Batyrdyń izin jalǵar, urpaǵy bar
Aqtóbe oblysy, Shalqar aýdany
Shalqar qalasy №6 orta mektebiniń
bastaýysh synyp muǵalimi
Darıbaeva Aqgúl Abılkasımovna
Sabaqtyń taqyryby: Batyrdyń izin jalǵar, urpaǵy bar
Sabaqtyń maqsaty:
1) Oqýshylardy Uly Otan soǵysy men qazaqstandyqtardyń erlik isterimen, İdiris Úrgenishbaevtiń erligi men qaharmandyǵy týraly tanystyrý;
2) Oqýshylardy adamgershilikke, Otanyn súıýge, ony qorǵaýǵa baýlý. Otanǵa degen súıispenshiligin arttyrý, patrıottyq sezimge baýlý;
3) Oqýshylardy úlken adamdardy syılaýǵa, olardy qurmetteýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: mýzyka, kitap kórmesi, Uly Otan soǵysyna qatysqan ardagerlerge arnalǵan burysh, naqyl sózder, gazetter, úntaspa.
Barysy:
Muǵalim: Qazaq halqy nebir aýyr tarıhı kezeńderdi basynan ótkizdi. Sondaı tarıhı kezeńniń biri álemdi dúr silkindirgen Ekinshi dúnıejúzilik soǵysy edi. Bul oqıǵa 1941 jylǵy maýsymnyń 22 – de bolǵan edi.
Úntaspadan tyńdaý:
- Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! 1941 jyly 22 maýsymda tań shapaǵy araılanyp kele jatqan kezde elimizge qaýip tóndi. Halqymyz adam aıtqysyz qıyn – qystaý kezeńge dýshar boldy. Fashısik Germanıa elimizge opasyzdyqpen basyp kirdi.
Soǵys týraly mýzyka oınap turady.
1 – oqýshy: Bult túnerip aspannan,
Talaı kózden ajs tamǵan.
Tutqıyldan jaý tıip,
Qyrǵyn soǵys bastalǵan.
2 – oqýshy: Soǵys jalmap aǵa – ini baýyrdy,
Zar jylatyp tynysh jatqan aýyldy.
Jalǵyzynan aıyrypty anany,
Ákesinen aıyrypty balany.
3 – oqýshy: - Osy soǵysta Keńes Odaǵynyń basqa respýblıkalarymen birge qazaq halqy da jan aıamaı shaıqasty. Dańqty qarýly kúshterdiń jáne armıasynyń quramynda 1 mln.870 myń qazaqstandyqtar bolǵan.
4 – oqýshy: Uly Otan soǵysyna qatysqandar: Qasym Qaısenov, Talǵat Bıgeldınov, Núrken Ábdirov, Mánshúk Mámetova, Tólegen Toqtarov, Raqymjan Qoshqarbaev, Baýyrjan Momyshuly, jáne óz jerlesterimiz Álıa Moldaǵulova, İdiris Úrgenishbaev, Darhan Jalǵasov, Ahmet Eskendirov, t.b.
Muǵalim: - Iá, balalar, osy atalǵan atalaryńnyń ishinde İdiris Úrgenishbaev atalaryń da bar. Bıyl batyr atamyz 100 jasta. Osyndaı beıbit ómirge qol jetkizgen aǵa - apalarymyzdyń rýhyna bas ıip, umytylmas erlikterin pash etip, eske alamyz.
5 – oqýshy:
«Otan» Órt laýlap, burqyrap qorǵasyn,
Sheńgelin qandy ajal jaıǵanda,
Oırandap jaýyzdyń ordasyn,
Boldyq biz naızaǵaı maıdanda!
6- oqýshy:
Soǵys ne? Soǵys eldiń syny,
El emgen qazynaly jerdiń syny.
Adaldyń arammenen aıǵaqshysy,
Tógilgen kerek úshin terdiń syny.
Soǵys sumdyq atadan bala aıyrylǵan,
Bireýin qan, bireýin ar aıyrǵan.
Gúl baqsham bólektelip men de kettim,
Dinesim, Shahmurat, Anarymnan.
Soǵystyń joq eshqandaı tamashasy,
Bir ólim, myń ólimniń arashasy.
Soǵysta ólim qulap, ómir jeńer
Ony sezbes pikirdiń alasasy.
7 – oqýshy:
İdiris Úrgenishbaev 1912jyly Taldyqum selosynda dúnıege keledi. Aqtóbe pedagogıkalyq ýchılıshesin bitirgen soń, týǵan aýylynda bastaýysh mektep meńgerýshisi bolyp qyzmet atqaryp júrgende 1942 jyly qańtar aıynda Qyzyl Armıa qataryna shaqyrylyp, artynda anasy jáne zaıyby Jámıla qaldy.İdiristen qalǵan jalǵyz balasy Esengeldi 1942 jyly 28 tamyzda Aıaqqumda dúnıege keldi.
8 – oqýshy:
1943 jyl qyrkúıek-qazan aılary. Dnepr úshin shaıqas.
Dnepr úshin shaıqasta eki jaqtan 4 mln-ǵa jýyq adam qatysty. Al maıdan shebi 1400 shaqyrymǵa sozyldy. Gıtlerdiń oń jaq jaǵalaýy tik jar bolyp keletin Dneprde keńes áskerlerin toqtatyp, qarsy shabýylǵa shyǵamyn degen jospary iske aspady.
9 - oqýshy:
Qasıetti jerimiz, beıbit jatqan elimiz, qulaq estip, kóz kórmegen apatqa ushyrady. Keńes jaýyngerleri qasyqtaı qany, shybyndaı jany qalǵansha ata jaýymen aıanbaı shaıqasty. Jaýyngerler batyrlyqtyń úlgisin kórsetti.
10 – oqýshy:
Ózennen ótýde keńestik ásker erliktiń joǵary úlgisin kórsetti. Dnepr úshin shaıqasta 2438 keńestik jaýyngerdiń «Keńes Odaǵy Batyry» degen joǵary ataqqa ıe bolǵanynyń ózi kóp nárseni ańǵartsa kerek. Olardyń qatarynda qazaqstandyqtar, onyń ishinde jerlesimiz İdiris Úrgenishbaev atamyz da bolǵan edi.
Kórinis
Transheıa ishin jaǵalap, İdiris óz bólimshesine keldi. Jaýyngerleri men komandırleri bergen keńesi jaıly jan-jaqty áńgimelesti. Sóıtti de daıyndyq jumysyna kiristi. Kún keshtete serjant Úrgenishbaev ózderiniń júrgizgen jumystary jaıly rota komandırine keldi.
İdiris: Joldas komandır! Maǵan ruqsat etseńiz, jaǵalaýdaǵy qaıyqpen Dneprdiń oń jaǵalaýyna qasyma birneshe jaýynger alyp, ótýge suranǵaly keldim.
Komandır: Myna qardaı borap turǵan oq astynda qaıyq túgil , topyraq ta shurq tesik bolyp jatyr. Jastyqtaryńdy ala almaı qalarsyzdar.
İdiris: Joldas komandır! Bólimshe jaýyngerleri Dneprge deıin de óziniń jastyǵyn alǵan. Myna omyraýdaǵy «Qyzyl juldyz» orden sonyń aıǵaǵy emes pe?
Komandır: Durys, durys aıtasyz, joldas serjant! Sizdiń erligińiz Ortalyq maıdan jaýyngerlerine burynnan da belgili. «Erlik bilekte emes, júrekte ǵoı», júregiń osyny qalaǵan eken, ruqsat eteıin, Biraq qas qaraıyp, kóz baılanǵasyn qaıyqqa barlaý jasap, kórińder. Oǵan deıin sizdiń bul usynysyńyzdy batalón komandırine jetkizeıin.
Batalón komandıri: -Joldas Úrgenishbaev biz sizge asa joǵary senim bildirip, osy jaýapty da, qaýipti isti tapsyryp otyrmyz. Nemister sizdiń artyńyzda pýlemetshi atqyshtar polkiniń baryn bilmeýge tıis. Siz rota komandıriniń saıası basshysy ekenińizdi bir sát te esten shyǵarmańyz!
Túsindiń be, buıryqty qaıtala!
İdiris: Tolyq túsindim!
Batalón komandıri: Sát sapar, tezdetińder!
İdiris: Keńes Odaǵy úshin qyzmet etemin!
Án: «Qazaq jigitteri»
10 – oqýshy:
Súıinshi, súıinshi, jeńeshe! İdiris kókemnen hat keldi.
1943 jyldyń jazy bolatyn, İdiris zaıyby Jámılaǵa jazǵan sońǵy haty edi. «Otan úshin qaltyqsyz eńbek etýdemin. Esenkeldini jaqsylap ósir, oqyt. Fashısik Germanıanyń jeńilýi atar tańnan da anyq. Endi kóp uzamaı Dnepr ózeni úshin shaıqas bastalady, týysqan uly orys jerinen sálem!»
Jazǵan İdiris.
11 – oqýshy:
1943 jyl.1qazan. Dnepr. Túnge qaraı qalyń ormandy qaq jara shyqqan artılerıa mınomet oqtary jerdi naızaǵaıdaı tilgilep, zirkildete sýdy eriksiz tolqynǵa aınaldyrýda. Serjant İ.Úrgenishbaev bastaǵan bir top pýlemetshiler ózen jaǵasyna qalyń qamystyń arasymen jyljı keldi de, qaıyqqa otyrdy. Boraǵan oq azynaǵan ash qasqyrdaı ólim ishinde İdiris Úrgenishbaev pýlemetin qaıyqtyń basyna quryp alyp, qanǵa-qan , oqqa-oq atty.
Mine, ómir men ólimniń sońǵy bettesýi. İdiristiń esine osy kezde jubaıy Jámıla, ózin baǵyp ósirgen ana-Qanbı tústi.
«Kógershinder» áni oryndalady.
12 – oqýshy:
İdiris Úrgenishbaev bastaǵan bir top jaýyngerler ózenniń oń jaǵalaýyna shyqqan bizdiń batalón bólimshelerimen pýlemetten oq jaýdyra otyryp dushpannyń 22 shabýylyna tótep berip qoımaı, toıtarys jasady. Tap sol keskilesken urysta İdiris Úrgenishbaev dushpannyń 90 soldaty men ofıserlerin joıdy. Biraq osy shaıqasta jerlesimiz asqan erlikpen qaza tapty.
13 – oqýshy:
Serjant İdiris Úrgenishbaev Dnepr ústindegi shaıqasta ózin naǵyz taımas batyr er júrek kishi komandır jaýyngerlerdi jeńiske rýhtandyra biletin saıası basshy etip kórsete bildi. 1943 jyl Dneprdegi shaıqasta asqan erlik kórsetip dushpannyń shebin buzǵany úshin urysta erlikpen qaza tapqannan keıin İdiris Úrgenishbaevqa 1944 jyly 11 qańtarda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berilip, Qyzyl juldyz ordenimen marapattaldy.
14 – oqýshy:
Jerlesimiz İdiris Úrgenishbaevty Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynǵan qaǵazynda onyń komandıri bylaı dep jazǵan: «Nemis basqynshylaryna qarsy bizdiń bólimniń 1943 jylǵy 1qazannan 5qazanǵa deıingi shabýyl jasaǵan urystarynda , ásirese, Chernıgov oblysy Lúbech aýdanyndaǵy Lúbech degen eldi mekenniń basyna qaraı Dneprden ótý kezinde Úrgenishbaev joldas ózin batyl da qaharman jaýynger etip kórsetti».
15 – oqýshy:
Batyrdyń denesi Gomel oblysyndaǵy Dnepr jaǵalaýynda Glýshes degen selo mańyndaǵy baýyrlastar zıratyna jerlendi.
1mınýt únsizdik
Úntaspadan tyńdaý:
- Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! Sovet armıasy Berlınge deıin dańqty joldan ótti. 1945 jyl 9 mamyrda Uly Jeńis ornady. Reıhstagqa Jeńis týy tigildi!
16-oqýshy:
Estidim – aý Jeńis kúnin,
Dúrildeıdi kók pen der.
Qýanyshpen qaǵyp kúlim,
Jadyraıdy qýanǵan el.
17 – oqýshy:
Bul kúnderi batyr esimin ardaq tutyp, tarıhpen máńgi jasap keledi. Qalamyzda İdiris Úrgenishbaev esimimen atalatyn kóshe bar, qalalyq emhana aldynda İ.Úrgenishbaevqa arnalǵan eskertkish ornatylǵan. Sonymen qatar Keńes Odaǵynyń Batyry İ.Úrgenishbaev esimimen atalatyn mektep te bar.
18-oqýshy:
Jerles aqynymyz Zıadın Ábdýalıev İdiris Úrgenishbaevtyń erligine arnap jazǵan «Óshpegen jalyn» atty dastanynan úzindi:
İdiris aǵa (Z. Ábdýalıev)
İdiris salǵan izbenen
Jeńiske joldar órildi.
Erligi úshin ustaýǵa
Batyr ataǵy berildi.
Ataǵyńdy qasterlep
Basymyzdy ıemiz
Ózińniń atyn berilgen
Mektebińdi súıemiz.
Mektep te onyń atynda
Mırasyn kútip ustaıyq!
Halqymnyń máńgi jadynda,
Hormen: İDİRİS ÚRGENİSHBAEV!
19 – oqýshy:
Jeńis týy,
Jeńis týy
Jelbiresin máńgilik!
Jeńis jyry,
Jeńis jyry
Asqaqtasyn jańǵyryp!
Hor: «Biz Otannyń ulanymyz»
Shalqar qalasy №6 orta mektebiniń
bastaýysh synyp muǵalimi
Darıbaeva Aqgúl Abılkasımovna
Sabaqtyń taqyryby: Batyrdyń izin jalǵar, urpaǵy bar
Sabaqtyń maqsaty:
1) Oqýshylardy Uly Otan soǵysy men qazaqstandyqtardyń erlik isterimen, İdiris Úrgenishbaevtiń erligi men qaharmandyǵy týraly tanystyrý;
2) Oqýshylardy adamgershilikke, Otanyn súıýge, ony qorǵaýǵa baýlý. Otanǵa degen súıispenshiligin arttyrý, patrıottyq sezimge baýlý;
3) Oqýshylardy úlken adamdardy syılaýǵa, olardy qurmetteýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: mýzyka, kitap kórmesi, Uly Otan soǵysyna qatysqan ardagerlerge arnalǵan burysh, naqyl sózder, gazetter, úntaspa.
Barysy:
Muǵalim: Qazaq halqy nebir aýyr tarıhı kezeńderdi basynan ótkizdi. Sondaı tarıhı kezeńniń biri álemdi dúr silkindirgen Ekinshi dúnıejúzilik soǵysy edi. Bul oqıǵa 1941 jylǵy maýsymnyń 22 – de bolǵan edi.
Úntaspadan tyńdaý:
- Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! 1941 jyly 22 maýsymda tań shapaǵy araılanyp kele jatqan kezde elimizge qaýip tóndi. Halqymyz adam aıtqysyz qıyn – qystaý kezeńge dýshar boldy. Fashısik Germanıa elimizge opasyzdyqpen basyp kirdi.
Soǵys týraly mýzyka oınap turady.
1 – oqýshy: Bult túnerip aspannan,
Talaı kózden ajs tamǵan.
Tutqıyldan jaý tıip,
Qyrǵyn soǵys bastalǵan.
2 – oqýshy: Soǵys jalmap aǵa – ini baýyrdy,
Zar jylatyp tynysh jatqan aýyldy.
Jalǵyzynan aıyrypty anany,
Ákesinen aıyrypty balany.
3 – oqýshy: - Osy soǵysta Keńes Odaǵynyń basqa respýblıkalarymen birge qazaq halqy da jan aıamaı shaıqasty. Dańqty qarýly kúshterdiń jáne armıasynyń quramynda 1 mln.870 myń qazaqstandyqtar bolǵan.
4 – oqýshy: Uly Otan soǵysyna qatysqandar: Qasym Qaısenov, Talǵat Bıgeldınov, Núrken Ábdirov, Mánshúk Mámetova, Tólegen Toqtarov, Raqymjan Qoshqarbaev, Baýyrjan Momyshuly, jáne óz jerlesterimiz Álıa Moldaǵulova, İdiris Úrgenishbaev, Darhan Jalǵasov, Ahmet Eskendirov, t.b.
Muǵalim: - Iá, balalar, osy atalǵan atalaryńnyń ishinde İdiris Úrgenishbaev atalaryń da bar. Bıyl batyr atamyz 100 jasta. Osyndaı beıbit ómirge qol jetkizgen aǵa - apalarymyzdyń rýhyna bas ıip, umytylmas erlikterin pash etip, eske alamyz.
5 – oqýshy:
«Otan» Órt laýlap, burqyrap qorǵasyn,
Sheńgelin qandy ajal jaıǵanda,
Oırandap jaýyzdyń ordasyn,
Boldyq biz naızaǵaı maıdanda!
6- oqýshy:
Soǵys ne? Soǵys eldiń syny,
El emgen qazynaly jerdiń syny.
Adaldyń arammenen aıǵaqshysy,
Tógilgen kerek úshin terdiń syny.
Soǵys sumdyq atadan bala aıyrylǵan,
Bireýin qan, bireýin ar aıyrǵan.
Gúl baqsham bólektelip men de kettim,
Dinesim, Shahmurat, Anarymnan.
Soǵystyń joq eshqandaı tamashasy,
Bir ólim, myń ólimniń arashasy.
Soǵysta ólim qulap, ómir jeńer
Ony sezbes pikirdiń alasasy.
7 – oqýshy:
İdiris Úrgenishbaev 1912jyly Taldyqum selosynda dúnıege keledi. Aqtóbe pedagogıkalyq ýchılıshesin bitirgen soń, týǵan aýylynda bastaýysh mektep meńgerýshisi bolyp qyzmet atqaryp júrgende 1942 jyly qańtar aıynda Qyzyl Armıa qataryna shaqyrylyp, artynda anasy jáne zaıyby Jámıla qaldy.İdiristen qalǵan jalǵyz balasy Esengeldi 1942 jyly 28 tamyzda Aıaqqumda dúnıege keldi.
8 – oqýshy:
1943 jyl qyrkúıek-qazan aılary. Dnepr úshin shaıqas.
Dnepr úshin shaıqasta eki jaqtan 4 mln-ǵa jýyq adam qatysty. Al maıdan shebi 1400 shaqyrymǵa sozyldy. Gıtlerdiń oń jaq jaǵalaýy tik jar bolyp keletin Dneprde keńes áskerlerin toqtatyp, qarsy shabýylǵa shyǵamyn degen jospary iske aspady.
9 - oqýshy:
Qasıetti jerimiz, beıbit jatqan elimiz, qulaq estip, kóz kórmegen apatqa ushyrady. Keńes jaýyngerleri qasyqtaı qany, shybyndaı jany qalǵansha ata jaýymen aıanbaı shaıqasty. Jaýyngerler batyrlyqtyń úlgisin kórsetti.
10 – oqýshy:
Ózennen ótýde keńestik ásker erliktiń joǵary úlgisin kórsetti. Dnepr úshin shaıqasta 2438 keńestik jaýyngerdiń «Keńes Odaǵy Batyry» degen joǵary ataqqa ıe bolǵanynyń ózi kóp nárseni ańǵartsa kerek. Olardyń qatarynda qazaqstandyqtar, onyń ishinde jerlesimiz İdiris Úrgenishbaev atamyz da bolǵan edi.
Kórinis
Transheıa ishin jaǵalap, İdiris óz bólimshesine keldi. Jaýyngerleri men komandırleri bergen keńesi jaıly jan-jaqty áńgimelesti. Sóıtti de daıyndyq jumysyna kiristi. Kún keshtete serjant Úrgenishbaev ózderiniń júrgizgen jumystary jaıly rota komandırine keldi.
İdiris: Joldas komandır! Maǵan ruqsat etseńiz, jaǵalaýdaǵy qaıyqpen Dneprdiń oń jaǵalaýyna qasyma birneshe jaýynger alyp, ótýge suranǵaly keldim.
Komandır: Myna qardaı borap turǵan oq astynda qaıyq túgil , topyraq ta shurq tesik bolyp jatyr. Jastyqtaryńdy ala almaı qalarsyzdar.
İdiris: Joldas komandır! Bólimshe jaýyngerleri Dneprge deıin de óziniń jastyǵyn alǵan. Myna omyraýdaǵy «Qyzyl juldyz» orden sonyń aıǵaǵy emes pe?
Komandır: Durys, durys aıtasyz, joldas serjant! Sizdiń erligińiz Ortalyq maıdan jaýyngerlerine burynnan da belgili. «Erlik bilekte emes, júrekte ǵoı», júregiń osyny qalaǵan eken, ruqsat eteıin, Biraq qas qaraıyp, kóz baılanǵasyn qaıyqqa barlaý jasap, kórińder. Oǵan deıin sizdiń bul usynysyńyzdy batalón komandırine jetkizeıin.
Batalón komandıri: -Joldas Úrgenishbaev biz sizge asa joǵary senim bildirip, osy jaýapty da, qaýipti isti tapsyryp otyrmyz. Nemister sizdiń artyńyzda pýlemetshi atqyshtar polkiniń baryn bilmeýge tıis. Siz rota komandıriniń saıası basshysy ekenińizdi bir sát te esten shyǵarmańyz!
Túsindiń be, buıryqty qaıtala!
İdiris: Tolyq túsindim!
Batalón komandıri: Sát sapar, tezdetińder!
İdiris: Keńes Odaǵy úshin qyzmet etemin!
Án: «Qazaq jigitteri»
10 – oqýshy:
Súıinshi, súıinshi, jeńeshe! İdiris kókemnen hat keldi.
1943 jyldyń jazy bolatyn, İdiris zaıyby Jámılaǵa jazǵan sońǵy haty edi. «Otan úshin qaltyqsyz eńbek etýdemin. Esenkeldini jaqsylap ósir, oqyt. Fashısik Germanıanyń jeńilýi atar tańnan da anyq. Endi kóp uzamaı Dnepr ózeni úshin shaıqas bastalady, týysqan uly orys jerinen sálem!»
Jazǵan İdiris.
11 – oqýshy:
1943 jyl.1qazan. Dnepr. Túnge qaraı qalyń ormandy qaq jara shyqqan artılerıa mınomet oqtary jerdi naızaǵaıdaı tilgilep, zirkildete sýdy eriksiz tolqynǵa aınaldyrýda. Serjant İ.Úrgenishbaev bastaǵan bir top pýlemetshiler ózen jaǵasyna qalyń qamystyń arasymen jyljı keldi de, qaıyqqa otyrdy. Boraǵan oq azynaǵan ash qasqyrdaı ólim ishinde İdiris Úrgenishbaev pýlemetin qaıyqtyń basyna quryp alyp, qanǵa-qan , oqqa-oq atty.
Mine, ómir men ólimniń sońǵy bettesýi. İdiristiń esine osy kezde jubaıy Jámıla, ózin baǵyp ósirgen ana-Qanbı tústi.
«Kógershinder» áni oryndalady.
12 – oqýshy:
İdiris Úrgenishbaev bastaǵan bir top jaýyngerler ózenniń oń jaǵalaýyna shyqqan bizdiń batalón bólimshelerimen pýlemetten oq jaýdyra otyryp dushpannyń 22 shabýylyna tótep berip qoımaı, toıtarys jasady. Tap sol keskilesken urysta İdiris Úrgenishbaev dushpannyń 90 soldaty men ofıserlerin joıdy. Biraq osy shaıqasta jerlesimiz asqan erlikpen qaza tapty.
13 – oqýshy:
Serjant İdiris Úrgenishbaev Dnepr ústindegi shaıqasta ózin naǵyz taımas batyr er júrek kishi komandır jaýyngerlerdi jeńiske rýhtandyra biletin saıası basshy etip kórsete bildi. 1943 jyl Dneprdegi shaıqasta asqan erlik kórsetip dushpannyń shebin buzǵany úshin urysta erlikpen qaza tapqannan keıin İdiris Úrgenishbaevqa 1944 jyly 11 qańtarda Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berilip, Qyzyl juldyz ordenimen marapattaldy.
14 – oqýshy:
Jerlesimiz İdiris Úrgenishbaevty Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynǵan qaǵazynda onyń komandıri bylaı dep jazǵan: «Nemis basqynshylaryna qarsy bizdiń bólimniń 1943 jylǵy 1qazannan 5qazanǵa deıingi shabýyl jasaǵan urystarynda , ásirese, Chernıgov oblysy Lúbech aýdanyndaǵy Lúbech degen eldi mekenniń basyna qaraı Dneprden ótý kezinde Úrgenishbaev joldas ózin batyl da qaharman jaýynger etip kórsetti».
15 – oqýshy:
Batyrdyń denesi Gomel oblysyndaǵy Dnepr jaǵalaýynda Glýshes degen selo mańyndaǵy baýyrlastar zıratyna jerlendi.
1mınýt únsizdik
Úntaspadan tyńdaý:
- Tyńdańyzdar, tyńdańyzdar! Sovet armıasy Berlınge deıin dańqty joldan ótti. 1945 jyl 9 mamyrda Uly Jeńis ornady. Reıhstagqa Jeńis týy tigildi!
16-oqýshy:
Estidim – aý Jeńis kúnin,
Dúrildeıdi kók pen der.
Qýanyshpen qaǵyp kúlim,
Jadyraıdy qýanǵan el.
17 – oqýshy:
Bul kúnderi batyr esimin ardaq tutyp, tarıhpen máńgi jasap keledi. Qalamyzda İdiris Úrgenishbaev esimimen atalatyn kóshe bar, qalalyq emhana aldynda İ.Úrgenishbaevqa arnalǵan eskertkish ornatylǵan. Sonymen qatar Keńes Odaǵynyń Batyry İ.Úrgenishbaev esimimen atalatyn mektep te bar.
18-oqýshy:
Jerles aqynymyz Zıadın Ábdýalıev İdiris Úrgenishbaevtyń erligine arnap jazǵan «Óshpegen jalyn» atty dastanynan úzindi:
İdiris aǵa (Z. Ábdýalıev)
İdiris salǵan izbenen
Jeńiske joldar órildi.
Erligi úshin ustaýǵa
Batyr ataǵy berildi.
Ataǵyńdy qasterlep
Basymyzdy ıemiz
Ózińniń atyn berilgen
Mektebińdi súıemiz.
Mektep te onyń atynda
Mırasyn kútip ustaıyq!
Halqymnyń máńgi jadynda,
Hormen: İDİRİS ÚRGENİSHBAEV!
19 – oqýshy:
Jeńis týy,
Jeńis týy
Jelbiresin máńgilik!
Jeńis jyry,
Jeńis jyry
Asqaqtasyn jańǵyryp!
Hor: «Biz Otannyń ulanymyz»
You Might Also Like
-
Taqyryby: Ósimdikter men janýarlardyń «Qyzyl kitaby»
