InfoHub Logo

Beıneleý óneri "Kórkemdik óner jáne keskindeme" avtorlyq fakúltatıvtik kýrs

Kirispe
Halyq shyǵarmashylyǵyn jańǵyrtyp odan ári damytý búgingi kúnniń kókeı testi máselesi bolyp tabylady. Osyǵan oraı qazirgi tańda mektepterde beıneleý óneri pánine asa kóp kóńil bólinýde. Tárbıe berýdiń jalpy maqsattaryna sáıkes mektepte beıneleý ónerin oqytý birneshe maqsattardy kózdeıdi. Máselen, qoǵamnyń jan - jaqty damyǵan belsendi múshesin daıyndaý, oqýshylardyń dúnıetanymyn qalyptastyrý negizinde estetıkalyq jáne kórkemdik tárbıe berý. Estetıkalyq tárbıe degenimiz oqýshylardyń qoǵamdaǵy, ǵylymdaǵy, ónerdegi, tabıǵattaǵy ásemdik qabiletin qabyldaý, tárbıeleý bolyp tabylady. Orta mektepte beıneleý ónerin oqytý jalpy bilim berý maqsatyn kózdeıdi. Estetıkalyq tárbıe berý prosesinde memlekettiń damý jolyndaǵy zamandastardyń eńbeginiń ásemdigin kórsetý mańyzdy oryn alady. Osyǵan oraı elbasymyzdyń halyqqa joldaǵan joldaýynda bilim, mádenıet, óner salasyna basa nazar aýdarylǵan. Meniń jumysymnyń negizgi maqsaty, ósip kele jatqan jas urpaqtyń boıyna óner shyǵarmalary arqyly óz týǵan jerine degen súıispenshiligin, ónerge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, patrıottyq sezimin oıatý, oqýshylardyń oı - órisin damytý, estetıkalyq tárbıe berý bolyp tabylady.
Kórkem óner jeke qubylystardyń jalpy tabıǵatyn ashýǵa tyrysady, al jalpy tabıǵat, jalpy qasıettiń ózin kórikti beıneler arqyly aralaıdy. Sulýlyqty taný úrdisi jaratylystaný qubylysynyń tek biregeı, naqty kórinisin beınelep qana qoımaıdy, ol sol qubylystyń tynystaný, «ómir súrý» zańdylyǵyn aıqyndaıtyn negizgi qasıetterin de tap basa alady.
Kórkemóner tabıǵat mánimen shuǵyldanǵanda ol óz turǵysynan emes «adamzat máni» turǵysynan qarastyrady, ıaǵnı naqty «shynaıy mánin» sıpatyn aıqyndaıdy. Bul jaratylys qubylystyń óz bolmysynan búlinbeı, jiktelmeı, meılinshe tutas músindeletin sapalyq maǵynaly beınesi. Sýretker tabıǵı tirshilik pishininiń naqtylyǵy, mazmuny, syrtqy álpetiniń sezine bilý qudiretine erkinirek boılap tuńǵıyq syrlaryna birte birte jaqyndaı beredi. Ár qubylys óziniń mánisimen tabysa bastaǵan tusta ǵana ol kórkemdik tanym taqyrybyna aınalady.
Ańdaý, ańǵarý túrindegi oılaý mashyǵyna jaqyndaý kórkemdik tanym áreketiniń ózindik bir ereksheligin órisi ashylmaı - aq kórinetin oı qısynymen kádimgi syrshyldyq sezim birligin izdeý kerek. Logıkalyq tynys, sezimdik sıpat qashanda jaratylys qubylysyn sýretker sanasy baıyta qorytyp, kelisti músindegen beıne boıynda bite qaınasyp jatady. Árıne logıkalyq júıede óz aldyna jeke bólinip ap - aıqyn, badyraıyp turmaıdy, ol tek sezim arqyly órilip jetedi. Óıtkeni, sulýlyq ıgiligin somdaý jolynda óner adamy qashanda oılana otyryp, tirshilik jarasymyn burmalamaı, óz ál qadirinshe dúnıe qubylysyn bar bolmysymen meılinshe qaz qalpynda, dáleldi beıneleýge tyrysady.
Nanymdylyq - sýret senimdiligi deıtinimiz osyndaı jaýapkershilikten týǵan. Kórinistik úlgiden ańǵarylatyn naqtylyq qasıet ádette syrtqy sulýlyq bederi sıaqty kóringenimen, shyn sýretker talantty ishki álem «jan - saraıy» jalynynda jarqyratyp jetkize bilmek.
Adam ıgilikti dúnıe qubylystaryn ózara sabaqtastyryp jatqan eń basty tulǵa retinde kórinedi. Rýhanı ómir aǵymynda ol tabıǵattyń eń bıik satysynan qaraıdy.
Óner týyndysynda beıneler jaratylys negizi sezim arqyly qabyldanatyn tóńiregin qorshaǵan baıyrǵy keńistik bolmysy. Kórnekilik, sezinerlik naqtylyq kórkemdik ıgiliktiń basty belgileri bolyp tabylady. Sýretshi ulan ǵaıyr dúnıe shyndyǵynan oılantyp, kóńil - kúıine qýat bergen, rýhanı tirek bolǵan tolǵandyrǵan jeke bir tirshilik kózin saralap alady da, azamattyq ortaq mán maǵyna darytady. Sezim baılyǵymen sýarylǵan óner týyndysy deıtinimiz osy.

Bul baǵdarlama oqýshynyń jas ereksheligin eskere otyryp, beıneleý óneri páninen 6 synypqa arnalyp jasalǵan. Aptasyna 1 ret ótiletin sabaq negizinde jáne jyldyq ýaqyt mólsheri - 34 saǵatty quraıdy. Bul baǵdarlamany qurý barysynda oqýshylardyń óner týyndylaryn túsine alatyn qabiletterin damytýda kúrdelengen taqyryptar aldym. Mektep baǵdarlamasynan tysqary, kúrdelengen, keńeıtilgen taqyryptar alyndy. Sonymen birge talǵampazdyqty, úırenshikti nárselerden sulýlyqty taba bilý qabiletine ıe bolý, kórgenin este ustaý jáne qıaldaý qabileti damyp, shyǵarmashylyqpen oılap taldaýǵa, bilgenin jınaqtaýǵa úırenedi.
Baǵdarlama oqýshynyń 5 - synypta ıgergen bilim júıesin, praktıkalyq beıneleý jáne ónerdi qabyldaý jumystary arqyly júıeli túrde jalǵastyrýǵa, tıanaqty bekitýge quryldy.
Usynylyp otyrǵan baǵdarlamanyń mazmuny, qazirgi kezeńde respýblıkalyq qazaq mektepterinde oqý - tárbıe jumystaryna qoıylyp otyrǵan negizgi maqsat - mindetterimen, talaptarymen ushtastyryla jasalǵan. Beıneleý óneri jalpy bilim beretin mektepte oqýshynyń ásemdik talǵamyn, kórkemdik iskerlik jáne ismerlik qabiletin damytý arqyly, olarǵa ımandylyq, izgilik - estetıkalyq, kórkemdik tárbıe beredi.
Oqýshy zattyń proporsıasyn, ondaǵy daqtar araqatynasyn izdestire alýy, neǵurlym áserli boıaý sheshimderin taba bilýdi úırenedi.
Árbir dara tulǵa, kórkem is - áreketterdiń túrlerine beıimdep qorshaǵan orta men tabıǵattaǵy túrli - túster men formalardy tanyp, qabyldaý qabiletteri qalyptasady.
Oqýshynyń qorshaǵan ómir shyndyǵy, zattar pishini, qurylysy, tabıǵat dúnıesiniń qubylystary, adamdar men jan - janýarlar ómiriniń erekshelikteri, týǵan jer sulýlyǵy týraly túsinikterin qalyptastyrýǵa jáne olardyń beıneleý óneri salasyndaǵy alǵashqy kórkemdik tanym órisin, bilim sheńberin keńeıte otyryp, beıneleý jumystarynyń ádis - tásilderin júıeli túrde ıgerýin qamtamasyz etýge qurylǵan.
Beıneleý óneri sabaǵynda oqýshynyń praktıkalyq bilimi men kórkemdikti túsinýin úılesimdi ushtastyra bilý, olardyń shyndyq pen ónerdegi baıqaǵyshtyǵyn, shyǵarmashylyq yntasyn, ónerge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrady. Qorshaǵan shyndyq obektilerin kórkem beıneleý ádisteri men tásilderin meńgerý, belsendi shyǵarmashylyq jumys oqýshylardy eńbekke baýlıdy jáne tabıǵat sulýlyǵyn qorǵaı bilýge tárbıeleıdi.
Oqý baǵdarlamanyń maqsattary:
- jas sýretshiniń durys jolmen damýyna alǵashqy túrtki jasaý, kórkem shyǵarmashylyqtyń túrli salalarynda sheberlikti, jumys isteý tehnıkasyn bastapqy meńgerý úshin múmkindiginshe jan - jaqty materıal bere otyryp, oqýshynyń ónerge degen qushtarlyǵyn arttyrý.
- Ózimizdi qorshaǵan dúnıeni tanyp bilýdiń, shyǵarmashylyq tolǵanysty jáne ásemdikti túsiný qabiletin damytý.

Beıneleý óneri "Kórkemdik óner jáne keskindeme" avtorlyq fakúltatıvtik kýrs. júkteý