqylaý
Maqsaty: Balalardy tiri tabıǵat ıesimen tanystyrý, mysyqtyń túsimen, onyń erekshelikterin tanystyrý; Baqylaý barysy: Jumbaq:
Pesh ústinde bireý otyr,
Jaımen kózin qysyp otyr
Tyshqan etin jegisi kep,
Tisi onyń qyshyp otyr?
Balalar bul jumbaqtyń shesheýi qandaı? Bunda kim týraly aıtylǵan?
Mysyq
Durys aıtasyńdar, balalar, mine balabaqsha aýlasynda mysyq júr eken, biz qazir osy mysyqty baqylaımyz. Bul mysyq nestep júr eken?
— Qydyryp júr.
— Iá, al balalar, mysyqtyń túsi qandaı eken?
— Sary
— Iá, balalar bul úlken mysyqpa, kishi mysyqpa?
— Úlken mysyq.
— Balalar senderdiń úılerinde mysyq barma?
— Iá
— Mysyqty qalaı tamaqtandyrasyńdar?
— Sút beremiz.
— Durys aıtasyńdar, balalar!
Qımyl – qozǵalys oıyny
«Mysyq pen tyshqan» Maqsaty: Balalardy eptilikke, shapshańdyqqa úıretý; Quraldar: Mysyq pen tyshqannyń maskasy;
Erejesi: Balalardy sheńberge turǵyzyp, aralarynan mysyq pen tyshqandy belgilep, mysyq tyshqandy qýady, al tyshqan mysyqtan qashady, eger tyshqan ustalyp qalsa, balalar aýysyp, oıyn basynan bastap jalǵasady.
Dıdaktıkalyq oıyn
«Daýsyńa qaraı ajyrat» Maqsaty: Balalardyń úı janýarlarynyń daýystary jóninde bilimderin tekserý jáne jetildirý;- Balalar, men senderge ár túrli daýystardy salamyn, al sender sol daýys qaı janýardyń daýsy ekenin tabasyńdar.
— Mıaý – mıaý?
— Mysyq.
— Af – af – af?
Kúshik.
— Ký – ka – re – ký?
— Taýyq.
— Máq – máq?
— Qoı.
— Mó - ó – ó – ó?
— Sıyr.
Eńbek: Oıyn alańyn tazalaý
Maqsaty: Balalardy bilesip jumys isteýge, tazalyqqa úıretý; Quraldar: Sypyrtqy, kúrek, qap;
Erejesi: Qyzdar oıyn alańyn sypyrady, al úldar qoqysty kúrekpen qapqa salady. Tárbıeshiniń basshylyǵymen qapty qoqysqa tógedi.
Jeke jumys Kamıllaǵa qazaqsha qys týraly taqpaqty jattatý: Qandaı qyzyq qys degen,
Bárin sheber istegen.
Baqsha, baýdy, taýdy da
Boıaǵan appaq túspenen.
Erkin oıyn
Maqsaty: Balalardy birlesip, uqypty oınaýǵa úıretý; Quraldar: Qýyrshaq, ydys – aıaqtar, dop, mashınalar.
Kartoteka №1 «Kıim dúkeni»
Maqsaty: Oıyn barysynda rólderdi oınaı bilýge úıretý. Satýshy ártúrli kıimder túrleri týraly áńgimeleıdi.
Kartoteka №2 «Balabaqsha»
Maqsaty: Tárbıeshi balalardy qabyl dap, tańerteńgilik jattyǵýdy ótkizedi, oınatady.
Balabaqshada oınalatyn balalarǵa arnalǵan qımyldy oıyndar toptamasy. júkteý
Óz úıińdi tap
Oıynshylar 3 - 4 kishkentaı alasa uzynsha oryndyqtarda otyrady. Barlyq balalarda ádemi úlken oıynshyqtar: birinshi turǵan uzynsha oryndyqta qýyrshaq, ekinshisinde - ıt, úshinshisinde - mysyq, tórtinshisinde - aıý, qoıan. Tárbıeshiniń «Serýenge shyǵamyz» degen nusqaýymen barlyq balalar oryndarynan turyp tárbıeshiniń sońynan júredi.
Serýen barysynda balalar túrli qozǵalys qımylyn oryndaıdy (sekiredi, júgiredi, júredi). Tárbıeshiniń «Jańbyr jaýa bastady» degen nusqaýymen balalar óz úılerine qaraı júgiredi. Oıyndy qaıtalaý barysynda, tárbıeshi balalarǵa bildirmeı oıynshyqtardyń orynyn aýystyryp qoıady. Balalar óz úılerin tez, adaspaı tabýy kerek.
Júgirip qaǵyp al.
Balalar oıyn alańynda erkin turady. Tárbıeshi úlken ádemi doppen balalarǵa qarama - qarsy turady.(qashyqtyǵy1, 5 - 2m) Tárbıeshi « Bir laqtyramyn, eki laqtyramyn, úsh laqtyramyn, kim júırik qaǵyp alsyn!» - dep dopty laqtyrady da ózi qaǵyp alyp: «Qaǵa almadyńdar qaıta júgirińder» deıdi. Balalar óz oryndaryna qaıta baryp turady. Oıyn jalǵasady. Oıyn kezinde balalardyń qaǵyp alýyna múmkindik jasap, qoıyp júredi. Qalǵan balalar sońyna erip júredi.
Kustyń qaýyrsyny kimge barady.
Balalar oıyn alańynda erkin turady. Tárbıeshi qustyń qaýyrsynyn alyp, úrleıdi. Barlyq bala jan — jaqqa qasha júgiredi, oıyn jalǵasady.
Jalaýǵa qaraı júgir
Balalar tárbıeshige qarama - karsy turady. Tárbıeshi qolyndaǵy jalaýdy joǵary kóteredi. Balalar tárbıeshiniń qasyna jınalady. Jalaýdy qaıta túsirgende balalar jan - jaqqa tarap ketedi. Oıyn birneshe ret qaıtalanǵan soń, bir bala jalaýyn kóterip júredi, basqa balalar sońynan erip júredi. Oıyn basynan qaıtalana beredi.
Shardy usta
Tárbıeshi ortaǵa kóp úrlengen sharlardy jaıyp tastaıdy. Oıyn bastaldy degen kezde (tárbıeshiniń kómegimen) balalar shardy ustap tárbıeshige beredi. Kim kóp shar jınasa sol bala jeńimpaz atanady, 10 - 15 sek. Oıyn jalǵasady.
Kún men jańbyr
Balalar ashyq alańda erkin oınap júredi, gúl teredi, kóbelek qýady, sekiredi, júgiredi. t. b. Tárbıeshi «Jańbyr jaýdy!» degende balalar pana izdep, úıshikterge tyǵylady. Tárbıeshi «Kún shyqty!» degende balalar qaıta alańǵa shyǵyp oıyndaryn jalǵastyra beredi.
Ushaqtar
Balalardy oıyn alańyna erkin turǵyzyp, tárbıeshi ózi ushaq bolyp kórsetedi. Tárbıeshi «Ushaqtar ushady!» degen kezde barlyq bala ushaq bolyp ushady. «Ushaqtar qona bastady!» degende barlyq bala óz oryndaryna kelip qona bastaıdy. Tárbıeshiniń bastaýymen oıyn jalǵasady.
Avtobýs
Balalar qatarǵa bir - birden turady. Tárbıeshi avtobýs júrgizýshisi. Qalǵandary jolaýshylar. Tárbıeshi dybys bergen kezde avtobýs jyljı bastaıdy. Eń áýeli baıaý keıin jyldam, jyldamyraq júredi. Balalar júristi baıaýlatady. Júrgizýshi avtobýsty toqtatady. Oıyn taǵy jalǵasady.
Baqylaý Mysyqty baqylaý
Maqsaty: Balalardy tiri tabıǵat ıesimen tanystyrý, mysyqtyń túsimen, onyń erekshelikterin tanystyrý; Baqylaý barysy: Jumbaq:
Pesh ústinde bireý otyr,
Jaımen kózin qysyp otyr
Tyshqan etin jegisi kep,
Tisi onyń qyshyp otyr?
Balalar bul jumbaqtyń shesheýi qandaı? Bunda kim týraly aıtylǵan?
Mysyq
Durys aıtasyńdar, balalar, mine balabaqsha aýlasynda mysyq júr eken, biz qazir osy mysyqty baqylaımyz. Bul mysyq nestep júr eken?
— Qydyryp júr.
— Iá, al balalar, mysyqtyń túsi qandaı eken?
— Sary
— Iá, balalar bul úlken mysyqpa, kishi mysyqpa?
— Úlken mysyq.
— Balalar senderdiń úılerinde mysyq barma?
— Iá
— Mysyqty qalaı tamaqtandyrasyńdar?
— Sút beremiz.
— Durys aıtasyńdar, balalar!
Qımyl – qozǵalys oıyny
«Mysyq pen tyshqan» Maqsaty: Balalardy eptilikke, shapshańdyqqa úıretý; Quraldar: Mysyq pen tyshqannyń maskasy;
Erejesi: Balalardy sheńberge turǵyzyp, aralarynan mysyq pen tyshqandy belgilep, mysyq tyshqandy qýady, al tyshqan mysyqtan qashady, eger tyshqan ustalyp qalsa, balalar aýysyp, oıyn basynan bastap jalǵasady.
Dıdaktıkalyq oıyn
«Daýsyńa qaraı ajyrat» Maqsaty: Balalardyń úı janýarlarynyń daýystary jóninde bilimderin tekserý jáne jetildirý;- Balalar, men senderge ár túrli daýystardy salamyn, al sender sol daýys qaı janýardyń daýsy ekenin tabasyńdar.
— Mıaý – mıaý?
— Mysyq.
— Af – af – af?
Kúshik.
— Ký – ka – re – ký?
— Taýyq.
— Máq – máq?
— Qoı.
— Mó - ó – ó – ó?
— Sıyr.
Eńbek: Oıyn alańyn tazalaý
Maqsaty: Balalardy bilesip jumys isteýge, tazalyqqa úıretý; Quraldar: Sypyrtqy, kúrek, qap;
Erejesi: Qyzdar oıyn alańyn sypyrady, al úldar qoqysty kúrekpen qapqa salady. Tárbıeshiniń basshylyǵymen qapty qoqysqa tógedi.
Jeke jumys Kamıllaǵa qazaqsha qys týraly taqpaqty jattatý: Qandaı qyzyq qys degen,
Bárin sheber istegen.
Baqsha, baýdy, taýdy da
Boıaǵan appaq túspenen.
Erkin oıyn
Maqsaty: Balalardy birlesip, uqypty oınaýǵa úıretý; Quraldar: Qýyrshaq, ydys – aıaqtar, dop, mashınalar.
Kartoteka №1 «Kıim dúkeni»
Maqsaty: Oıyn barysynda rólderdi oınaı bilýge úıretý. Satýshy ártúrli kıimder túrleri týraly áńgimeleıdi.
Kartoteka №2 «Balabaqsha»
Maqsaty: Tárbıeshi balalardy qabyl dap, tańerteńgilik jattyǵýdy ótkizedi, oınatady.
Balabaqshada oınalatyn balalarǵa arnalǵan qımyldy oıyndar toptamasy. júkteý
You Might Also Like
-
Maqsaty: Bilimdilik: Ultymyzdyń negizsiz umytylyp bara jatqan oıynyn jańǵyrtý, babalarymyzdyń oıyny týraly túsinik berip, qyzyǵýshylyq oıatý.
