HHİ ǵasyr kóshbasshysy
Taqyryby: HHİ ǵasyr kóshbasshysy
Maqsaty:
Oqýshylardyń bilim qabiletterin tekserý, bilmeıtin tustaryn tolyqtyrý jáne erkin sóıleý, tereńnen oılaý qabiletin damytý. Osy jarysty paıdalana otyryp, oıyn ústinde sabyrlyqty kórsetip úlken saıystarǵa daıyndaý
Kórnekiligi: sharlar, plakattar, ulaǵatty sózder
Barysy:
İ . Uıymdastyrý bólimi
Armysyzdar, qurmetti ustazdar men oqýshylar jáne oıynǵa qatysýshy saıyskerler!
«Halyqtyń kemeline kelip, órkendep ósýi úshin eń aldymen, azattyq pen bilim qajet » dep Shoqan Ýálıhanov, al Qanysh Sátbaev « Ǵylym maıdanynyń qatardaǵy jaýyngeri tek únemi oqý, izdený, talpyný, taný, ómir mektebinen ótý arqyly ǵana onyń iri qaıratkeri dárejesine deıin kóteriledi » dep aıtyp ketkendeı , elimizdiń bolashaǵy tek qana bilimdi jastar ekeni daýsyz.
Al sol bilimdi jastardy bolashaqta bizder quraıtyn bolamyz. Osy maqsatpen synybymyzda
«HHİ ǵasyr kóshbasshysy » ıntellektýaldyq oıynyn ótkizgeli otyrmyz. Oıynymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder.
Saıys 5 bólimnen turady
İ bólim: «Báıge »
İİ bólim: «Polıglot »
İİİ bólim: «Jeti jumbaq »
İÚ bólim: «Kókpar »
Ú bólim: « Jorǵa »
Ár bólimniń shartymen oıyn barysynda tanystyryp otyramyn.
Endeshe sizderdiń bilimge degen qushtarlyqtaryńyzdy dáleldeıtin « Báıge » saıysyn bastaımyz.
Bul bólimde qatysýshylar qoıylǵan suraqqa tez jáne naqty jaýap berýi kerek. Barlyǵy16 suraq. Ár durys jaýap úshin 10 upaı alýǵa bolady. Endeshe sizderdiń bilimge degen qushtarlyqtaryńyzdy dáleldeıtin « Báıge » saıysyn bastaımyz. Daıynbyz ba ?
1 .Adam tirshiligine qajet jylýdy qaıdan alady? ( kún kózinen )
2. Qara kók – syn esimniń qaı túri? ( dara )
3. Tik tórtburyshtyń uzyndyǵy men enin kóbeıtý arqyly neni tabýǵa bolady? ( aýdanyn)
4. 10- nyń kýby neshege teń ? (1000)
5. Deni saý adamnyń tamyrynyń soǵýy qansha? (60-80 ret)
6. Jalaýy joq septik (ataý)
7. Álsin - álsin qandaı qos sóz? (qaıtalama)
8. 3 845 sanynda neshe birlik myń bar? (3)
9. «Málimdeme » sózinde neshe býyn bar? (4 býyn)
10. –da, -de, -ta, -te qaı septiktiń jalǵaýlary ? (tabys septigi)
11. Aýa qospasyndaǵy eń kóp taralǵan gaz (azot)
12 109 699 sanynan keıingi sandy tap. (109 700)
13. «Jetim » áńgimesiniń avtory kim ? ( M. Áýezov)
14. Sóz maǵynasyn ózgertetin qosymsha (jurnaq)
15. «Ádemi » sóziniń maǵynasy (sulý)
16. Abaıdyń anasy (Uljan)
Ekinshi bólim: « Polıglot »
Bul bólimde jumbaqtar berilgen. Onyń sheshýin qazaq-orys tilinde jaýap berýge tıis. Qazaq tilindegi jaýaptaryna 5 upaı, orys tilindegi jaýapqa 5 upaı beriledi. Tolyq jaýapqa 10 upaı. 2- kezeń boıynsha upaıy az 2 oqýshy kelesi 3 -kezeńge óte almaıdy.
1. Aýzy beıne shalǵy oraq,
Shóp emes, biraq mal orady ( qasqyr - volk )
2. Jylt – jylt etedi,
Jylǵadan ótedi ( sý - voda)
3. Onsyz astyń dámi joq,
Assyz onyń máni joq (tuz - sol)
4. Murtymen týady,
Murtyn kúnde jýady. (Mysyq – koshka)
5. Alystan qarasań, appaq,
Tatyp kórseń, tátti - aq (Qant - sahar)
6. Aıdalada aq otaý,
Aýzy – murny joq otaý (Jumyrtqa - ıaısa)
7. Judyryqtaı qyzyl shar,
Tildi úirgen shyryn bal. ( alma – ıabloko )
Saıysymyzdyń kelesi bólimi « Jeti jumbaq ». Bul bólimniń shartyn túsindirip ótsem, upaı jazylǵan uıashyqtar berilgen. Sol uıashyqtarda 4 pán boıynsha suraqtar jasyrylǵan. Eger tańdaǵan suraqqa durys jaýap berseńizder, sol upaı sizderge tıesili. Eger jeńil suraq alǵylaryńyz kelse, 10 upaılyq suraqqa jaýap beresiz. Mundaǵy eń kúrdeli suraqqa jaýap berý arqyly 30 upaı jınaısyz. Suraqty upaıy az oqýshy tańdaıdy.
Ana tili
• 10 Bilim týraly maqal aıt.
• 20 « Balama hat » óleńi kim týraly ?
• 30 « Biz qazaq degen mal baqqan elmiz, biraq eshkimge soqtyqpaı , jaı jatqan elmiz. Elimizden qut-bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep, naızaǵa úki taqqan elmiz. Eshbr dushpan basynbaǵan elmiz, basymyzdan eldi asyrmaǵan elmiz. .......Qaı bıdiń sózi ? » ( Qazybek bı )
Qazaq tili
• 10 « qaryndash » sózin táýelde
• 20 Biryńǵaı múshe degenimiz ne? Mysal keltir.
• 30 Alma baǵynda qyzyl almalar pisti. ( sóılem múshesine talda )
Matematıka
• 10 6 razrádtyń 7 birliginen, 5 razrádtyń 4 birligine, 2 razrádtyń 1 birliginen turatyn sandy tap. ( 740 010 )
• 20 Tik tórtburyshtyń uzyndyǵy 10 m , al eni odan 2 m kem . Tik tórtburyshtyń aýdany nege teń? ( 80 )
• 30 Birdeı 4 jáshikte 80 kg júzim bar. 100 kg júzimdi salý úshin osyndaı neshe jáshik kerek? ( 5 jáshik )
Dúnıetaný
• 10 Jer betinde neshe muhıt bar? (4)
• 20 Jerdiń ósimdik ósetin betki, qunarly qabaty qala atalady ? (topyraq)
• 30 Paıdaly qazba degenimiz ne?
Endi bul bólimdi qorytyndylap, upaıy az 2 oqýshy oıynnan shyǵarylady. Kelesi bólim –« Kókpar » dep atalady. Bul bólimde matematıkalyq esepter beriledi. 1 mınýtta sheshý kerek. Upaıy az oqýshy tapsyrmany tańdaıdy.
1. 3 – tiń kýbyn tap. ( 27 )
2. Ekinshi klastyń 325 birliginen jáne birinshi klastyń 40 birliginen quralǵan sandy tap. ( 325 040 )
3. Qoraptyń uzyndyǵy 9 sm , eni 5 sm , bıiktigi 1 sm. Qoraptyń kólemin tap.
(45 sm kýb)
4. Kvadrattyń perımetri 20 sm. Bir qabyrǵanyń uzyndyǵyn esepte. (5 sm)
Endi bul bólimdi qorytyndylap, upaıy az 2 oqýshy oıynnan shyǵarylady
Sońǵy 5-bólimde «Jorǵa» Bul bólimde 1 mınýt ishinde berilgen suraqtarǵa tez jaýap berý kerek. Sonymen, iske sát!
1. 64 sany neniń kvadraty ? (8)
2. Bilimdi sóziniń túbiri (aqyl)
3. Taýyq bir aıaǵymen turǵanda 14 kg, al eki aıaǵymen tursa neshe kg bolady ?
( birdeı )
4. Zattyń sanyn bildiretin sóz taby (san esim)
5. Sózdiń odan ári bólinbeıtin bóligi (túbir)
6. Jer sharynda neshe materık bar ? (6)
7. 1 tonnada neshe kılogramm bar ? (1000 gram)
8. Jer betiniń qaǵazǵa óte kishreıtilip salynǵan beınesi ( geografıalyq karta
9. Kómektes septiginiń jalǵaýlary (men, ben, pen)
10. Bas árippen jazylatyn sózder (jalqy esim )
Kóshbasshyǵa suraq: Mab-ta qaı pánnen tapsyrasyńdar? Sen ol pándi unatasyń ba? Matematıka pániniń ómirde paıdasy qandaı?
Qorytyndy. Jeńimpazdar anyqtalyp, « HHİ ǵasyr kóshbasshysy » anyqtalady.
İ, İİ, İİİ oryn alǵan oqýshylarǵa arnaıy maqtaý qaǵazdary beriledi.
Maqsaty:
Oqýshylardyń bilim qabiletterin tekserý, bilmeıtin tustaryn tolyqtyrý jáne erkin sóıleý, tereńnen oılaý qabiletin damytý. Osy jarysty paıdalana otyryp, oıyn ústinde sabyrlyqty kórsetip úlken saıystarǵa daıyndaý
Kórnekiligi: sharlar, plakattar, ulaǵatty sózder
Barysy:
İ . Uıymdastyrý bólimi
Armysyzdar, qurmetti ustazdar men oqýshylar jáne oıynǵa qatysýshy saıyskerler!
«Halyqtyń kemeline kelip, órkendep ósýi úshin eń aldymen, azattyq pen bilim qajet » dep Shoqan Ýálıhanov, al Qanysh Sátbaev « Ǵylym maıdanynyń qatardaǵy jaýyngeri tek únemi oqý, izdený, talpyný, taný, ómir mektebinen ótý arqyly ǵana onyń iri qaıratkeri dárejesine deıin kóteriledi » dep aıtyp ketkendeı , elimizdiń bolashaǵy tek qana bilimdi jastar ekeni daýsyz.
Al sol bilimdi jastardy bolashaqta bizder quraıtyn bolamyz. Osy maqsatpen synybymyzda
«HHİ ǵasyr kóshbasshysy » ıntellektýaldyq oıynyn ótkizgeli otyrmyz. Oıynymyzdy bastaýǵa ruqsat etińizder.
Saıys 5 bólimnen turady
İ bólim: «Báıge »
İİ bólim: «Polıglot »
İİİ bólim: «Jeti jumbaq »
İÚ bólim: «Kókpar »
Ú bólim: « Jorǵa »
Ár bólimniń shartymen oıyn barysynda tanystyryp otyramyn.
Endeshe sizderdiń bilimge degen qushtarlyqtaryńyzdy dáleldeıtin « Báıge » saıysyn bastaımyz.
Bul bólimde qatysýshylar qoıylǵan suraqqa tez jáne naqty jaýap berýi kerek. Barlyǵy16 suraq. Ár durys jaýap úshin 10 upaı alýǵa bolady. Endeshe sizderdiń bilimge degen qushtarlyqtaryńyzdy dáleldeıtin « Báıge » saıysyn bastaımyz. Daıynbyz ba ?
1 .Adam tirshiligine qajet jylýdy qaıdan alady? ( kún kózinen )
2. Qara kók – syn esimniń qaı túri? ( dara )
3. Tik tórtburyshtyń uzyndyǵy men enin kóbeıtý arqyly neni tabýǵa bolady? ( aýdanyn)
4. 10- nyń kýby neshege teń ? (1000)
5. Deni saý adamnyń tamyrynyń soǵýy qansha? (60-80 ret)
6. Jalaýy joq septik (ataý)
7. Álsin - álsin qandaı qos sóz? (qaıtalama)
8. 3 845 sanynda neshe birlik myń bar? (3)
9. «Málimdeme » sózinde neshe býyn bar? (4 býyn)
10. –da, -de, -ta, -te qaı septiktiń jalǵaýlary ? (tabys septigi)
11. Aýa qospasyndaǵy eń kóp taralǵan gaz (azot)
12 109 699 sanynan keıingi sandy tap. (109 700)
13. «Jetim » áńgimesiniń avtory kim ? ( M. Áýezov)
14. Sóz maǵynasyn ózgertetin qosymsha (jurnaq)
15. «Ádemi » sóziniń maǵynasy (sulý)
16. Abaıdyń anasy (Uljan)
Ekinshi bólim: « Polıglot »
Bul bólimde jumbaqtar berilgen. Onyń sheshýin qazaq-orys tilinde jaýap berýge tıis. Qazaq tilindegi jaýaptaryna 5 upaı, orys tilindegi jaýapqa 5 upaı beriledi. Tolyq jaýapqa 10 upaı. 2- kezeń boıynsha upaıy az 2 oqýshy kelesi 3 -kezeńge óte almaıdy.
1. Aýzy beıne shalǵy oraq,
Shóp emes, biraq mal orady ( qasqyr - volk )
2. Jylt – jylt etedi,
Jylǵadan ótedi ( sý - voda)
3. Onsyz astyń dámi joq,
Assyz onyń máni joq (tuz - sol)
4. Murtymen týady,
Murtyn kúnde jýady. (Mysyq – koshka)
5. Alystan qarasań, appaq,
Tatyp kórseń, tátti - aq (Qant - sahar)
6. Aıdalada aq otaý,
Aýzy – murny joq otaý (Jumyrtqa - ıaısa)
7. Judyryqtaı qyzyl shar,
Tildi úirgen shyryn bal. ( alma – ıabloko )
Saıysymyzdyń kelesi bólimi « Jeti jumbaq ». Bul bólimniń shartyn túsindirip ótsem, upaı jazylǵan uıashyqtar berilgen. Sol uıashyqtarda 4 pán boıynsha suraqtar jasyrylǵan. Eger tańdaǵan suraqqa durys jaýap berseńizder, sol upaı sizderge tıesili. Eger jeńil suraq alǵylaryńyz kelse, 10 upaılyq suraqqa jaýap beresiz. Mundaǵy eń kúrdeli suraqqa jaýap berý arqyly 30 upaı jınaısyz. Suraqty upaıy az oqýshy tańdaıdy.
Ana tili
• 10 Bilim týraly maqal aıt.
• 20 « Balama hat » óleńi kim týraly ?
• 30 « Biz qazaq degen mal baqqan elmiz, biraq eshkimge soqtyqpaı , jaı jatqan elmiz. Elimizden qut-bereke qashpasyn dep, jerimizdiń shetin jaý baspasyn dep, naızaǵa úki taqqan elmiz. Eshbr dushpan basynbaǵan elmiz, basymyzdan eldi asyrmaǵan elmiz. .......Qaı bıdiń sózi ? » ( Qazybek bı )
Qazaq tili
• 10 « qaryndash » sózin táýelde
• 20 Biryńǵaı múshe degenimiz ne? Mysal keltir.
• 30 Alma baǵynda qyzyl almalar pisti. ( sóılem múshesine talda )
Matematıka
• 10 6 razrádtyń 7 birliginen, 5 razrádtyń 4 birligine, 2 razrádtyń 1 birliginen turatyn sandy tap. ( 740 010 )
• 20 Tik tórtburyshtyń uzyndyǵy 10 m , al eni odan 2 m kem . Tik tórtburyshtyń aýdany nege teń? ( 80 )
• 30 Birdeı 4 jáshikte 80 kg júzim bar. 100 kg júzimdi salý úshin osyndaı neshe jáshik kerek? ( 5 jáshik )
Dúnıetaný
• 10 Jer betinde neshe muhıt bar? (4)
• 20 Jerdiń ósimdik ósetin betki, qunarly qabaty qala atalady ? (topyraq)
• 30 Paıdaly qazba degenimiz ne?
Endi bul bólimdi qorytyndylap, upaıy az 2 oqýshy oıynnan shyǵarylady. Kelesi bólim –« Kókpar » dep atalady. Bul bólimde matematıkalyq esepter beriledi. 1 mınýtta sheshý kerek. Upaıy az oqýshy tapsyrmany tańdaıdy.
1. 3 – tiń kýbyn tap. ( 27 )
2. Ekinshi klastyń 325 birliginen jáne birinshi klastyń 40 birliginen quralǵan sandy tap. ( 325 040 )
3. Qoraptyń uzyndyǵy 9 sm , eni 5 sm , bıiktigi 1 sm. Qoraptyń kólemin tap.
(45 sm kýb)
4. Kvadrattyń perımetri 20 sm. Bir qabyrǵanyń uzyndyǵyn esepte. (5 sm)
Endi bul bólimdi qorytyndylap, upaıy az 2 oqýshy oıynnan shyǵarylady
Sońǵy 5-bólimde «Jorǵa» Bul bólimde 1 mınýt ishinde berilgen suraqtarǵa tez jaýap berý kerek. Sonymen, iske sát!
1. 64 sany neniń kvadraty ? (8)
2. Bilimdi sóziniń túbiri (aqyl)
3. Taýyq bir aıaǵymen turǵanda 14 kg, al eki aıaǵymen tursa neshe kg bolady ?
( birdeı )
4. Zattyń sanyn bildiretin sóz taby (san esim)
5. Sózdiń odan ári bólinbeıtin bóligi (túbir)
6. Jer sharynda neshe materık bar ? (6)
7. 1 tonnada neshe kılogramm bar ? (1000 gram)
8. Jer betiniń qaǵazǵa óte kishreıtilip salynǵan beınesi ( geografıalyq karta
9. Kómektes septiginiń jalǵaýlary (men, ben, pen)
10. Bas árippen jazylatyn sózder (jalqy esim )
Kóshbasshyǵa suraq: Mab-ta qaı pánnen tapsyrasyńdar? Sen ol pándi unatasyń ba? Matematıka pániniń ómirde paıdasy qandaı?
Qorytyndy. Jeńimpazdar anyqtalyp, « HHİ ǵasyr kóshbasshysy » anyqtalady.
İ, İİ, İİİ oryn alǵan oqýshylarǵa arnaıy maqtaý qaǵazdary beriledi.
You Might Also Like
