InfoHub Logo

«Báride jeńis úshin»

Taqyryby: «Báride Jeńis úshin!!!Shyǵystyń qos shynary» Maqsaty: Jas jetkinshek urpaqtardy Otan súıgishtikke, erlikke, adaldyqqa baýlý. Ulttyq patrıottyq sezimin qalyptastyrý; elin, jerin qorǵaýǵa, beıbitshilikti nyǵaıtýǵa tárbıeleý. Uly Otan soǵysynda týǵan jerin qorǵaǵan Qazaqstan azamattary týraly málimet berý. Oqýshylardyń boıyna patrıottyq sezimin oıatý.
Túri: Tárbıe saǵaty
Tárbıe saǵattyń barysy:
I. Shyǵystyń qos shynary: Álıa men Mánshúktiń ómirbaıany.
II. Arýlar otty jyldarda: Soǵystyń alǵashqy áserleri.
III. Erlik otyn alaýlatqan qazaq qyzdary (erlikteri týraly kórinis).
IV. Batyrdyń ózi ólse aty ólmeıdi (berilgen ataǵy, batyrlar jaıly shyqqan kitaptar, fılmder). Sazger D.Týhmanovtyń keńinen taralǵan
Slaıd. Álıa men Mánshúk
Kirispe.
Búgingi tárbıe saǵaty Uly Jeńistiń 65 jyldyǵyna baılanysty. San myńdaǵan er azamattardyń ómirin qıǵan Uly Otan soǵysynyń álemdik tarıhtaǵy orny zor. Bes jyl boıy dúnıeni dúrliktirgen soǵysta nebir janqıarlyq erlikter jasaldy. Nebir syn sátterde Otan úshin otqa keýdesin tosqan aǵa urpaqtyń qatarynda qazaq halqynyń batyr qyzdary men uldary da boldy. Sonyń ishinde Keńes Odaǵynyń Batyr qyzdary Shyǵystyń qos shynary Álıa Moldaǵulova men Mánshúk Mámetova týǵan jerdi qasıet tutyp, ata-mekendi ardaqtaý Otanyn qorǵaýda úlken erlik kórsetti. Qanǵa boıalǵan dalasy, ańyraǵan anasy, jetim qalǵan balalar úshin shaıqasty.
Men onyń túnin súıem, kúnin súıem,
Aǵyndy ózen, asqar taý, gúlin súıemin.
Men onyń qudiretti únin súıem.
Bar jándigin súıemin qybyrlaǵan,
Bári maǵan Otan dep sybyrlaǵan.
Boztorǵaıy bol onyń shyryldaǵan
Otan, Otan
Bárinen bıik eken,
Men ony máńgilikke súıip ótem,- dep aqyn Muqaǵalı jyrlaǵandaı, árbir qazaqtyń júreginde Otan týraly sezim joǵary turady.

1-júrgizýshi: Armysyzdar qurmetti kórermender, aǵaılar men apaılar. Bizdiń árqaısymyzdyń jadymyzda óziniń óshpes izin qaldyrǵan Uly Jeńis kúnine baılanysty júrekten shyqqan eń shynaıy quttyqtaýdy qabyl alyńyzdar.
2-júrgizýshi:Jer betindegi barsha izgi nıetti adamzat ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń jeńispen aıaqtalǵanyna 67 jyl tolýyna zor tarıhı oqıǵa retinde atap ótkeli otyr.

1-júrgizýshi: Ózderińizge belgili, 1941 jyly 22 maýsym kúni tańǵy tórtte beıbit jatqan elimizge Germanıa oılamaǵan jerden soǵys ashty. Fashısik Germanıa qaraqshylyqpen Sovet Odaǵynyń shekarasyn buzyp, basyp kirdi.

2-júrgizýshi:Sýyq habar sol kúni-aq baıtaq jerimizge jer-jerden, aýyl-aımaqtaǵy radıodan áıgili dıktor Levıtannyń qýatty únimen túgel tarady (Úntaspadan Levıtannyń únin estıdi). Er azamattar ózderi suranyp maıdanǵa attanady.

1-júrgizýshi: Qazaqtyń qanynda bar qaısarlyqty syn saǵatta qazaq qyzdary da kórsetti. Qarshadaı qazaq qyzdary temir máshıneni jaý shoǵyryna baǵyttaǵan tankıstter Kúlken Toqbergenova, Gúljámılá Talqanbaeva, serjant Jamal Baıtasovalar da boldy.

Án: «Men qazaq qyzdaryna qaıran qalam» Toqymbaı Qalampyr
2-júrgizýshi: Dalamyzdyń dańqysyń
Balaýsa gúl balǵyn qyz.
Janyn qıyp, halqy úshin,
Janyp túsken aq juldyz.

1-shi oqýshy: Álıa Moldaǵulova.
Qaharman qyz Álıa Moldaǵulova Qobdanyń jaǵasyndaǵy Bulaq aýylynda 1923 jyly shamamen 15 maýsymda Nurmahanbet Sarqulov pen Marjan Moldaǵulovanyń otbasynda ómirge kelgen. 1933 jyly anasy qaıtys bolǵannan keıin ájesi Tájikenniń tárbıesinde, apasynyń sińlisi Sapýramen birge teń dárejede júrdi. Naǵashy aǵasy Áýbákir qyzmet babymen Áýlıe-Ataǵa kóship keledi. Sol jerde №11 temir jol mektebine Álıa 1-shi synypqa 1934 jyly qabyldanady. Moldaǵulovtar otbasy Máskeýge kóship keledi de Álıa men Sapýrany 1935 jyly №35 Máskeý orta mektebine beredi. Sol jerde 1938 jyldyń naýryzyna deıin oqıdy. Otbasynyń jaǵdaıyna baılanysty Moldaǵulovtar Álıany Lenıngradtaǵy №46 balar úıine beredi. Ol №140 orta mektepte oqıdy. Álıa bir betkeı, ádiletti shyndyqty kózge aıtatyn, qoryqpaıtyn, synypta starosta bolǵan. Mektepte pıoner vojatyı qabyrǵa gazeti redaksıa alqasynyń múshesi bolǵan. Tártibi men bilimi úshin «Artek» lagerine jiberildi. Soǵys bastalǵanda Álıa komsomol qataryna qabyldandy.

2-shi oqýshy:Mánshúk Mámetova Jansyǵalı qyzy 1922 jyly 23 qazanda Oral obylysy, Jasqutta Naryn aýdanynda týǵan. Otbasynda 5-eý bolǵan. Áke-sheshesi qaıtys bolǵannan keıin Almatyda apasynyń qolynda bolady. Mektepte oqıdy, odan keıin Medınstıtýtta oqıdy. 1942 jyly Almatydaǵy medısına ınstıtýtyn bitirip, 1942 jyly tamyzda soǵysqa ózi suranyp attanady.

3-shi oqýshy:Vátskide 7-shi synypty bitirgen Álıa-Rybınsk avıa tehnıkýmyna túsip, ushqysh bolyp, jaýǵa qyrǵyndaı tıýdi kóksedi. Biraq bul mamandyqty ıgerý úshin kóp oqý kerek boldy,ol maıdanǵa attanýǵa asyqty. Úsh aı oqyǵannan keıin Qyzyl ásker qataryna ótýge aryz berdi. 1942 jylǵy jeltoqsanynda úzdik mergen atqyshtar daıarlaıtyn ortalyq áıelder kýrsy ashyldy. 17 jastaǵy Álıa sol kýrstyń alǵashqy tobyna 1942 jyly ózi suranyp, áreń qabyldanady. 1943 jyly 23 aqpanda oqýyn aıaqtap, alǵy shepke ketý armanyna jetti. Álıa Soltústik maıdanǵa keldi.
4-shi oqýshy: Aınala orman alań bir
Toqtaǵan atys beleńde.
Jalt ete qaldy komandır,
Mergender keldi degende.
Sábı ǵoı mynaý baýyrym,
Erninen ýyz ketpegen,
Balalyq shaqtyń áli bir,
Balaýsa taby ketpegen.
Jasaǵan eken batyldyq,
Jibergen adam muny da,
Jaýynger qane atyń kim?
Álıa Moldaǵulova.

5-shi oqýshy:Otan qorǵaý jolyńda qaharmandyǵymen kózge túsken batyr apamyz Mánshúk Mámetova soǵysqa ózi suranyp attandy. Pýlemetshi bolyp «Maksımmen» jaýdy topyrlata qyrdy. Ózim ólsem de, Otanym aman bolsa eken,- dep armandady. Qazir Almaty qalasynda Mánshúk Mámetova atyndaǵy mektep bar. Onyń aldynda batyrdyń bústi túr. Mekteptiń ishine kirip, dálizben júrseń, bir klasstyń mańdaıshasynda bylaı dep jazylǵan : «Bul klassta Mánshúk oqyǵan». Bir parta aqpen syrlanǵan. Bul partada Mánshúk otyrǵan. Batyrdyń týǵan qalasy Oralda Mánshúkke ornatylǵan eskertkishi bar. Nevel qalasynda da eskertkishi bar.
5-shi oqýshy: Mánshúk.
Silkintip zeńbirekter jerdiń júzin,
Oq borap, snarádtar qaqqanda yzyń.
Qaptaǵan qalyń jaýdan taısalmaǵan,
Men kórdim pılotkaly qazaq qyzyn.
Qolynda pýlemeti «Maksım» onyń,
Boıynda kúsh-jigeri tasqyn onyń.
Erlermen tize qosyp shabýylda,
Oǵymen qyrǵyn maıdan atty jolyn.
Kózinen ushqyn ottaı lapyldaǵan,
Jaýyna qanar tigip, qatýlanǵan.
Otan úshin shaıqasta aýyr kúnde,
Tónse de ólim qaýpi jasymaǵan.

2-júrgizýshi: Sapýra janym! Halyń qalaı?
Aýyl-el tegis aman ba?
Qaýyrttaý kezeń bop árqalaı
Qol tımeı ketti-aý hat jazýǵa.
(Álıanyń Sapýra ápkesine soǵysta jazǵan haty).
(Álıanyń kıimin kıip, qolynda vıntovkasy bar).
«Sálem saǵan Otanym
Sálemetsiń be, qymbatty sińilim Sapýra. Jıi-jıi hat jazamyn deımin saǵan, biraq jaǵdaı múmkindik bermeıdi. Seniń jazǵan hatyńdy alǵan soń birneshe ret hat jazdym, ony alǵan, almaǵanyńdy bilmeımin. Jaqynda menen uzaq ýaqyt hat bolmasa, tańdanba, burynǵy adreske jaza ber, sebebin keıin habarlarmyn. Kókeme, jeńesheme jáne basqa da týystarǵa menen kóp-kóp sálem aıtyp hat jazarsyń. Eger kóre qalsań, men úshin balalardyń betinen súı. Óz densaýlyǵyń, ómiriń jaıly jıi hat jaz, kóp jaz. Betińnen súıdim Álıa».
1-júrgizýshi: Eleńdeýmen, keler deýmen kúndiz-túni,
Qaıran sheshe, bilse ýaqyt ozǵanyn.
Jyldar boıy júrdi-aý úzbeı úmitin,
Bozań belden kútip qyrshyn bozdaǵyn.
(Mánshúktiń anasyna jazǵan haty. Mánshúk bolyp kıinip, pýlemettiń janynda turyp, Mánshúktiń hatyn oqıdy).

«Qymbatty mama».
Kópten kútken hat pen posylkany týra alǵy shepke júrgeli turǵan sátte aldym. Bul 1943 jyldyń 10-shy qyrkúıegi edi. Ózime bir-aq alma tıse de, men qatty qýandym. Kishkene syılyqty men sıaqty kútken jaýyngerler men komandırler talap ketti. Úlken rahmet. Jolymyz sátti boldy. Al qazir, alǵy shepte pýlemetimmen fashıserdi myqtap ańdýdamyn. Túnde múldem derlik uıyqtamaımyz, al kúndiz tynyǵamyz. Mine, qalt etken sátti paıdalanyp, sizge jaýap jazyp otyrmyn.
Qymbatty ápketaı! Búgin kúndiz sál tynyǵaıyn dep jatyr edim, birden uıyqtap ketippin. Sizdi túsimde kórdim. Jalpy qazirgi ómirimiz kóńildi: fashısermen qarý tilimen kelissóz júrgizip jatyrmyz.Jeńispen oralǵan soń, aıtatyn nárse kóp-aq. Qolyńdy qatty qysyp, qushyp súıemin. Qyzyńyz Mánshúk. Meniń maıdanger joldastarym sálem aıtyp jatyr.
Án: «Sónbeıdi áje shyraǵyń»

2-júrgizýshi:Kórinis. «Mánshúktiń juldyzdy sáti».
1-shi: Mánshúk Mámetova
2-shi: general Galıskıı
3-shi: podpolkovnık Baımoldın
4-shi: jaýyngerler
Úntaspadan soǵys dalasynda júrip jatqan únderi estiledi.
General Galıskıı dúrbimen maıdan dalasyn qarap turdy. Janynda podpolkovnık Baımoldın. Atqyshtar ortasynyń oń qanatymen júrip otyryp, aǵa serjant Mámetovanyń pýlemetshiler bólimshesi alǵa jyljyp barady.
1. G.G- Jaraısyń pýlemet bólimshesiniń komandıri. Qarańdar joldastar óziniń bólimshesin qalaı jaqsy bastap barady, ózi kip-kishkentaı eken.
2. P.B- Joldas General siz qazir kórip turǵan bólimsheni qyz bastap barady. Ol - pýlemet bólimshesiniń komandıri, aǵa serjant Mánshúk Mámetova.
3. G.G.- Solaı ma? Ony maǵan tanystyryńyzdar.
4. P.B.- Bólimsheler sapqa turyńdar! (Mánshúk bastaǵan bólimsheler sapqa turady).
5. G.G.- Sálemetsizder me jaýyngerler! (Sapqa taıap kelip).
6. Jaýyngerler – Saýlyǵyńyzdy tileımiz joldas general.
7. G.G.- Jaraısyńdar joldastar. Dushpanǵa aıamaı soqqy berdińizder. Barlyq jaýyngerler men komandırlerge alǵys jarıalaımyn.
8. Jaýyngerler – Otanǵa adal qyzmet etemiz.
9. G.G.- Shabýyl kezinde pýlemetshiler bólimsheniń aǵa komandıri aǵa serjant Mámetova óz pýlemetin durys paıdalandy. Joldas Mámetova beri kelińiz.
10. M.M.- Joldas general, aǵa serjant Mánshúk Mámetova (generalǵa taıap kelip).
11. G.G.- Rahmet saǵan, qazaq halqynyń qyzy, sen jaqsy pýlemetshi ekensiń!
12. M.M.- Otanyma adal qyzmet etemin!
13. G.G.- Jasyń neshede, ári sen maıdanǵa qalaı tap bolyp júrsiń?
14. M.M.-20 jastamyn, joldas general, maıdanǵa óz erkimmen keldim. Al ózim Almaty qalasyndaǵy Medısına ınstıtýtynda oqydym.
15. G.G.- Al pýlemet isin qaıdan, qaı jerden úırenip júrsiń.
16. M.M.- Osynda joldas general.
17. G.G.- Aldaǵy shaıqastarda saǵan tabys tileımin.
Mánshúk týraly án kórkem fılminen úzindi
1-júrgizýshi: Kórinis: «Soǵyp tur mergen qyzdyń júregi».
1. Álıa Moldaǵulova
2. Komandır Popov
3. Jaýyngerler
Maıdan dalasy, pýlemetpen atysyp jatqan dybystar estilip turady. Nemister pýlemetpen oq jaýdyryp, bas kótertpeı turady. Álıa Moldaǵulova 54 atqyshtar brıgadasynyń mergeni bolyp júrip, talaı urysty basynan keshiredi. Álıalardyń batalóny jaýdy Kazachıha derevnásynan qýyp, Novosokolnık-Dno temirjolyn kesip tastaý týraly buıryq berdi. Jaýyngerler qarsylasqan jaý tobyna lap qoıdy. Jaýdyń pýlemet, zeńbirek, mınometteri zarlap qoıa berdi. Rota komandıri Popov edi.
1. K.P.- Otan úshin alǵa! (avtomaty kóterip alǵa umtylady, sol sátte oq tıip qulap túsedi).
2. Á.M.- (Júgirip kelip komandırdiń basyn súıedi) Joldas komandır, joldas komandır kózińizdi ashyńyzshy (komandır jaýap qatpaıdy).
3. Á.M.- Avtomatty qyz jolyndaǵy jaýdy baýdaı túsiredi. Otan úshin alǵa!
4. Jaýyngerler -(qazaqtyń jaýjúrek qyzynyń artynan ýralap ilesedi). Ýra! Ýra! Otan úshin alǵa!
5. N.O.- (Álıanyń oǵynan jaralanǵan.Álıany artynan pıstoletpen atady).
6. Á.M.- (qulap bara jatyp nemis ofıserin atady). Bul onyń óltirgen sońǵy nemisi edi
7. Jaýyngerler - Bári de tynysh tura qalady. Qulap jatqan Álıanyń aldynda ant beredi; Qaıtalanbas qaharmandyq kórsetken qazaq halqynyń batyr qyzynyń kegin jaýdan alýǵa ant beremiz. Otan úshin alǵa!
2-júrgizýshi: Okoptyń ishin shań japty,
Ekeýi de endi tunshyqty.
Álıa da atty, jaý da atty,
Eki oqtyń daýsy bir shyqty.
Beınetaspadan maıdan dalasynan úzindi kórińizder.
Án: «Álıa» Jaıylhan Jaýqazyn
2-júrgizýshi«: «Báride Jeńis úshin!!!Shyǵystyń qos shynary». Otan úshin erlikpen qaza tapqandardy el ár ýaqytta da esinde saqtaıdy. Olar Otan úshin, el úshin qurban boldy.

1-júrgizýshi:Búgin osy kúnge jete almaı, alapat maıdanda armanda ketken azamattarymyzdy basymyzdy ıip eske alamyz. 1mınýt únsizdik.

2-júrgizýshi:1945 jyldyń 30-shy sáýirinde Reıhstag ústinde Jeńis jalaýy jelbiredi. Jeńis! 8-mamyr Berlın de fashısik Germanıanyń tolyq jeńilgeni týraly qujatqa qol qoıyldy. 9 mamyr kúni Jeńis Máskeýde toılandy.

1-júrgizýshi:Qamyqpaǵan qıyndyqtyń túsinen, Qamyqpaǵan qıyndyqtyń túginen. Ózderińe jınap qyrdyń gúlinen, Búgingi urpaq - baqytty urpaq atynan, Quttyqtaımyz Uly Jeńis kúnimen!
Án: «Soǵystan qaıtqan soldattar» Músilimov Nurbol, Murat Jumabek

Slaıd. Jeńis týraly!
Qorytyndy.
Oq pen ottan aman oralyp, ortamyzda júrgen aǵa urpaqtyń jaýyngerlik jáne eńbektegi erlikterin árdaıym maqtan tutamyz. Elimizdi ǵana emes, Eýropany fashızmniń qara túneginen azat etken ardager aǵalarymyz ben apalarymyzdy keıingi urpaq - biz eshqashan umytpaımyz. Biz olardyń aldynda máńgilik qaryzdarmyz. Sondyqtan da biz Uly Otan soǵysynyń ardagerlerin árqashan qaster tutamyz. Olardyń erligi eshqashan esten shyqpaq emes. «Batyrdyń ózi ólse de, aty ólmeıdi».
«Aqsaqaldyń aq batasyn quptaǵan,
Marqasqalar aıtqan sózin juptaǵan.
Eseneıge el bıletip Ulpandar,
Qobylandy keńes al Qurtqadan,
Dalasy keń osynshama salty baı,
Óle súıgen súıe almaǵan jartylaı.
Qajet – jerde batyr qyzdar týatyn,
Qaıran meniń qazaq atty halqym-aı», - dep Aqushtap Baqtygereeva jyrlaǵandaı Otanymyzdyń – ór sezim batyr qyzdary. «Shyǵystyń qos shynary» - atty tárbıe saǵatymyzdy aıaqtaımyz. Uly Jeńistiń 67-shi kóktemi qutty bolsyn!