Rahmet, anashym qamqoryńa!
Oı tolǵaý
«Rahmet, anashym qamqoryńa!»
Ana – otbasynyń negizgi dińgegi, bastapqy dánekeri. Januıadaǵy qadirli jannyń biri – ana.
Ana – ómirge urpaq ákelýshi, otbasynyń mazdaǵan oty, balanyń tárbıeshisi, aqylshysy, qamqorshysy.
Bizdiń halyq bala tárbıesine óte kóp kóńil bólgen. Balanyń ana qursaǵynda paıda bolýyna, onyń ómirge kelýine, onyń alǵashqy qadamyna, alǵash atqa otyrýyna, alǵash jolǵa shyǵýyna arnalǵan jeke – jeke ádet – ǵurpymyz, jol – joralǵymyz bar. Halqymyz bala tárbıesindegi ananyń rólin óte joǵary baǵalaǵan. Tilimizdiń ózin ana tili dep ataýy analarǵa kóp júk artady. Analardyń bala tárbıesindegi jaýapkershiligin kórsetedi.
Árbir ana sábıiniń deni saý, jaqsy azamat bolyp óskenin qalaıdy. Ana shynynda da ómirdiń gúli, kúnniń nury eken. Tún uıqysyn tórt bólip oıanatyn ananyń senimin aqtaý qajet. Ol úshin biz jaqsy bolyp, úlgili tártibimizben, ónerdegi jetistigimizben kózge túsýimiz kerek.
Men óz anamdy syılaımyn, jaqsy kóremin. Ol qaıratty, jigerli jan. Júregi keń, qoly jomart adam. Meniń anam qandaı jaǵdaı bolmasyn «balam qatarynan qalmasyn, bilim alyp úlken azamat bolsyn» dep, árqashan tileýin tilep júretin asyl jan.
Ana barlyq ómirdiń bastaýy. Ol adamdy ómirge ákeledi, ony tárbıeleıdi, ósiredi. Adam boıyndaǵy asyl qasıet kúnniń nurynan, ananyń aq sútimen darıdy.
Ana – uly adam, Ana – qudiretti jan.
Myna jaryq dúnıege ákelgeni úshin anamyzǵa bas ıemiz.
«Áıel, bir qolymen besik terbetse, ekinshi qolymen álemdi terbetedi» - degen halqymyz. Qandaı naqtylap aıtqan oı deseńshi... Shynynda analarsyz myna álemdi elestetý múmkin emes.
Bizdiń boıymyzǵa eń jaqsy qasıetter aldymen anadan taraıdy. Ananyń – názik úni, jumsaq aıaly alaqany, jan jylýymen aıalaýy – bizdi áldılep, jubatady.
Ana – úıdiń berekesi, qyz balanyń ónegesi, sharýanyń nesibesi. Ana, osy sóz adam júreginiń túbin jaryp shyǵyp, keremet aıaly sezimge jeteleri aıan. Ómirge shyr etip kelgen kúnnen bastap, bizdi mápelep ósiretin, ómirde jeteleıtin, jaqsy – jamandy úıretetin eń asyl qasıetti jandar ol ata – ana.
Árdaıym ata - anany qadirleıik, dostarym!
«Ónegeli otbasy»nomınasıasy boıynsha
«Meıirimdilikke toly álem» taqyrybyna tanystyrý
Júrgizýshi:
Balalyq kúniń baqytty
Baǵalasań sol sátti
Taba almassyń ómirde
Bala kúngi baqytty» - deı kele túrli - túrli teńdester atty respýblıkalyq baıqaýǵa qosh keldińizder.
«Qýansa, bala qýansyn!» deıdi dana halyq.
Balanyń qýanyshynan asqan baqyt joq. Tipti ardaqty paıǵambarymyz Muhammed (s. ǵ. s. ) «Balasy bar adam balamen bala bolsyn», - degen bolatyn. Allanyń elshisi óz nemerelerin ǵana emes, barlyq balalardy jaqsy kórip, baýyryna basyp, olarǵa meıirim tanytqan. Olaı bolsa, bala ómirine bir sát bolsa da úńilip, qýanysh syılaý – meırimdiliktiń naq belgisi.
Áýenmen ortaǵa kıeli Tilek aǵashyn ornalastyrý.
Ata – ana sózi
Armysyzdar, halaıyq kórermenim,
Aldyńyzda ıilip sálem berdim.
Bar baqytyn baladan aıamaǵan,
Analyq júregimmen, keń peıilim.
Shapaǵaty Allanyń nur bop jaýǵan
Qamqorlyǵy mol úıim «Aıaly alaqan»
Memlekettiń qamqorlyǵy arqasynda
Balanyń baqyty úshin qushaq jaıǵan.
Ósemiz, jetilemiz, qanat samǵap
Armanymyz deni saý urpaq bolady.
Qoǵamnyń tárbıesinen tys qalmaı
Ómirdiń qyzyǵyna kelem toımaı.
«Aıaly alaqan» dep maqtanamyz
Ónegeli otbasyndaı baqshadanbyz
Maqsatymyz ultymnyń tilin saqtap
Bolashaǵyn elimniń órbitemiz.
Árbir ana balasymen birge Tilek aǵashyna jaqyndap, óz armandaryn, tilekterin baılaıdy.
Qasıetti Ramazan aıynda Allanyń qulaq ashyq bolyp, barlyq bata, tilek, izgi nıetter qabyl bolady, ıaǵnı oryndalady.
Kóleńke kóńil balalardyń tileýi, nıetteri qabyldanady degen senimdemiz.
Osy kezde kún kúrkirep, naızaǵaı jarqyldap, jańbyr jaýady. Balalar qorqyp, buǵyp qalady. Sol mezette kún kúlimdep kelip, balalardyń janyn jadyratyp jiberedi. Osyndaı múmkindigi shekteýli balalardyń aldaǵy kúnnen kúteri mol ekenin dáleldeıdi.
Qýanamyn mende
Qýanasyń sende
Qýanamyz bárimiz
Araılap atqan kúnge! - dep balalar Tilek aǵashyn aınalyp júredi.
Jaýynnan keıin kempirqosaq shyǵady. Balalar árqaısysy bir – bir lentadan ustap, kúndi aınalyp, «Árqashan kún sónbesin» ánin oryndaıdy.
«Rahmet, anashym qamqoryńa!»
Ana – otbasynyń negizgi dińgegi, bastapqy dánekeri. Januıadaǵy qadirli jannyń biri – ana.
Ana – ómirge urpaq ákelýshi, otbasynyń mazdaǵan oty, balanyń tárbıeshisi, aqylshysy, qamqorshysy.
Bizdiń halyq bala tárbıesine óte kóp kóńil bólgen. Balanyń ana qursaǵynda paıda bolýyna, onyń ómirge kelýine, onyń alǵashqy qadamyna, alǵash atqa otyrýyna, alǵash jolǵa shyǵýyna arnalǵan jeke – jeke ádet – ǵurpymyz, jol – joralǵymyz bar. Halqymyz bala tárbıesindegi ananyń rólin óte joǵary baǵalaǵan. Tilimizdiń ózin ana tili dep ataýy analarǵa kóp júk artady. Analardyń bala tárbıesindegi jaýapkershiligin kórsetedi.
Árbir ana sábıiniń deni saý, jaqsy azamat bolyp óskenin qalaıdy. Ana shynynda da ómirdiń gúli, kúnniń nury eken. Tún uıqysyn tórt bólip oıanatyn ananyń senimin aqtaý qajet. Ol úshin biz jaqsy bolyp, úlgili tártibimizben, ónerdegi jetistigimizben kózge túsýimiz kerek.
Men óz anamdy syılaımyn, jaqsy kóremin. Ol qaıratty, jigerli jan. Júregi keń, qoly jomart adam. Meniń anam qandaı jaǵdaı bolmasyn «balam qatarynan qalmasyn, bilim alyp úlken azamat bolsyn» dep, árqashan tileýin tilep júretin asyl jan.
Ana barlyq ómirdiń bastaýy. Ol adamdy ómirge ákeledi, ony tárbıeleıdi, ósiredi. Adam boıyndaǵy asyl qasıet kúnniń nurynan, ananyń aq sútimen darıdy.
Ana – uly adam, Ana – qudiretti jan.
Myna jaryq dúnıege ákelgeni úshin anamyzǵa bas ıemiz.
«Áıel, bir qolymen besik terbetse, ekinshi qolymen álemdi terbetedi» - degen halqymyz. Qandaı naqtylap aıtqan oı deseńshi... Shynynda analarsyz myna álemdi elestetý múmkin emes.
Bizdiń boıymyzǵa eń jaqsy qasıetter aldymen anadan taraıdy. Ananyń – názik úni, jumsaq aıaly alaqany, jan jylýymen aıalaýy – bizdi áldılep, jubatady.
Ana – úıdiń berekesi, qyz balanyń ónegesi, sharýanyń nesibesi. Ana, osy sóz adam júreginiń túbin jaryp shyǵyp, keremet aıaly sezimge jeteleri aıan. Ómirge shyr etip kelgen kúnnen bastap, bizdi mápelep ósiretin, ómirde jeteleıtin, jaqsy – jamandy úıretetin eń asyl qasıetti jandar ol ata – ana.
Árdaıym ata - anany qadirleıik, dostarym!
«Ónegeli otbasy»nomınasıasy boıynsha
«Meıirimdilikke toly álem» taqyrybyna tanystyrý
Júrgizýshi:
Balalyq kúniń baqytty
Baǵalasań sol sátti
Taba almassyń ómirde
Bala kúngi baqytty» - deı kele túrli - túrli teńdester atty respýblıkalyq baıqaýǵa qosh keldińizder.
«Qýansa, bala qýansyn!» deıdi dana halyq.
Balanyń qýanyshynan asqan baqyt joq. Tipti ardaqty paıǵambarymyz Muhammed (s. ǵ. s. ) «Balasy bar adam balamen bala bolsyn», - degen bolatyn. Allanyń elshisi óz nemerelerin ǵana emes, barlyq balalardy jaqsy kórip, baýyryna basyp, olarǵa meıirim tanytqan. Olaı bolsa, bala ómirine bir sát bolsa da úńilip, qýanysh syılaý – meırimdiliktiń naq belgisi.
Áýenmen ortaǵa kıeli Tilek aǵashyn ornalastyrý.
Ata – ana sózi
Armysyzdar, halaıyq kórermenim,
Aldyńyzda ıilip sálem berdim.
Bar baqytyn baladan aıamaǵan,
Analyq júregimmen, keń peıilim.
Shapaǵaty Allanyń nur bop jaýǵan
Qamqorlyǵy mol úıim «Aıaly alaqan»
Memlekettiń qamqorlyǵy arqasynda
Balanyń baqyty úshin qushaq jaıǵan.
Ósemiz, jetilemiz, qanat samǵap
Armanymyz deni saý urpaq bolady.
Qoǵamnyń tárbıesinen tys qalmaı
Ómirdiń qyzyǵyna kelem toımaı.
«Aıaly alaqan» dep maqtanamyz
Ónegeli otbasyndaı baqshadanbyz
Maqsatymyz ultymnyń tilin saqtap
Bolashaǵyn elimniń órbitemiz.
Árbir ana balasymen birge Tilek aǵashyna jaqyndap, óz armandaryn, tilekterin baılaıdy.
Qasıetti Ramazan aıynda Allanyń qulaq ashyq bolyp, barlyq bata, tilek, izgi nıetter qabyl bolady, ıaǵnı oryndalady.
Kóleńke kóńil balalardyń tileýi, nıetteri qabyldanady degen senimdemiz.
Osy kezde kún kúrkirep, naızaǵaı jarqyldap, jańbyr jaýady. Balalar qorqyp, buǵyp qalady. Sol mezette kún kúlimdep kelip, balalardyń janyn jadyratyp jiberedi. Osyndaı múmkindigi shekteýli balalardyń aldaǵy kúnnen kúteri mol ekenin dáleldeıdi.
Qýanamyn mende
Qýanasyń sende
Qýanamyz bárimiz
Araılap atqan kúnge! - dep balalar Tilek aǵashyn aınalyp júredi.
Jaýynnan keıin kempirqosaq shyǵady. Balalar árqaısysy bir – bir lentadan ustap, kúndi aınalyp, «Árqashan kún sónbesin» ánin oryndaıdy.