InfoHub Logo

Osy áńgimeni jazarda ishteı qatty úreılendim. Tilimdi kálımaǵa keltirip, úreıdi sabyrǵa jeńdirdim. Bul aıda olar kisendeýli...

(Avtor)

***

Hı- hı- hı,ha- ha-ha. Qashan kórseń tańnan keshke deıin, shaǵyn aýyldy basyna kóterip, shańdatyp júgirip júrgeni... Adamzattan ibilisti alastaımyn! Qyzyl qan, qyzyl qan aǵyp keledi, qashyńdar! Japa tarmaǵaı beti aýǵan jaqqa qashyp bara jatqany... Onymen birge aýyldyń sotanaq, erketotaı balalary da, qyzyq kórip júgiretini bar. Keńseniń aldynda jelbirep turǵan qyzyl tý, kózine qyzyl qan bolyp elesteı me eken?! «Jyn soqqanǵa jolamańdar túge» dep balalaryna berezep bolyp jatatyn qart ájelerdiń ishteı kúbirlep duǵa tilegenderi qyzyq. Jazyqsyz jandardyń kıesine jolyqqan... NEGE, NELİKTEN... eshkim bilmeıdi. Jumbaq álem, jumbaq dúnıe. Bas aıaǵy otyzǵa jetpeıtin shaǵyn aýyldyń, syrt kelbeti tym júdeý, tym jupyny.

Aǵashtan salynǵan bir bólmeli tórtqulaqty tamdar, osy alqaptaǵy baılardyń han saraıyna bergisiz mekenjaıy sanalatyn. Kóbisiniń bas qalqasy shákene shym úıler. Kún sáýlesiniń shýaǵyn shashyp, álemniń jaryǵyn janyńa syılaıtyn «TEREZE» degen jyltyr jaryq áınekti, ilýde bir úıden kóresiń. Kóbisiniń jaryq kózi, alasa tamdardyń tóbesine japsyra ornatylǵan aq kenep, nemese jyltyr qaǵazdar. Osynyń ózi aq jandaryna shýaq syılaıdy. Tórtburyshty alasa qorjyn tamnyń dál ortasyndaǵy qara pesh, tirshilik jylýyn boıdaryna jınaıtyndaı. Aýylda bir eki klastyq bastaýysh mektep bar. Aýrýhana, balabaqsha degendi estigenderi bolmasa, kórgen pende joqqa tán. Meshit salmaq túgil atyn aıtýǵa qorqatyn ker zaman edi, bul.

Adam pendeni shaıtan ıektegen. Namaz oqıtyn adam joqtyń qasy. Oqydy degende de, esik terezelerin bekitip, kóldeneń kók attydan qorqyp, jasyryn oqıtyn.

Tastan qalanǵan tóbesi joq, qorǵan ispetti, kezinde álde mal qorasy boldy ma eken, nemese áldebireýdiń baspanasy ma, eshkim bilmeıtin tas dýaldyń ishin qoqysqa tolyp jatyr. Qoqystyń arasynan qýraǵan maldyń jambas súıekteri de kezigedi. Soǵan qaraǵanda jaýgershilik zamanda adamdar panalaǵan ba dep oılarlyqtaı. Yrymǵa senetin aýyl adamdary tasyn almaq túgil, esiginen attaýǵa júreksinetin osy tas qamalǵa tek Sharqan ǵana qoryqpaı kiretin.

Eldiń otyndyqqa jaǵatyny shappa otyn. Bir qasıeti aýyldan attap shyǵa berseń tomyrylyp jatqan, jıren, jýsan, terisken, kótibos syndy shaı qaınatyp isherge jararlyqtaı bastary sabalaq, tamyry túbirli keletin ósimdikterdi kóptep keziktiresiń. Birde otyndyqqa jýsan alyp jatqan jas qyzdyń ushynyp, qoryqqannan aýyryp kete jazdaǵany bar. Jalpaq tastyń túbine qoǵadaı bop japyrylyp, ósip turǵan bir túp jýsandy qoparyp almaqshy bolyp, aldymen álgi jalpaq tasty aýnatqan ǵoı, baıaǵy. Kúnniń aptaby kúıdirip sarǵaıyp ketken qý bas syndy, áldebir qańqa súıek: «ASH» depti aldymen, boıyn úreı bılegen qyz tasty qaıtalaı ornyna tastaı bergende: «JAP» dep zildene buıyrypty. Óńi appaq qýdaı bop shoshyp ketken bala, daıarlaǵan otyndaryn tastaı salyp úıine qashyp kelipti. Qart ájesi qurym kıizben, júregin aptap, sý búrkip, ishteı duǵa oqyp aqyl-esinen aljasyp kete jazdaǵan jerinen qutqaryp qalypty. Bul aýylda sonan beri jýsan kıeli otyn sanalǵan. Ári tútini ashshy dep otyndyqqa almaıtyn bolǵan.

Qyzyl jaǵalylardyń aıtqany zań, olardyń ár sózin qurandaı jattaıtyn el. Tek qana qyzyl jaǵalylardan emes, solardyń jandaıshaby, shash al dese bas alǵan qyzylkóz Qyrymnyń súıegine qyna shyqsa da, onyń shala esti uly Sharqannan da qaımyǵatyn kóbisi. Komýnısiń uly, otan úshin ot keshken ákesi dep onyń ár qylyǵyna ótirik kúlip, batyrdyń tuıaǵy desetin. Bul aýylda ony jaratpaıtyn jalǵyz adam boldy. Onyń ózi óz oıyn ózgelerge ashyp aıtqan emes. İshke búkken zar zapyranyn syrtqa shyǵarýǵa batyna almaǵan... Balalary da ákesiniń jarǵa qulaýyna jol bermegen. Óıtse...kelmeske ketkenderdiń kerin kıeri aıdan anyq edi! «Lenın bizdiń atamyz Qar ústine jatamyz Qarsy kelgen dushpandy, Qaq júrekten atamyz» aýyl balalarynyń uranǵa aılanǵan óleńi bul. QUL SANA! Eshkim bilmeıdi, kim úshin, ne úshin, naqaq qan tógilip, qyzyl qan aqqan Qyzyltaýda ata-babalarynyń tirideı kómilgenin? Sharqannyń kúndegi álaýlaıy alystan talyp jetti qulaqqa taǵy da.

Qara baqsy qara terge tústi. Búrkit jyny púshtaktap, dál úıiniń tóbesinde qalyqtaǵaly qashan... Sharqandy ushyqtar ma edi! Saryala qamshymen... Joq, onda da bolmaıdy. Keteýi ketken ker zaman aı! Tilge tıek, aıaqqa buǵaý salǵan. Aıtaıyn deseń aıta almaısyń, júreıin deseń adymyń ashylmaıdy. Qarǵalar qaz bolyp qańqyldaǵan. Qyrandar qapasqa qamalǵan. Totydaı torǵa túsken kúniń qursyn! Kúrsindi. İshteı duǵa tiledi. Aýsarsoq Arynnyń aıtqany ras bolsa... Taıaǵan eken! Aqyrzaman... Azan úni estilmegeli qashan... Zamannyń azǵany osy da. Arynnyń aıtqany eriksiz esine oraldy.

«Aqsham men ekintiniń arasy edi. Astymda myń salsa bir baspaıtyn qoıtory atpen, joq qarap taba almaı kóńilsiz aýylǵa qaıtyp kele jatqam. Taý bókterindegi myqtyń úıinen úrikti me atym pysqyryp jalt bergeni. Jýastan jýan degen sol bolar, attan aýyp túsip qala jazdap, zorǵa boı túzep, tizgin tejedim. Sol zamat eshkiniń baqyrǵan daýysy estilgendeı boldy. Abaılap qarasam, myqtyń úıin aılanyp, bir qara eshki olaı-bulaı júgirip júr eken. Topty maldan bólinip qalǵan bir kedeıdiń maly shyǵar, aýylǵa óńgerip alyp keteıin degen oıǵa keldim. Atymdy shylbyrynan orap tasqa baıladym da, álgi eshkini ustamaq bolyp shókelep sońyna tústim. Kemelek kelgir ne uzap qashyp ketpeı, ne jaqyndatpaı myqtyń úıin aılanyp júrip alǵany. Qansha ýaqyt qýǵanymdy kim bilsin, kóz baılanyp, qas qaraıa bastady. Qoı qurysyn, nem bar osymen álek bop dep ketýge oqtalyp atyma bettegende, kemelek erbeńdep sońymnan ermesi bar ma? Qaıta jalt berip ustap almaqshy bop umtylyp edim, manaǵydaı emes qashpaı yǵystap baryp toqtaı qaldy.

Eshkini ustaýyn ustap alsam da, tas obadan shyqqan bolymsyz ottyń jaryǵy júregimdi zyrq etkizdi. Qobaljyp ketsem de, ilezimde ózime kelip, qoı qoryqqanǵa qos kórinedi degen, ymyrtta qý súıek otsha janyp kórinedi deıtin sóz esime oralyp, eshkini aldyma óńgerip jolǵa tústim. Ne túlen túrtkenin qaıdam: «Bul ózi jalǵyzdan jalǵyz ne qylyp júrgen mal, dáý de bolsa ata mal shyǵar enin kóreıinshi», — dep qolymdy júgirtip kórdim astyna. Qolym sup-sýyq qatty zatqa tıgendeı bolyp edi: «Qolyń toldy ma?» — dep qara eshkige til bitip, aldymnan syp etip jerge sekirip túsip ketti. Oń qolymda búldirgesinen qoldyń moınyna orap qoıǵan segiz órim sary ala qamshym bar bolatyn. Qapelimde aýyzym «bismilláǵa» kelip, qamshymen eshkiniń baranyn tartyp óttim. Ne bolǵanyn ózimde bilmeı qaldym, jalyn ushqandaı boldy taban asty. Mańdaıymnan sýyq ter burq etti. İshteı bilgen duǵamnyń bárin aıtyp, qara sorpam shyǵyp úıge keldim dep edi. Seni de qudaı tek jaratpaǵan pende ekensiń dep edi aý sonda bul».

Osy Sharqannyń boıyn jaılaǵanda sol páleket emeı nemene? «Adamzattan ibilisti Sharqan emes, Sharqannan ibilisti men alastar edim». Sharqannyń daýysy tym jaqyndap kele jatqandaı sezildi. Sezedi... ol páleket te biledi, sary ala qamshy men qyrannyń tegeýrinin. Barlyq aýyldy astym-ústim basyna kóshirip, shańyn qaǵyp ótkende, tek ǵana, Qara baqsynyń shákene tamyn aılanyp, úrikken atsha jalt beretin. Daýys jaqyndaǵan saıyn kózi shatynap, aýyzy kópirshı bastady baqsynyń. Eki ıyǵyn qomdady. Sosyn ıyǵyn julyp jerdeı, eki jaǵyna alaqtap qylǵyndy dersiń. Báıbishesi shalynyń jyny ustaǵanyn bildi-aý deımin. «Jibermeńder oıbaı», — dep berezep boldy balalaryna. Soqtaldaı eki azamat qoısyn ba, ıyǵynan basyp qozǵaltpaı ustap otyrdy. Álden ýaqytta Qara baqsy alaqtap baryp talyp tústi. Alystan «Qashyńdar..!.» — degen Sharqannyń daýysy esitildi.

***

Jyn jaılaǵan... Aq jyn... Keıde ózi de ıe bolmaı qalady. Ol ketkende qunysyp jatqan ornynan turǵan emes. Kelerde tipten qıamet qaıym. Alty qanat aq orda úı shaıqalady. Qara baqsydan keshýinniń ózi qaımyǵatyn. «Elge búlik salmańyz Qaraeke, úkimettiń quryǵy uzyn», — dep kóńildi otyrǵan shaǵyn paıdalanyp jaı ǵana doóńaıbat shegetin. «Súf», — deıdi ondaıda Qaraekeń. Keshýin de osymen shatysyp, jynyna tıermin dep aqyryn sytylyp shyǵa jóneletin. Tynysh ketpeıdi taǵy da, kóziniń qyrymen ses kórsetip, ne ulyn, ne baıbalam kempirin tysqa shaqyra ketetin. Ókimet adamynan jandalbasa qorqatyn baıǵustar artynan ile shyǵyp, buıryq kútetin. «Albaty betine jiberip, túrmeden biraq shyǵarmańyzdar! Molda-qoja, baqsy-balgerdiń kúni ketkeli qashan», — dep qoqan-loqqy kórsetip ketetin otbasyndaǵylarǵa. «Oıbaı-aý, qarǵam-aı, balam-aı, ol ne degeniń! Buǵan baqsylyq túsip qalyp pa? Baqsy bop qaıdaǵy el emdegen. Bunyki jaı ǵana qıqarlyq. Sharqan ekeýi, aýysh ǵoı, aýysh», — dep berezep bolady sary kempir. «Ne, siz shalyńyzdy aqtap tursyz ba? Sharqanǵa til tıgizbeńiz! Onyń ákesi myna siz ben bizdiń baqytymyz úshin kúresken. Kemeldi keleshek úshin molda-qojany qoısha kógendetip aıdatqan. Sondaı adamnyń balasyn qalaısha aýysh deısiz», — dep aqyrady keshýin kempirge. «Joq, aljyǵan basym shalymdy aıtamyn», — dep, sap saý balany aýysh deppin aý, keshirińiz», - dep berezep bolyp aqtalyp jatady ana beıbaq. KÚLKİ DÚNIE! ÁLEM KÚLGEN. JER ANA JYLAP, QÝYS QÝRAIDYŃ İSHİMEN JYLAN JÚGİRGEN. Sezedi, bárin biledi, Qara baqsy. Ántek qoldan keler qaıran joq. Sońǵy kezde búrkit jyny da qashqaqtap júr. Ol da mynaý las dúnıeden bezingisi kelgen bolar? Aspanda shókimdeı bult joqta, Qara baqsynyń úıiniń tóbesine paıda bolǵan bir noqat qara bultty kórgen keshýinniń mazasy ketti. Osyny jala jaýyp ustatyp jiberip, máńgilik qorqynysh, úreıden arylý kerek degen aram oı mysyqtabandap ishine endi. Jelsiz kúnde tóbege úıirilgen bultqa jasqana qarap,aqyryn jylystap túk bolmaǵandaı kete bardy. «Ketsin, páleket! Armany oryndalar!» — dedi baqsy ah uryp. Kúlip kirip, kúńirene shyqqannan saqta Alla», — dedi búk túsip.

***

Sharqannyń ustamasy ustap, janyn qoıarǵa jer tappady. Qara baqsynyń úıiniń tóbesindegi noqattan qorqyp, qoqysqa toly tas qamalǵa tyǵylǵan... Ekinti aqsham áletinde bult qyzyl jalqynǵa aılanyp, áýe keńistigine sińip, joǵalyp ketkendeı boldy. Sol aq eken,bul aýyldyń qojasy ózi bolyp shyǵa keldi. İbilisti adamzattan alastaımyn..! Órli-qyrly júgirip baıaǵy sarynyna basty.

***

«Kele jatyr, osylaı bet aldy. Kıim-keshek, ony munymdy retteńder!» — dedi Qara baqsy jynymen sóıleskendeı. «Ne deıdi, myna aljyǵan? Kim kele jatyr, seni ne qylady? Moldadan qadir, baqsydan jyn qashqaly qashan?» — dep sary kempir, shalyna dúrse qoıa berdi. Qara baqsy baıyz taýyp bir ornynda otyra almady. «Barmasam bolmaıdy, barmasam bolmaıdy»... Osy sózdi qansha ret qaıtalaǵanyn kim bilsin! Azamat uldary áldebir sharýamen tysqa ketken. Úıdegi kelini men baıbalam kempiri baqsyny ketem dese de ustap qala almas edi. Jańa túsken kelin atasynyń syryna qanyq emes-ti. Úlken adamnyń úıdiń ishinde baıyz tappaı olaı-bulaı júrgenine ishteı tań qalsa da, qazaq qyzy ǵoı, ıba saqtap tis jarmady. Atasynyń kele jatyr degen sózin uqpady da. «Baqsy jynymen sóılesedi», — degen ras bolǵany ma dep oılady. «Kóz baılana bere kelse durys bolar edi!» Kelini ań-tań. Úlken aǵasynyń sózi esine oraldy: «Jaqsyǵa kelin bolmaı, qaıdaǵy bir jyn shaqyrǵan baqsyǵa kelin bolǵanyń ba?» — dep keıip edi aý! Biraq, jyn shaqyra ma, maǵan dese úıdi basyna kóshire me, atasyn erekshe qasterleıtin.

Alystan bul aýyldaǵylardyń qulaǵyna sińisti bop qalǵan, Sharqannyń aıqaıy qulaq jardy. «Osyǵan da bir daýa bolmady aý», — dep kúńk etti sary kempir, — Onyń daýasy – saryala qamshy»... Baqsy jyn shaqyrardaǵy ádetimen aýzy qısańdap, alaqtaı bastady. «Úkimettiń balasyn sabap jyn qaqty ma seni?» Enesiniń sózine jas kelin ishteı myrs etti. Endi jyn bolmasa albaty bireýde nesi bar?

Tystan at tuıaǵynyń dúsiri estildi. «Álgi Sharqan shyǵar, dalaǵa shyqpa», — dep berezep boldy kelini beıýaqytta shoshyp qalar dep qart ana. «Keldi, qonaqty qarsy alyńdar!» — dep baqsy ot basyna otyra ketti, manaǵydaı emes qurys-tyrysy jazylǵandaı jaıdarlanyp. Esikten otyzdyń ar jaq ber jaǵyndaǵy sirińke qara kirdi ımıip. Sálem-saýlyqtan keıin, aldymen baqsy oǵan oqshyraıa qarap: «Ymyrt jabyla kelseń durys bolar edi, ajal aıtyp kelmeıdi, aýrý tospaıdy, naýqastyń janyna batyp jatqan shyǵar, shaı iship bolsań, tezden jolǵa shyǵaıyq», — dedi. Sirińke qara baqsyǵa tańdana qarady. «Baqyraımaı bol», — dedi baqsy ózine tóngen japalaq kózdi jaratpaı. «Jazǵan-aý, aldymen buıymtaıyn surasań etti?» Shydamaı sózge kempiri aralasty. Sonda baryp aryq jigitke til bitkendeı: «Ataı ras aıtady, naýqastyń qali tym nashar edi, biz júreıik», — dep ornynan qozǵalyp,baqsynyń ishindegisin aıtpaı taýyp qoıǵanyna qaıran bop, tysqa bettedi.

Jigitten buryn atqa qonjıǵan Qara baqsy aýyldy dúsirletip shaba jóneldi. Batysqa bettegen attylardyń qarasyn keshýinniń kózi shalyp qaldy. İz shalyp eńkeıip júrgen Sharqan jerge etbetinen túsip jata ketti. Shalyna barma dep aıtýǵa da shamasy kelmeı, sirińke qarany ıanattaǵan sary kempir ot basynda omaldy. Sam jamylyp kele jatty.

***

Berdiniń áıeli naýqastanǵaly úsh jyldyń júzi bolǵan-dy. Óz kindiginen taraǵan alty atustarynyń anasynyń dertine shıpa izdep, barmaǵan jer, baspaǵan taýy qalmady. Osy ólkedegi dáriger, emshi-domshynyń bárine qaratsa da, eshbiri daýalaı almady. Arasan sýyn ishkizse de, shıpa bolmady. Naýqastyń beti beri qaramaq túgili, kúnnen kúnge hali tómendep, ajary solǵan gúl ispettenip, ómir kókjıeginen úmiti úzilip, sary tósek bolyp, ǵariptik kúı keshti. Tórt jasqa jańa ilingen kenjesi Kenjebektiń, anasynyń qasynan shyqpaı jáýteńdegeni janyna batty. Alys-jýyqtan kelip kóńilin tilegen, aǵaıyn-týys, dos-jaran, kórshi-qolańnyń izgi nıeti kóńilderine medeý, aýǵan túıeni basqandaı bolsa da, eshqaısysynan qaıran bolmady. «Úmitsiz shaıtan» degen... «Sóıtip júrgende «el qulaǵy elý», Oıǵyr ólkesinde Qara baqsy degen úshkirgeni em bolatyn áıgili adam bar dep estidi. Biraq «bala-shaǵasy qıyn, ári kempiri de baıbalam dańǵoı kisi, úıinen shyǵarmaıdy eken. Ózi de pıǵyly túspese albatyǵa elp etpeıdi eken degen qaýesetter onsyz da kúpti kóńilge qaıaý túsirdi. Joq, ol baqsy emes dáldúrish aýysh bireý eken, tańnan keshke deıin adamzattan shaıtandy alastaımyn dep jer sabalaıtyn kórinedi» dep áldekimder soqtyrtty. «At jiberip aldyryp kórmeısiń be», — degender de tabyldy. Naýqastyń qali kúnnen kúnge tómendep,qalaqpen sýsyn tamyzatyn dárejege jetkende, eń sońǵy múmkindik sol Qara baqsyny ne de bolsa aldyryp kórýge tirelgen-di.

Berdi birge týysqan inisi Joldyny ara qonyp jeterlik jerdegi baqsyǵa jibergenine eki táýlik ótse de, kelmegenine alańdady. Barǵanda asyqpaı at shaldyryp, ara qonyp bar dep tapsyrǵan. Qaıtarda baqsyny sharshatpaı at jelisimen sydyrtyp otyrarsyńdar degen-di. Naýqastyń kirpigi ǵana qımyldap, baqsy kelgenshe jantásilim bop ketpesin dep mazasy ketip, tizgin ushymen baryp, tizgin ushymen qaıt demegenim-aı dep ishteı qatty ókindi.

Armannyń aq kemesine minip,alys kókjıekke sapar shekken... Alaıda bul uzaq saparynda, bir sátke bolsa da, ıneniń kózindeı bolsyn úmit ushqynyn kórýge bar ańsar armany aýǵany qashan... Sol bir qıalynyń aq qusyna aınalǵan, bozamyq nur sáýle úshin bar jıǵan-tergenin berse de ókinbes edi aý! Ajal degen aıdahar torǵaıdyń balapandaryn emes, kerisinshe anasyn jutqaly tur. Jalań qylysh alyp shyqsa da, tótep berý múmkin emes te? Shyǵysqa qaraı-qaraı kóz janary sýaldy. Alapat ajalǵa qarsy,alyp aıdaharmen alysýǵa aq boz atty batyr, samuryq qusty tizgindep, aýa qabatyn qaq jaryp kele jatqandaı seziledi. Ákelerinen úmit ketken balapandar da, alyp qustyń qanatynyń sýylyn estigisi kelgendeı, tańnyń qulanıektenip atýyn jaqsylyqqa joryǵan...

Kúzeýliktegi kıiz úılerdiń túńligi, kún sáýlesi taý basyna túsisimen aq,túrilip, qaıyńnyń shaıyr sasyǵan tútini, orman shetindegi aqshańqan úılerdiń tishke tútikterinen keńistikke kóterildi. Qotandaǵy qoı, kúzgi toıynysymyzdan qalmaıyq degendeı tyrbyńdap óre bastaǵan. Jelidegi buzaýlar da móńirep, kól jaǵalap ketken enelerine qaıt deıtindeı. Túnimen qoı kúzettim degendeı mań tóbet ǵana maýjyrap pysylǵa basqan. Taý betkeıindegi jylqy ishindegi qulyndar, quıryqtaryn kótere tyrańdaıdy. Keshikpeı soqaly basqa bir noqta kıgizerin sezbeıtindeı.

Syrǵaly basyndaǵy Berdiniń aýyly aq tańdy osylaı qarsy alyp edi. Berdiniń qabaǵyna tireý túskeli, kóz bolaty da kómeski tartqandaı býaldyrlanyp turatyn. Búginde sol inisi Joldynyń jolyna qarap, sýalǵan janaryn súrkishtep tysta sút pisirim ýaqyt aıaldap qalǵan-dy. Aspanda shókimdeı bult joq. Jel ótindegi qaraǵaılar, bunymen birge alysqa qaraýyldaıtyndaı qaraýytady. Shóp basyna ilingen shyq, kún kózinen uıalǵandaı jer qoınyna móldireı tamýda. Jan jarasyn tyrnaǵandaı bolǵan móldir tamshylar, munyń kóz jasy ispetti. Aýyldan oqshaý oq boıy jerde qos qaıyń bar edi. Osydan bastap aǵashtar úrkindep ormanǵa jalǵasatyn. Qos qaıyńdy qyzǵyshtaı qoryp kestirmegen. Bir jyly qys qystaýyna kóship ketkende áldekimder bir qaıyńnyń jalǵyz tal butaǵyn kesip ketipti. Sol jyly sol qaıyń jaqsy kóktemeı, qýań tartyp, qasyndaǵy seriginen ózgeshe bir sıpatpen jaz boıy ajarynan aıyrylǵan edi. Syńarynan aıyrylsa adam da osylaı sary tap bolmaı qaıtsin dep oılap edi sonda.

Berdi qos qaıyńnyń qasynda sút pisirimdeı ýaqyt aıaldap,ótken kúnderdiń elesin kóz aldynan ótkizdi. Qorymdyqqa jaılap, Syrǵalyǵa kúzep, keı jyldary jaılap ta júrdi. Al, sol bir kúnderden ne qaldy deısiz, kórgen tústeı bolyp, tátti qıal, shýaqty kúnderdiń saýmal saǵynyshy men baqyt qusy qonaqtaǵan, qımas sátterdiń belgisi osy qos qaıyń jyldardyń júlgesinen sybaǵa kútýde. Adamzattyń ómirden alǵan sybaǵasy, urpaqtar sabaqtastyǵy ma eken? Kádeli sátteri kóp bolsa da, máz emesteı. Kenet... Shyrmaýyqtaı oratylǵan oı ıiriminen shyǵys kókjıekke paıda bolǵan áýe qabatyndaǵy áldebir noqat qutqardy. Ádette bulttar batystan shyǵysqa jónkiler edi buıralanyp. Qus shyǵar... Kózin ýmajdap qaıtalaı qaraǵan. Janat, Manat, Qanat qoıshy áıteýir balalarynyń aýzyna túsken esimderin aıtyp bárin daýystap shaqyrǵan edi... Aspandaǵy noqat aýylǵa qaraı tónip keledi. Qoskóldiń jaǵasynan shań shyqty.

Ashyq kúnde boran soqqandaı bolyp, kıiz úılerdiń túńligi jelpildeı bastady. Teristikten soqqan ne qylǵan boran dep aýyl adamdary ábigerge tústi. Úıdiń baý-shýyn qataıtyp baılap qarbalas boldy da qaldy. Álgi noqat aýylǵa taıaǵan saıyn, zoraıa túsip, qanatyn jaıǵan ushaqqa uqsap barady. Daýyldatyp, jeldetip taıaı túskenine qarap alyp samuryq qus pa deıtindeı. Áıeli naýqastanyp jatqan Berdiniń úıine jel tym qatty tıdi. «Áketti, áketti», — desti jurt qarbalastanyp. «Naýqasty syrtqa shyǵaryńdar!» — dedi qaısybiri. Oıpyr-aı, ashyq kúnde bul ne pále desti.

«Alla, janym!» — dedi hal ústindegi naýqasqa til kirip. Túńliktiń baýyn sheship, jelden saqtap qalý úshin úıdi jyǵýǵa árekettengen jurt, attan túsip jatqan Qara baqsyny ańǵarmady.

«Keldi..!» — dedi naýqas qaıtalaı. Berdi jaqsy uqpaı qalsa da, jan jarynyń qasynda aınalaqtap, hal ústindegi jubaıynyń qazasy aýrýdan emes, aıaqasty kóterilgen quıynnan keler me eken, jel úıdi shaqsa basylyp qalar dep jandalbasalaýda. Álden ýaqytta esik ózdiginen shalqasynan ashyldy. Qyrannyń sańqyldaǵany ispetti bir ún selt etkizdi. «Alla», — dedi naýqas taǵy da. Berdige úıdiń ishindegi zattar, quıynmen birge ushyp júrgendeı bolyp kórindi me, álemtapyryq bir kúı keship, sýyq tıgen adamdaı qalshyldaı bastady.

— Bylaı tur, erbımeı! — áldekimniń qaharly, qatań úni esin jıǵyzdy. Búrkittiń tegeýirini tárizdi qoly da tym qatty eken, ıyǵyn búrip julyp kete jazdady. Álem-tapyryq, doly boran da bir sátke tyna qalǵandaı bolǵan. Aqyryn kóz qıyǵyn júgirtip: «Peri me, jyn ba, ne qylǵan adam?» — dep qaraǵanynda kórgeni rasynda túsinen adam shoshyrlyq usqynsyz, ımek tumsyq, ıá tumsyǵy búrkittikinen aýmaıtyn, basy da sopaq bitken, jaǵy qýshıǵan, kúıgen tabadaı reńine tek ǵana adamnyń óńmeninen ótetin qyran janarly kókshil kózderi ár bergen, sharshy taqqan adamnyń susty beınesi. Sálem salýǵa da shamasy kelmeı aqyryn naýqas jarynyń qasynan jylystap, mysyqtabandaı esikke bettedi. Bul sát ne bolǵanyn baǵamdaı almasa da tystaǵy adamdar keýkildep jıylysyp qalǵan edi.

— Oıpyr-aı, jyn ba, ne pále! — degen kóp ishinen áldekimniń shińkildegen erepeısiz, turpaıy sózi de estildi. «Súf», — dep baqsynyń úshkirgenimen qosa, naýqastyń «Alla», — degen álsiz úni de eleń etkizdi kópshilikti.

— Ne boldy, balger kórmep pe edińder? — degen Joldynyń sózi esterin jıǵyzyp, tura qashýǵa dás keı bozbalalar óz-ózine kelip, baqsynyń usqyny men daýyl bop kelgen jynyna ishteı tańqalysty. «Úıdiń ishinde búrkit ushyp júr!». «Joq, áne, kórmeısińder me? Shańyraqty aınalyp, kók júzinde qalyqtap júr ǵoı!» Naýqas basyn kóterip tósekte otyr eken...

***

Aýyldan baqsy ketkeli Sharqannyń ustamasy kúsheıgen. Órli-qyrly júgirip, eldiń berekesin alǵan. Baıaǵy bir saryn... «Adamzattan İbilisti alastaımyn..!»

***

Qyzyl qan aqqan Qyzyltaýda... Qobda túrmesi. Keńsirikti keýlegen kúlimsi ıis, qolqa qabady. Tártip qatań. Esik aldyndaǵy myltyq asynǵan sherikterde maza joq. Halyq jaýlarynyń alda-jalda bireýi qashyp ketse bastarymen jaýap bereri anyq. Uzaq ýaqyt azaptaýdan qur súlderi qalǵan ǵarip jandardyń óz kórlerin ózderi qazyp, tirideı kómiler kúnderi jaqyndap keledi... Qara baqsy bárin sezedi. Laj ne? Qoldan keler qaıran joq. Mynaý las dúnıeden bezingende búrkit jyny da izim qaıym joǵalǵan. «Qara sýdy teris aǵyzǵan» dep el ańyz qylatyn aq sáldeli moldalardyń da talaıy osy qapasta bir urttam sýǵa zar bolyp, qyzyl úkimettiń bolashaǵy jolynda qurbandyqqa shalynǵaly otyr. Zaman-aı... Jaqsy men jaısań torǵa qamalyp baz keshse, aýysh Sharqandar adamzattan ibilisti alastaımyz dep aýylda álek salýda. Tym qurysa... Saryala qamshynyń qudiretin bir sezindire almaǵanym-aı!» Baqsy kókirek kere kúrsindi. Iá, taıap keledi...

«Aq sáldemdi tastap qutqaryp alamyn..!»

Kúpti kóńilderge Aq moldanyń osy bir sózi medeý. Tor basyndaǵy qıamet-qaıym sol bir kúnniń dál qaı kúni bolaryn boljaı almaı dal.

Kenet aýa raıy qabaǵat buzyldy. Doly boran uıtqı soǵyp, qyzyl qum sapyrdy. Baqsynyń da óne-boıy qurysyp, aýzy basy kópirship, kózi qantalap, aýnaqshydy da qaldy. Bir mezet otyra qalyp qanatyn jaıǵan qyrandaı qulashyn kerip, jan jaǵyna túıile qarap púshtaktap qoıa berdi. Qamaqtaǵylardyń biri baqsy aýyryp qalǵan eken dep tystaǵy kúzetshilerdi járdemge shaqyryp esik qaqqan. Tystaǵy alapat boran, kózi-bastaryna qum quıyp áýrege túsken áskerler esikti qansha urǵylasa da estı qoımady. Ersili-qarsyly júrip ábden zyqysy shyqqan eki ásker daýyl sál basylǵandaı bolǵan bir mezette abaqtynyń tóbesinde otyrǵan Qara baqsyny kórip, jan daýystary shyǵyp aıqaı salysqan. «Jyldam tús qane! Atamyn!» — dep myltyqtaryn dirildeı kezesip: «Bul qaıtip shyǵyp ketti?» — dep tańqalysty. Endi bolmaǵanda myltyqtyń shúrippesin de basyp búkil abaqtyny bastaryna kóterer me edi? Áskerdiń biri abaqtynyń tóbesindegi kádimgi qyran qusty abaılamaǵanda.

«Adam emes, búrkit eken ǵoı», — dep topyraq quıylǵan kózderin ýqalaı, abaqtynyń ishine úńilgen. Abaqtynyń ishinde ajarlana sóılep otyrǵan Qara baqsyny kórip, esikti abyr-sabyr bekitip tysqa shyǵyp abaqtynyń ústine kóz júgirtisken. Jańaǵy ishten kórgendegi baqsynyń tulǵasyn syrttan taǵy kórip záresi zár túbine ketken áskerlerdiń biri eriksiz shalbaryna jiberip qoıǵan-dy. Sál batyldaýy myltyqtyń shúrippesin basyp úlgerdi.

Alapat daýyl taǵy da bastalyp, bireýdi bireý bilip bolmady. Myltyq daýysyn esitip jan-jaqtan júgirip jetken túrme qyzmetkerleri bir-birimen qaqtyǵysyp qalǵandaı boldy. Baqyrǵan, oıbaılaǵan únder estilip jatty. Baqsy júreleı otyryp zaman jaıly kúńirene sóılep ketti. «Qurbannyń sońy biz bolaıyq. Erteń aqtyq kúnderiń be, kim bilsin! Allanyń yqylasy, Aq moldanyń sáldesi qutqarar», — dep sóziniń aıaǵyn úreılene shýlaǵandardy jubata aıaqtaı saldy. «Bul meniń aqyrǵy jynym. Qosh bol, qyranym! Ózińdi durys ustaıtyn bir adamǵa qonarsyń! Bálkim oǵan deıin ǵasyr óter! Aýyldan ibilisti alastaǵaısyń! Sol úshin shaqyrǵan edim».

Baqsy sózin bitire bere, daýyl da tolastaǵan. Boıynan jyn ketken baqsynyń óńi appaq qýdaı ońyp, ózgerip sala bergen... Qashqyndardy soqqylap jatyrmyz dep birin-biri qan-josa sabaǵan áskerler ázer esterin jıyp, abaqtynyń esigindegi úlken qara qulypty kórip, ózara beker qyrqysqandaryna qynjyldy. Myltyq atqan áskerdi jazaǵa tartatyn bolyp tarqasty.

***

«Jumaqqa, jumaqqa!» Qulaǵy shyńyldap qoıa berdi. Tylsym bir ún áldenege jeteleıtindeı. Bul jaqsylyq nyshany ma? «Tamuqqa..». Astaǵypyralla, qudaı saqtasyn! Eshbir musylman balasynyń basyna bermesin! Sol qulaǵyna áldekim aqyrǵy dúnıeniń qıamet kúnin sybyrlap jatqandaı. Amal dápteri... Adam tirlikte peshenesine jazǵannan aspaıdy. Al, úr jalǵannyń qıamet maqshary amal dápterge baılanysty. Azannan sáskege de deıin baqsyny osynaý oılar qamaǵan. Oǵan ólim qorqynyshty sezilmedi.

***

Qyzyl qan aqqan Qyzyltaýda jaqsy men jaısańdardyń qany naqaq tógilgen kúni aýylda bir oqıǵa boldy. Baqsy abaqtyǵa qamalǵannan beri ustamasy kúsheıgen Sharqannyń sońǵy birneshe kún boıy tyna qalýy keıbireýdi tań qaldyrǵan. Dál sol kúni ol taǵy da baıaǵy sarynyna basyp, aýyldy basyna kóshirgen. Adamzatty ibilisten alastaımyn!

Kórgen jandar onyń usqynyna qaraı almaǵan. Júzi burynǵydan beter buzylyp ketipti desti. Janyn qoıarǵa jer tappaǵan ol ekinti-aqsham arasynda tas qamalǵa tyǵylǵan. Jambastyń qýystaryn sabalap, «ket páleket, kettiń» astyna aldy dersiń... Qoqystyń astań-kesteńin shyǵaryp, áldeneni izdep ábigerge tústi. Kenet... áldebir qan tamyry búlk ete túskendeı boldy. Sol aq eken: «Áp páleket munda ekensiń ǵoı», — dep óz ústin ózi julmalaı bastady. Kóziniń oty bir mezet jalt etkendeı boldy da, jambastyń qýysynan jyltyraǵan ushqyn kórdi. Endi qý jambasty ólerdeı tepkilegen. Ábden qara terge túsip, aýzy basy qısańdap, qan silikpesi shyqqanda, qan tamyrlarynyń barlyǵy búlkildep qoıa bergen.

«Tapqan ekensiń tyǵylatyn jerdi?» ...Kózi qantalap, aqyl-esinen múldem aıyrylǵan baıǵus, eń aqyrǵy sátinde óziniń boıyn jaılaǵan páleketten qaıtip qutylýdyń jolyn tappaı qatty qınaldy. Ústi-basynyń dal-dulyn shyǵardy. Áldebir zamatta tastyń qýysynda turǵan eski ustarany kórip jerden jelkem tapqandaı qýanyp ketip edi. Ustarany qolyna alysymen, esh oılanyp jatpastan óz tamyryn ózi qıyp jiberdi. Tas qamaldyń ishine shashyraǵan qan aınalany qyzyl reńge boıady. Qanǵa malshynǵan qý jambastar da bázbir maldy jańa soıǵan kezindegideı óz reńin tapqan. Sharqannyń baqyrǵan únin áldebir sharqyldaǵan kúlki kómdi.

---