«Bar meıirim balalarǵa» atty syr suhbat
«Bar meıirim balalarǵa» atty syr suhbat
Qurmetti qonaqtar, ata – analar, ortalyq qyzmetkerleri.
Búgin sizdermen sheshýin tappaǵan birneshe máselelerdi ortaǵa salyp,
«Bar meıirim balalarǵa» degen taqyryp tóńireginde áńgime órbitpekpiz.
Maqsatymyz: keıbir sheshilmeı jatqan máselelerdi anyqtaý jáne ony sheshý joldaryn kórsetý.
Búgin bizde qonaqta
1. Halyqqa áleýmettik kómek kórsetý ortalyǵynyń dırektory - Murat Sadygýlovıch
2. «Talap» qoǵamdyq qaıyrymdylyq qorynyń dırektory - Arystanbaev Rahym Arystanbaevıch
3. Psıhologtik medıktik konsýltasıa kabınetiniń meńgerýshisi – Qudaıbergenova Kenjegúl Qudaıbergenqyzy.
4. Ortalyq meńgerýshisi - Jylqaıdarova Gýlsara Maratovna.
Osy «Aıaly alaqan» ortalyǵynyń ujymymen ata - analarynyń arasyndaǵy kókeıtesti máselelerdiń barlyǵynyń sheshýin tabamyz dep senemin.
Elbasymyzdyń «Bilim berýdi damytýdyń memlekettik 2011 – 2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasynyń bir tarmaǵy ınklúzıvti bilim berip, oqytýdyń jospary túrde júzege asyp keledi. Alaıda onyń keıbir tustary eskerýsiz qalýda.
Qazirgi qoǵamda ózderińizge málim jas óspirimder men jańa týylǵan náresteler arasynda ózgeristiń kóbeıgenin ómir dáleldeýde.
Ekonomıkalyq progresterdi aıtpaǵannyń ózinde, ekologıalyq aýytqýlarda adam sanasyna áser etpeı qoımaıdy. Búgingi tańda erekshe kútimdi qajet etetin jas jetkinshekter máselesin sheshý memleket aldyndaǵy aýqymdy problemalardyń biri.
2011 jyldyń qazan aıynan bastap osy «Aıaly alaqan» ortalyǵy ashylyp, múmkinshiligi shekteýli 38 bala qabyldanyp, qazirgi ýaqytta onyń 20 – sy osynda tárbıelenýde. Ár túrli dıagnozdary bar balalar tańerteńnen keshke deıin sabaq oqyp, ár túrli úıirmelerge qatysyp, ómirge degen qushtarlyqtary men talpynystaryn damytyp, tárbıelenýde.
Ortalyq ujymy olarǵa aıanbaı eńbek etip, barynsha kómek kórsetýde. Erekshe kútimdi qajet etetin balalardy Respýblıkalyq statısıkaǵa súıenbeı-aq kúndelikti qorshaǵan ortadan kórýge bolady.
1 Statısıkaǵa súıene otyryp, osy óńirdegi múgedek balalardyń sany jyldan – jylǵa qalaı ózgerýde?
2. Búgingi tańda erekshe kútimdi qajet etetin balalardyń áleýmettik jaǵdaıy qandaı?
3. Qoǵamdaǵy barlyq múmkinshilikpen qajettilikti paıdalana alasyzdar ma? (sport, taksı, járdem aqy)
4. Qoǵamdaǵy teris kózqarastar bola ma? (halyq arasynda, kólikte)
5. Jezqazǵan óńirindegi osy ortalyqtyń jumysyna kóńilińiz tola ma?
6. Ortalyqtaǵy tárbıelenýshilerdiń tynys – tirshiligi qandaı, ortalyqtyń aldaǵy ýaqytta bolashaǵy qandaı?
7. Ortalyqqa kórsetilgen ata - analardyń demeýlik kómegi qandaı?
8. Turǵyn úı - 2020 jumyspen qamtý baǵdarlamasynda .Úımen qamtý taraýy bar, sol sıaqty úı máselesi qandaı jolǵa qoıylǵan?
9. Erekshe kútimdi qajet etetin balalar men jumys jasaıtyn maıtalman mamandar máselesi qalaı sheshilýde?
10. Sharasy joq sharanaǵa shapaǵatpen qaraıtyn «Aıaly alaqan» ujymyna aıtar tilegińiz qandaı?
Osynda tálim men tárbıe alyp jatqan jas búldirshinderge jaýqazyndaı ómirden oryn alǵan bedeldi azamattar bolsa eken deımiz.
Sóz sońynda tórt qabyrǵaǵa telmirgen perishteniń peıilin taýyp, jaryq kúnnen jalyqpaýyna eńbek etetin ortalyqtyń qyzmetkerlerine aıtar alǵysymyz sheksiz.
Ýaqyttaryńyzdy bólip, bizge kelip suhbattasqan qonaqtarymyzǵa rahmet aıtyp, talqylanǵan máselelerdiń aıaqsyz qalmaýyn ótinemiz!
«Ónegeli otbasy» estafetalyq saıysy
Júrgizýshi: Qadirmendi ata – analar, ortalyq ujym – qyzmetkerleri jáne balǵyn bóbekterimiz!
Sizderdi búgingi, ıaǵnı qyrkúıektiń 6 – shy juldyzy Halyqaralyq otbasylar kúnimen quttyqtaımyz! Denderińizge saýlyq, otbasylaryńyzǵa bereke – birlik, elimizge yntymaq, halqymyzǵa ymyra tileı otyryp, ósirip otyrǵan balapandaryńyz aýyrmaı, tátti qylyqtarymen otbasylaryńyzdy shattyqqa bólesin, al ata – analarymyz balalarymyzda n meıirim shapaǵatyn aıamasyn degimiz keledi.
Búgingi bizdiń ortalyǵymyzda atalmysh merekege oraı uıymdastyrylyp otyrǵan «Ónegeli otbasy» atty estafetalyq saıysymyzdyń
Maqsaty: ata – analarymyzdyń ortalyqpen baılanysyn kórsetý jáne salaýatty ómir saltyn dáripteý bolyp tabylady.
Endeshe saıyskerlerimizben tanystyryp óteıin:
1. ......otbasy
2. ...... otbasy
3. ...... otbasy
4. ......otbasy
Al halaıyq yqylaspen kórelik,
Otbasylar saıysynda demelik,
Syry menen symbatyna qarap biz
Ádildikpen baǵalaryn berelik, - deı kele saıysymyzǵa ádil baǵa beretin qazylar alqasyn taǵaıyndap alaıyq:...................
Gúl kóńilder qýanyshtan órildi
Janaryńnan jalyn nury tógildi
Jyr ushqyndap tur ǵoı áne únińnen
Kópshilikke tanystyrshy ózińdi,- dep
Árbir otbasyn ózderin tanystyrý kezeńine shaqyramyz.
Tanystyrý. Otbasylar birtindep ortaǵa shyǵa bastaıdy.
«Shynyqsań shymyr bolasyń» demekshi birinshi kezekti estafetalyq oıyndarǵa bereıik.
1. Shar salý 2. Sý quıý (bir ydystan ekinshi ydysqa qasyqtap sýdy tasý kerek). Oıý oıý qaǵazdan oıý oıyp, qıyp alý.
Kimder júırik ónerpaz bileıikshi,
«Ónegeli otbasy» dep júreıikshi,
Ádil qazy alqasyna tek ádildik,
Saıyskerlerge tek sáttilik tileıikshi, dep kelesi saıys
2. «Kedergilerden súrinbeı ótý» kerek.
Bárekeldi, barlyq otbasy alǵyr, shymyr, jyldam, ári uıymshyl eken.
3. Ónerliniń qoly altyn, óleńshiniń sózi altyn deı kele, ár otbasynyń ónerin kórip, tamashalaıyq. «Sýret salý» saıysy.
4. Úı tapsyrmasy. Sheberdiń óner tamǵan qolynan
Jańylmaǵan eshqashanda jolynan
Sheber qoldar óz ónerin kórsetsin
Biz aıtalyq tóreligin sońynan, dep saıysymyzdyń kelesi kezegi « Sheberdiń qoly ortaq» degendeı ata – analardyń úıden óz qoldarymen daıyndaǵan zattaryn usynýlary qajet. Endeshe kezek saıyskerlerde.
Dopty mejeli jerge aıaǵynyń arasyna qoıyp jetkizý.
Al kimniń bar óneri qanshalyqty,
Bı bılep, bireýleri án salypty,
Búgingi otbasylar saıysynda
Ata – analar aıanbaı jan salypty.
Endi kezekte saıyskerlerimizdiń óz ónerlerin tamashalaıyq. Otbasylar óz ónerin kórsetedi.
Sóz kezegin ádil qazylar alqasyna berelik.
Barlyq otbasy óz úıiniń namysyn aıanbaı qorǵap shyqty, keleshekte tuǵyry myqty, berik otbasylar kóp bolady degen senimdemiz.
Qurmetti qonaqtar, ata – analar, ortalyq qyzmetkerleri.
Búgin sizdermen sheshýin tappaǵan birneshe máselelerdi ortaǵa salyp,
«Bar meıirim balalarǵa» degen taqyryp tóńireginde áńgime órbitpekpiz.
Maqsatymyz: keıbir sheshilmeı jatqan máselelerdi anyqtaý jáne ony sheshý joldaryn kórsetý.
Búgin bizde qonaqta
1. Halyqqa áleýmettik kómek kórsetý ortalyǵynyń dırektory - Murat Sadygýlovıch
2. «Talap» qoǵamdyq qaıyrymdylyq qorynyń dırektory - Arystanbaev Rahym Arystanbaevıch
3. Psıhologtik medıktik konsýltasıa kabınetiniń meńgerýshisi – Qudaıbergenova Kenjegúl Qudaıbergenqyzy.
4. Ortalyq meńgerýshisi - Jylqaıdarova Gýlsara Maratovna.
Osy «Aıaly alaqan» ortalyǵynyń ujymymen ata - analarynyń arasyndaǵy kókeıtesti máselelerdiń barlyǵynyń sheshýin tabamyz dep senemin.
Elbasymyzdyń «Bilim berýdi damytýdyń memlekettik 2011 – 2020 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasynyń bir tarmaǵy ınklúzıvti bilim berip, oqytýdyń jospary túrde júzege asyp keledi. Alaıda onyń keıbir tustary eskerýsiz qalýda.
Qazirgi qoǵamda ózderińizge málim jas óspirimder men jańa týylǵan náresteler arasynda ózgeristiń kóbeıgenin ómir dáleldeýde.
Ekonomıkalyq progresterdi aıtpaǵannyń ózinde, ekologıalyq aýytqýlarda adam sanasyna áser etpeı qoımaıdy. Búgingi tańda erekshe kútimdi qajet etetin jas jetkinshekter máselesin sheshý memleket aldyndaǵy aýqymdy problemalardyń biri.
2011 jyldyń qazan aıynan bastap osy «Aıaly alaqan» ortalyǵy ashylyp, múmkinshiligi shekteýli 38 bala qabyldanyp, qazirgi ýaqytta onyń 20 – sy osynda tárbıelenýde. Ár túrli dıagnozdary bar balalar tańerteńnen keshke deıin sabaq oqyp, ár túrli úıirmelerge qatysyp, ómirge degen qushtarlyqtary men talpynystaryn damytyp, tárbıelenýde.
Ortalyq ujymy olarǵa aıanbaı eńbek etip, barynsha kómek kórsetýde. Erekshe kútimdi qajet etetin balalardy Respýblıkalyq statısıkaǵa súıenbeı-aq kúndelikti qorshaǵan ortadan kórýge bolady.
1 Statısıkaǵa súıene otyryp, osy óńirdegi múgedek balalardyń sany jyldan – jylǵa qalaı ózgerýde?
2. Búgingi tańda erekshe kútimdi qajet etetin balalardyń áleýmettik jaǵdaıy qandaı?
3. Qoǵamdaǵy barlyq múmkinshilikpen qajettilikti paıdalana alasyzdar ma? (sport, taksı, járdem aqy)
4. Qoǵamdaǵy teris kózqarastar bola ma? (halyq arasynda, kólikte)
5. Jezqazǵan óńirindegi osy ortalyqtyń jumysyna kóńilińiz tola ma?
6. Ortalyqtaǵy tárbıelenýshilerdiń tynys – tirshiligi qandaı, ortalyqtyń aldaǵy ýaqytta bolashaǵy qandaı?
7. Ortalyqqa kórsetilgen ata - analardyń demeýlik kómegi qandaı?
8. Turǵyn úı - 2020 jumyspen qamtý baǵdarlamasynda .Úımen qamtý taraýy bar, sol sıaqty úı máselesi qandaı jolǵa qoıylǵan?
9. Erekshe kútimdi qajet etetin balalar men jumys jasaıtyn maıtalman mamandar máselesi qalaı sheshilýde?
10. Sharasy joq sharanaǵa shapaǵatpen qaraıtyn «Aıaly alaqan» ujymyna aıtar tilegińiz qandaı?
Osynda tálim men tárbıe alyp jatqan jas búldirshinderge jaýqazyndaı ómirden oryn alǵan bedeldi azamattar bolsa eken deımiz.
Sóz sońynda tórt qabyrǵaǵa telmirgen perishteniń peıilin taýyp, jaryq kúnnen jalyqpaýyna eńbek etetin ortalyqtyń qyzmetkerlerine aıtar alǵysymyz sheksiz.
Ýaqyttaryńyzdy bólip, bizge kelip suhbattasqan qonaqtarymyzǵa rahmet aıtyp, talqylanǵan máselelerdiń aıaqsyz qalmaýyn ótinemiz!
«Ónegeli otbasy» estafetalyq saıysy
Júrgizýshi: Qadirmendi ata – analar, ortalyq ujym – qyzmetkerleri jáne balǵyn bóbekterimiz!
Sizderdi búgingi, ıaǵnı qyrkúıektiń 6 – shy juldyzy Halyqaralyq otbasylar kúnimen quttyqtaımyz! Denderińizge saýlyq, otbasylaryńyzǵa bereke – birlik, elimizge yntymaq, halqymyzǵa ymyra tileı otyryp, ósirip otyrǵan balapandaryńyz aýyrmaı, tátti qylyqtarymen otbasylaryńyzdy shattyqqa bólesin, al ata – analarymyz balalarymyzda n meıirim shapaǵatyn aıamasyn degimiz keledi.
Búgingi bizdiń ortalyǵymyzda atalmysh merekege oraı uıymdastyrylyp otyrǵan «Ónegeli otbasy» atty estafetalyq saıysymyzdyń
Maqsaty: ata – analarymyzdyń ortalyqpen baılanysyn kórsetý jáne salaýatty ómir saltyn dáripteý bolyp tabylady.
Endeshe saıyskerlerimizben tanystyryp óteıin:
1. ......otbasy
2. ...... otbasy
3. ...... otbasy
4. ......otbasy
Al halaıyq yqylaspen kórelik,
Otbasylar saıysynda demelik,
Syry menen symbatyna qarap biz
Ádildikpen baǵalaryn berelik, - deı kele saıysymyzǵa ádil baǵa beretin qazylar alqasyn taǵaıyndap alaıyq:...................
Gúl kóńilder qýanyshtan órildi
Janaryńnan jalyn nury tógildi
Jyr ushqyndap tur ǵoı áne únińnen
Kópshilikke tanystyrshy ózińdi,- dep
Árbir otbasyn ózderin tanystyrý kezeńine shaqyramyz.
Tanystyrý. Otbasylar birtindep ortaǵa shyǵa bastaıdy.
«Shynyqsań shymyr bolasyń» demekshi birinshi kezekti estafetalyq oıyndarǵa bereıik.
1. Shar salý 2. Sý quıý (bir ydystan ekinshi ydysqa qasyqtap sýdy tasý kerek). Oıý oıý qaǵazdan oıý oıyp, qıyp alý.
Kimder júırik ónerpaz bileıikshi,
«Ónegeli otbasy» dep júreıikshi,
Ádil qazy alqasyna tek ádildik,
Saıyskerlerge tek sáttilik tileıikshi, dep kelesi saıys
2. «Kedergilerden súrinbeı ótý» kerek.
Bárekeldi, barlyq otbasy alǵyr, shymyr, jyldam, ári uıymshyl eken.
3. Ónerliniń qoly altyn, óleńshiniń sózi altyn deı kele, ár otbasynyń ónerin kórip, tamashalaıyq. «Sýret salý» saıysy.
4. Úı tapsyrmasy. Sheberdiń óner tamǵan qolynan
Jańylmaǵan eshqashanda jolynan
Sheber qoldar óz ónerin kórsetsin
Biz aıtalyq tóreligin sońynan, dep saıysymyzdyń kelesi kezegi « Sheberdiń qoly ortaq» degendeı ata – analardyń úıden óz qoldarymen daıyndaǵan zattaryn usynýlary qajet. Endeshe kezek saıyskerlerde.
Dopty mejeli jerge aıaǵynyń arasyna qoıyp jetkizý.
Al kimniń bar óneri qanshalyqty,
Bı bılep, bireýleri án salypty,
Búgingi otbasylar saıysynda
Ata – analar aıanbaı jan salypty.
Endi kezekte saıyskerlerimizdiń óz ónerlerin tamashalaıyq. Otbasylar óz ónerin kórsetedi.
Sóz kezegin ádil qazylar alqasyna berelik.
Barlyq otbasy óz úıiniń namysyn aıanbaı qorǵap shyqty, keleshekte tuǵyry myqty, berik otbasylar kóp bolady degen senimdemiz.
You Might Also Like
-
Sabaq taqyryby: Jasýsha membranasy jáne plazmalemmanyń qurylysy. (prezentasıasymen)
