InfoHub Logo

Maqsattary:
· Pedagogıkalyq ujym músheleriniń ózara qarym-qatynasyn baqylaý
· Pedagogıkalyq ujym músheleriniń ózara qarym-qatynasyn jaqsartý
Mindeti:
· Pedagogıkalyq ujymmen birlese otyryp qıynshylyqtaryn jeńýge kómektesý
· Pedagogıkalyq ujymda jaqsy baılanys ornatýǵa bolatyn joldarmen tanystyrý

Trenıń: «Amandasý»
Maqsaty: muǵalimder arasynda erkin qarym - qatynas jasaýdy baqylaý
Barysy: «Amandasý» atty trenıńimizdiń barysynda iishki sheńber men syrtqy sheńberge bólinip qarama qarsy turady. Bir shapalaq soqqanda qoldarymen amandasady, eki shapalaq soqqanda ıyqtaryn tıgizip amandasady, úsh shapalaq soqqanda arqalaryn tıgizip amandasady
Trenıń sońynda qoıylatyn suraqtar:
· Trenıńte qandaı qıyndyqtar kezdesti?
· Qıyn sátte áriptesińiz tarapynan kómek boldy ma?
«Jaqsyǵa aınaldyrý»
Maqsaty: pedagogıkalyq ujym músheleriniń ózara qarym - qatynas barsynda qıyndyqty jeńý barysyn qadaǵalaý
Barysy: Ár qatysýshy - sıtýasıalyq suraqty oqyp, sátsizdikke ushyraǵan sátterden paıdaly, jaǵymdy nárse izdeıdi.
Trenıń sońynda qoıylatyn suraqtar:
· Trenıńte áriptespen birege jumys jasaý barysynda qıyndyqtar kezdesti?
· Trenıńten alǵan áserińiz qandaı?
Artterapıa: «Tuzdy boıaý»
Maqsaty: pedagogıkalyq ujym múshelerinińboıyndaǵy qysymnan aryltý.
Barysy: Ár qatysýshy ózine qajet mólsherde tuzdy alady jáne unaıtyn túsin tańdap, tuzdy boıaıdy. Sońynda bári bir ádemi ydysqa kezekpen salyp, ádemi shyqqan qorytyndy týraly aıtady.
Trenıń sońynda qoıylatyn suraqtar:
· Trenıńte áriptespen birege jumys jasaý barysynda qıyndyqtar kezdesti?
· Trenıńten alǵan áserińiz qandaı?
«Salystyrý»
Maqsaty: muǵalimderdiń baqytty bolý úshin qajet jaǵdaılary men kúndelikti ómirdegi atqaratyn qyzmetteriniń tizimin jasap, salystyrý, kózderin jetkizý.
Barysy: Aq paraqty ekige bólip, bir jaǵyna ózin baqytty seziný úshin qajet jaǵdaılardy jazady, ekinshi jaǵyna kúndelikti aınalysatyn isterin jazady. Ekeýin salystyrý usynylady, árkim óz tizimine ózi esep beredi.
Trenıń «Qubyr»
Maqsaty: Topty biriktirý, komanda qalyptastyrý. Kóshbasshylardy anyqtaý. Qajetti quraldar: A4 qaǵazy (qatysýshylar sanyna oraı) Erejesi: Qatysýshylarǵa bir A4 qaǵazy beriledi. Qaǵazdy eki búktep qoldarymen astaý keıpine engizedi. Barlyq qatysýshylar qoldaryndaǵy astaýsha tárizder ıilgen qaǵazdy bir - birine qosyp beti ashyq qubyr jasaıdy. Daıyn bolǵan kezde nusqaýshy kishkentaı dopty jiberedi. Qaǵazdy úzip almaı dopty ótkizip shyǵýlary kerek. Dop túsip ketken jaǵdaı oıyn qaıta bastalady. Taldaý: oıyn jattyǵýy aıaqtalǵannan keıin qatysýshylar alǵan áserlerimen bólisip, óz oılaryn ortaǵa salady
Trenıń: «Birikken jumys»
Maqsaty: muǵalimder arasynda erkin qarym - qatynas jasaýdy baqylaý
Barysy: trenıńte barlyǵy jipti ustaıdy, ortada ydys turady, jip ústinde turǵan zatty barlyǵy birigip ydysqa túsirýleri qajet.
Trenıń: «İzgi tilek»
Maqsaty: muǵalimder arasynda erkin qarym - qatynas jasaýdy baqylaý
Barysy: ustazdar trenıń basynda tańdaǵan lentalaryn alyp shyǵady, kórshisine, mektepke tilek aıtý arqyly lentasyn kórshi lektasyna baılaıdy. Barlyǵy aıtyp bolǵanda lenta túgel baılanyp, sońynda psıholog ujymdy birigip jumys jasaýǵa shaqyryp, qorytyndy sóz sóıleıdi.
«Ózińdi bilgiń kelse...» jattyǵýy
Sýret salý: kún, taý, úı, aǵash, qapshyq, jol, saqına, gúl, jylan.
· Eger kún dál ortasyna – jastyq shaǵy qyzyqty, al shyǵysqa salynsa – balalyq shaǵy qyzyqty, batysqa salynsa – kárilik shaǵy qyzyqty
· Taý dóńgelek salynsa – minezi jumsaq, meıirimdi, sengish. Eger taý ushty bolsa, ókpelegish, tik minezdi adam. Eger aralas salynsa – basynda qar bolsa, ózgermeli adam;
· Úı – sýrette aǵash úı salynsa, armany oryndalady. Eger bir tereze salynǵan bolsa, ózine jaqyn bir adam týraly kóp oılanady. Eger birneshe tereze bolsa jáne japqyshtary bolsa, ol tuıyq, saq adam. Úıdiń tóbesinde murjasy bolsa, tútin shyǵyp jatsa, áńgimege jaqyn, ósekqumar adam.
· Aǵash – bireý bolsa, óziniń joldasyna unaıdy. Eger birnesheý bolsa, balalardy jaqsy kóredi, olarǵa ýaqyt bólip, kóp kóńil aýdarady. Qorshaǵan álemdi súıedi, qansha myqty ádemi salynsa, sulýlyqqa sonshalyqty qushtar;
· Qapshyq qalta qanshalyqty úıge jaqyn jatsa, baılyq ta jaqyn. Kerisinshe bolsa, bári kerisinshe. Eger qapshyq aýzy baılaýly bolsa sarańdyq. Qapshyq jerde jatsa jalqaý, tik tursa eńbekqor adam:
· Jol – úıge jaqyn jatsa — joly jeńil, alys bolsa kerisinshe. Eger jol úıdiń esiginen shyqsa, tapqan tabysyn úıge ákeletin, al kerisinshe bolsa shashpa, aınalasyna taratatyn adam;
· Saqına – kózsiz bolsa qonaq qabyldaǵandy, qonaq shaqyrǵandy unatady. Kózi bolsa, bolashaqty oılaıdy, kapıtal jınaıdy. Neke júzigi – myqty otbasyn bildiredi.
· Gúl – úıge jaqyn bolsa, qýanysh, toı bolady, úıdiń jıeginde bolsa – qyzyqty kúnderiń alysta.
· Jylan – úıden alys salynsa – jaýlary alys, eger jaqyn salynsa kóre almaýshylar aınalańda bolǵany. Sýrette ne úlken salynsa seniń ómiriń úshin mańyzy zor.