Baqyt qushaǵynda
Baqyt qushaǵynda
7 synyp
Qundylyq: aqıqat
Qasıetter: ımandylyq, ıgilik, baqyttylyq
Maqsaty: oqýshylarǵa baqytty bolý úshin ne isteý kerek ekenin oılana otyryp, aqıqat qundylyǵynyń mánin ashý.
Mindetteri:
- Adamnyń baqytty bolý úshin ıgilik qasıetteriniń mańyzdylyǵyn ashý;
- Ómirde baqytqa qalaı jetýge bolady degen suraqtyń jaýabyn tabý arqyly ómirdiń mánin tabýǵa yqpal etý;
- Imandylyqqa tárbıeleý.
Resýrstar: quraldar, málimetter
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
- Sálemdesý. Oqýshylardy túgendeý, sabaqqa qajetti oqý quraldary týraly esterine túsirý.
-5 T eske salamyz
Tynyshtyq sáti. (mýzyka «Pıanıno ı skrıpka»)
Nurǵa bólený
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar.aıaq-qolyńyzdy aıqastyrmańyz. Qolyńyzdy tizeńizge ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıńyzdy, ár sezimińizdi, emosıa men tileý –qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty.
Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz núrǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy.
Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sózben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte-birte qarqyndap, shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan-jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, olardyń da júregi nurǵa tolsyn.
Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan-janýarlarǵa, ósimdikterge, barlyq tiri janǵa taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túpkir-túpkirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: «Men nur ishindemin...Nur meniń ishimde...Men Nurmyn».
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady. Rahmet.
- Baqytty bolý degendi qalaı túsinesińder?
- Ómirdegi ár qýanyshty sáttiń máni nede?
- Baqytqa jetý úshin adam ne isteý kerek dep oılaısyńdar
- Qandaı adamdy «Basyna baq qonǵan» dep aıtýǵa bolady? - Eskertý
Áńgimeleý
«Baqytqa barar jol» atty Q.Tolybaevanyń áńgimesin aıtý.
- Shákirtter ustazdan ne týraly aıtyp berýdi ótindi?
- Baqyt týraly ustaz qandaı oı aıtty?
- Baqyt degendi ózderin qalaı túsinesińder?
- Baqytqa jetý úshin ne isteý kerek dep oılaısyńdar?
- Ómirlerinde qanshalyqty ustanasyńdar?
Dáıek sózben jumys
Baqyttyń máni - parasattylyqta, ár kisiniń óz aldyna ıgilikti maqsat qoıa bilýinde, ol maqsat tek kezdeısoq raqat úshin emes, shynaıy ıgilik úshin baǵyttalýynda, adamnyń óz minez-qulqyn, is-áreketin erikti túrde ózgertip, izgilikke baǵyttap otyrýynda.
Ál-Farabı.
- İzgilikti maqsat qoıa bilý degendi qalaı túsinesizder?
- Kezdeısoq raqat úshin emes degendi qalaı túsinýge bolady? Shynaıy ıgilik degendi qalaı túsinesizder?
- adamnyń óz minez-qulqyn, is-áreketin erikti túrde ózgertip, izgilikke baǵyttap otyrýynda- degendi qalaı túsinesizder?
Kimde –kim nıetin ımandylyqqa, tazalyqqa, tilim shyndyqqa, ózin tynyshtyqqa, minezin turalyqqa, qulaǵyn tyńdaýshyǵa, kózin ónegeli baqylaýshyǵa aınaldyryp alǵan bolsa, demek ol baqytty. Quran kárimnen
Shyǵarmashylyq toptyq jumys.
1-top «Ata-ana baqyty» taqyrybyna oı – tolǵaý jazý.
2- top "Bala baqyty" taqyrybyna óleń qurastyrý
3- top "Adam úshin baqyt -ol ..."poster jasaý
Úı tapsyrmasy.
Muǵalim: bet 36-37 «Baqyt degen – baq qusy» J.Kaljanovanyń óleńi men 38-39 bettegi «Baqyt degenimiz» B.Momyshuly áńgimesin oqyp salystyrý.
Án aıtý. «Aldymnan shyq»
Júrekten júrekke
Mahabbat qaıda deme – júreginde,
Shapaǵat qaıda deme – tileginde.
Berekem qaıda deme – otbasynda,
Merekem qaıda deme – kóp qasynda.
Aı, kúnim qaıda deme – aspanyńda,
Baılyǵym qaıda deme – bas jaǵyńda,
Qaıǵy, muń qaıda deme – qas qaǵymda.
Tirligim qaıda deme – tań atqanda,
Yrzyǵym qaıda deme – Jaratqanda.
Sh.Aımanov atyndaǵy jalpy orta bilim berý mektep-ınternaty
Muǵalim: Moldasarına G. K.
7 synyp
Qundylyq: aqıqat
Qasıetter: ımandylyq, ıgilik, baqyttylyq
Maqsaty: oqýshylarǵa baqytty bolý úshin ne isteý kerek ekenin oılana otyryp, aqıqat qundylyǵynyń mánin ashý.
Mindetteri:
- Adamnyń baqytty bolý úshin ıgilik qasıetteriniń mańyzdylyǵyn ashý;
- Ómirde baqytqa qalaı jetýge bolady degen suraqtyń jaýabyn tabý arqyly ómirdiń mánin tabýǵa yqpal etý;
- Imandylyqqa tárbıeleý.
Resýrstar: quraldar, málimetter
Sabaq barysy:
Uıymdastyrý kezeńi.
- Sálemdesý. Oqýshylardy túgendeý, sabaqqa qajetti oqý quraldary týraly esterine túsirý.
-5 T eske salamyz
Tynyshtyq sáti. (mýzyka «Pıanıno ı skrıpka»)
Nurǵa bólený
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar.aıaq-qolyńyzdy aıqastyrmańyz. Qolyńyzdy tizeńizge ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıńyzdy, ár sezimińizdi, emosıa men tileý –qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty.
Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz núrǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy.
Odan ári nur sizdiń aýzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sózben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte-birte qarqyndap, shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan-jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, olardyń da júregi nurǵa tolsyn.
Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan-janýarlarǵa, ósimdikterge, barlyq tiri janǵa taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túpkir-túpkirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: «Men nur ishindemin...Nur meniń ishimde...Men Nurmyn».
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady. Rahmet.
- Baqytty bolý degendi qalaı túsinesińder?
- Ómirdegi ár qýanyshty sáttiń máni nede?
- Baqytqa jetý úshin adam ne isteý kerek dep oılaısyńdar
- Qandaı adamdy «Basyna baq qonǵan» dep aıtýǵa bolady? - Eskertý
Áńgimeleý
«Baqytqa barar jol» atty Q.Tolybaevanyń áńgimesin aıtý.
- Shákirtter ustazdan ne týraly aıtyp berýdi ótindi?
- Baqyt týraly ustaz qandaı oı aıtty?
- Baqyt degendi ózderin qalaı túsinesińder?
- Baqytqa jetý úshin ne isteý kerek dep oılaısyńdar?
- Ómirlerinde qanshalyqty ustanasyńdar?
Dáıek sózben jumys
Baqyttyń máni - parasattylyqta, ár kisiniń óz aldyna ıgilikti maqsat qoıa bilýinde, ol maqsat tek kezdeısoq raqat úshin emes, shynaıy ıgilik úshin baǵyttalýynda, adamnyń óz minez-qulqyn, is-áreketin erikti túrde ózgertip, izgilikke baǵyttap otyrýynda.
Ál-Farabı.
- İzgilikti maqsat qoıa bilý degendi qalaı túsinesizder?
- Kezdeısoq raqat úshin emes degendi qalaı túsinýge bolady? Shynaıy ıgilik degendi qalaı túsinesizder?
- adamnyń óz minez-qulqyn, is-áreketin erikti túrde ózgertip, izgilikke baǵyttap otyrýynda- degendi qalaı túsinesizder?
Kimde –kim nıetin ımandylyqqa, tazalyqqa, tilim shyndyqqa, ózin tynyshtyqqa, minezin turalyqqa, qulaǵyn tyńdaýshyǵa, kózin ónegeli baqylaýshyǵa aınaldyryp alǵan bolsa, demek ol baqytty. Quran kárimnen
Shyǵarmashylyq toptyq jumys.
1-top «Ata-ana baqyty» taqyrybyna oı – tolǵaý jazý.
2- top "Bala baqyty" taqyrybyna óleń qurastyrý
3- top "Adam úshin baqyt -ol ..."poster jasaý
Úı tapsyrmasy.
Muǵalim: bet 36-37 «Baqyt degen – baq qusy» J.Kaljanovanyń óleńi men 38-39 bettegi «Baqyt degenimiz» B.Momyshuly áńgimesin oqyp salystyrý.
Án aıtý. «Aldymnan shyq»
Júrekten júrekke
Mahabbat qaıda deme – júreginde,
Shapaǵat qaıda deme – tileginde.
Berekem qaıda deme – otbasynda,
Merekem qaıda deme – kóp qasynda.
Aı, kúnim qaıda deme – aspanyńda,
Baılyǵym qaıda deme – bas jaǵyńda,
Qaıǵy, muń qaıda deme – qas qaǵymda.
Tirligim qaıda deme – tań atqanda,
Yrzyǵym qaıda deme – Jaratqanda.
Sh.Aımanov atyndaǵy jalpy orta bilim berý mektep-ınternaty
Muǵalim: Moldasarına G. K.
You Might Also Like
-
Maqsaty: 1. Oqýshylardyń zattyń aty týraly alǵan bilimderin keńeıte otyryp, osy sózderdiń ataýyn negizdeýge, zat esimderdi taýyp, olarǵa tıisti suraq qoıa bilýge daǵdylandyrý;
