Bilim jáne quqyq
Aqtóbe oblysy,
Shalqar aýdany, Kórkemsýret lıseıi
Dýzımova Jaınagýl Konysbaevna
Sabaq taqyryby: Bilim jáne quqyq
Sabaq maqsaty:
A) bilimdilik: oqýshylardy óz quqyqtary men mindetterin júzege asyra bilýge daıyn bolýy, aınalasyndaǵy adamdardyń is-áreketiniń zańǵa sáıkestigin qadaǵalaý qabiletin qalyptastyrý.
Á) damytýshylyq: oqýshylardy quqyqty, zańdy bilýge, syılaýǵa, qurmetteýge oryndaýǵa daǵdylandyrý.
B) tárbıelik: oqýshylardy quqyqtyq sanalyqqa, qoǵamǵa qarsy kelgen oǵash kórinisterdi zań arqyly sheshýge, ata-zańǵa degen súıispenshilik sezimin qalyptastyrý arqyly adamgershiligi mol, bilimdi, parasatty tulǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: taldaý, pikirtalas, suraq-jaýap,
Sabaq kórnekiligi: QR Konstıtýsıasy, Bilim Zańy
Sabaq túri: toppen jumys saıys sabaq
Pánaralyq baılanys: tarıh, ádebıet, quqyq negizderi
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Olar eki topqa bólinedi. Saıys bes kezeńnen turady.
İİ. Saıystyń barysy:
1. Toppen tanystyrý
2. Bilim saıysy
3. Jyldar sóıleıdi
4. Oı sergitý
5. «Adasqan áripter»
6. Qorytyndy
Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasynda – Qazaqstan Respýblıkasy óziniń demokratıalyq, zaıyrly, quqyqtyq jáne áleýmettik memleket retinde ornyqtyratyny atalǵan. Bul elimiz úshin mártebeli maqsat. Sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasynyń 1 – babynda: «Qazaqstan Respýblıkasynyń eń qymbat qazynasy – adam jáne adamnyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtary», – dep baıan etilgen . Azamattyq qoǵam men quqyqtyq memlekettiń qalyptasýynyń basty alǵysharttarynyń biri – azamattardyń quqyqtyq bilimin jetildirý, quqyqtyq mádenıetin qalyptastyrý, ásirese onyń quramdy bóligi – adam quqyǵynyń mádenıeti.
Quqyqty qurmetteý, ádildikti, boryshty, jaýapkershilikti, zańdylyqty, seziný – adam tulǵasynyń joǵarydan kórinýi.
Jastardy quqyqtyq saýattylyqqa tárbıeleý – olardyń qylmysqa urynbaýyna, ózdiginen ómirdegi máselelerdi sheshýde durys sheshim qabyldaýyna, keleńsiz, jaǵymsyz jaǵdaılardan tartynýyna, qoǵamǵa paıdaly ispen shuǵyldanýlaryna járdemdesedi.
Oqýshy quqyly:
• memlekettik standart belgilegen mólsherde jalpy bilim alýǵa;
• qosymsha bilim alýǵa;
• ǵylymı jumystarmen aınalysýǵa, keńesýlermen, konferensıalarǵa, olımpıadalarǵa, kórme jáne jarystarǵa qatysýǵa;
• mektepti basqarýǵa qatysýǵa.
Oqýshylar mindetti:
• Qazaqstan Respýblıkasynyń zańyn syılaýǵa, ustanýǵa, ulttyq salt –dástúrlerdi qurmetteýge;
• Mektep jarǵysynda kórsetilgen talaptardy múltiksiz oryndaýǵa;
• Memlekettik standartqa sáıkes bilim alýǵa umtylý;
• Muǵalimderge jáne tálimgerlerine qurmet kórsetý;
• Synyptas dostarymen, mekteptiń basqa oqýshylarymen til tabysyp, kishilerge kómek kórsetý;
• Muǵalimderden alǵan tapsyrmany belgilegen merziminde tapsyrý;
• Sebepsiz sabaqtan qalmaý;
• Ózimen qajetti oqýlyqtar men oqýǵa arnalǵan qural saımandardy alyp júrý;
• Mekteptiń qoǵamdyq jumysyna belsene qatysý jáne qoǵamdyq tapsyrmalardy oryndaý;
• Mektep ataǵyn aýdandyq, qalalyq, jáne respýblıkalyq is-sharalarda qorǵaý;
• Qoǵamdyq jerlerde ózin ustaý mádenıetin kóterýge, bilim tolyqtyrýǵa arnalǵan jumystardy úzdiksiz júrgizý;
• Mektep formasyn saqtaý;
• Mektep jáne qoǵamdyq múlikti durys qoldaný.
1. Toppen tanystyrý.
Oqýshylar saıysty ózderin tanystyrýdan bastaıdy. Bul kezeńde oqýshylar toptyń aty men top múshelerimen tanystyrady.
2. Bilim saıysy. «Ádilet »tobyna qoıylatyn suraqtar.
2. Memleket dep neni aıtamyz?
3. Qoǵamdyq ómir aıalaryn atańdar.
4. Azamattyq quqyq qandaı qatynastardy retteıdi?
5. Menshiktiń qandaı túrleri bar?
6. Senat tóraǵasyn kim taǵaıyndaıdy?
7. Sýdıa sot tóreligin iske asyrý kezinde kimge baǵynady?
8. «Jeti jarǵy» zańdaryn aıtyp berińder.
9. Azamattyq quqyq degenimiz ne?
10. Qylmys degen ne?
«Aqıqat » tobyna qoıylatyn suraqtar
1. Qoǵam degenimiz ne?
2. Avtohtondy ult degendi qalaı túsinesiń?
3. Otbasynyń atqaratyn fýnksıasy qandaı?
6. Ábir adamnyń quqyqtary men bostandyqtary qaı organ arqyly qorǵalady? - Sot
7. Quqyqtyq memleket degenimiz ne?
8. Quqyq degenimiz ne?
9. Zańdy tulǵa degen kim?
10. Sheteldik azamattar jeke tulǵa bola ala ma?
3. «Jyldar sóıleıdi» Bul bólimde top basshylaryna suraq qoıylady.
«Ádilet» tobynyń top basshysyna qoıylatyn suraqtar.
1. QR Respýblıkasynyń Konstıtýsıasy qashan qabyldandy?
2. QR Bilim týraly zańy qashan qabyldandy?
3. Bala quqyqtary týraly zań qashan qabyldandy?
4. QR Týy men Eltańbasy qashan qabyldandy?
«Aqıqat» tobynyń top basshysyna qoıylatyn suraqtar.
1. Bala quqyqtarynyń Konvensıasy qashan qabyldandy?
2. Qazaqstan úkimeti qaı jyly aqsha reformasyn iske asyrdy?
3. Adam quqyqtarynyń jalpyǵa birdeı Deklarasıasy qashan qabyldandy?
4. «Qazaqstan-2030» Joldaýy qaı jyly shyqty?
4. «Oı sergitý»
Sharty: Ár topqa quqyq jáne bilim týraly maqal-mátelder beriledi, sonyń jalǵasyn tabý.
Ádilet tobyna
1. Bilimdi ólse,
Qaǵazda aty qalar.
Usta ólse,
İstegen zaty qalar.
2. Jeti jurttyń tilin bil,
Jeti túrli bilim bil.
3. Aqyl - tozbaıtyn ton,
Bilim – taýsylmaıtyn ken.
4. Bilim gaýhar - (Baǵasy joq)
Nadandyq kesel - (Daýasy joq)
Aqıqat tobyna
1. Urlyq túbi...(qorlyq)
2. Bireýge or qazba...(óziń túsesiń)
3. Zańnyń quryǵy...(bárinen uzyn)
4. Qolyńmen istegendi...(moınyńmen kóter)
5 bólim «Adasqan áripter»
Sharty: retsiz ornalasqan áripterden termın, maǵynaly sóz quraý
1. Konstıtýsıa ---------ýıastsıkıont
2. Inovasıa -------------- náoınvsf
3. Prezıdent--------------- tpnrendzı
4. Deklarasıa ----------- sáıraldkea
5. Kýáger -------------------------- grkýeá
6. Bilim ------------------------------ iblmi
7. Úkimet --------------------------- tiúkem
8. Respýblıka ------------- serýbplıak
9. Pedagogıka --------------- edpkagogı
10. Psıhologıa ---------- ıasıpsılogh
6. Qorytyndy. Qazylar alqasy saıyskerler jınaǵan upaı sandary boıynsha jeńimpaz topty anyqtaıdy, marapattaý
Shalqar aýdany, Kórkemsýret lıseıi
Dýzımova Jaınagýl Konysbaevna
Sabaq taqyryby: Bilim jáne quqyq
Sabaq maqsaty:
A) bilimdilik: oqýshylardy óz quqyqtary men mindetterin júzege asyra bilýge daıyn bolýy, aınalasyndaǵy adamdardyń is-áreketiniń zańǵa sáıkestigin qadaǵalaý qabiletin qalyptastyrý.
Á) damytýshylyq: oqýshylardy quqyqty, zańdy bilýge, syılaýǵa, qurmetteýge oryndaýǵa daǵdylandyrý.
B) tárbıelik: oqýshylardy quqyqtyq sanalyqqa, qoǵamǵa qarsy kelgen oǵash kórinisterdi zań arqyly sheshýge, ata-zańǵa degen súıispenshilik sezimin qalyptastyrý arqyly adamgershiligi mol, bilimdi, parasatty tulǵa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: taldaý, pikirtalas, suraq-jaýap,
Sabaq kórnekiligi: QR Konstıtýsıasy, Bilim Zańy
Sabaq túri: toppen jumys saıys sabaq
Pánaralyq baılanys: tarıh, ádebıet, quqyq negizderi
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Olar eki topqa bólinedi. Saıys bes kezeńnen turady.
İİ. Saıystyń barysy:
1. Toppen tanystyrý
2. Bilim saıysy
3. Jyldar sóıleıdi
4. Oı sergitý
5. «Adasqan áripter»
6. Qorytyndy
Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasynda – Qazaqstan Respýblıkasy óziniń demokratıalyq, zaıyrly, quqyqtyq jáne áleýmettik memleket retinde ornyqtyratyny atalǵan. Bul elimiz úshin mártebeli maqsat. Sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasynyń 1 – babynda: «Qazaqstan Respýblıkasynyń eń qymbat qazynasy – adam jáne adamnyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtary», – dep baıan etilgen . Azamattyq qoǵam men quqyqtyq memlekettiń qalyptasýynyń basty alǵysharttarynyń biri – azamattardyń quqyqtyq bilimin jetildirý, quqyqtyq mádenıetin qalyptastyrý, ásirese onyń quramdy bóligi – adam quqyǵynyń mádenıeti.
Quqyqty qurmetteý, ádildikti, boryshty, jaýapkershilikti, zańdylyqty, seziný – adam tulǵasynyń joǵarydan kórinýi.
Jastardy quqyqtyq saýattylyqqa tárbıeleý – olardyń qylmysqa urynbaýyna, ózdiginen ómirdegi máselelerdi sheshýde durys sheshim qabyldaýyna, keleńsiz, jaǵymsyz jaǵdaılardan tartynýyna, qoǵamǵa paıdaly ispen shuǵyldanýlaryna járdemdesedi.
Oqýshy quqyly:
• memlekettik standart belgilegen mólsherde jalpy bilim alýǵa;
• qosymsha bilim alýǵa;
• ǵylymı jumystarmen aınalysýǵa, keńesýlermen, konferensıalarǵa, olımpıadalarǵa, kórme jáne jarystarǵa qatysýǵa;
• mektepti basqarýǵa qatysýǵa.
Oqýshylar mindetti:
• Qazaqstan Respýblıkasynyń zańyn syılaýǵa, ustanýǵa, ulttyq salt –dástúrlerdi qurmetteýge;
• Mektep jarǵysynda kórsetilgen talaptardy múltiksiz oryndaýǵa;
• Memlekettik standartqa sáıkes bilim alýǵa umtylý;
• Muǵalimderge jáne tálimgerlerine qurmet kórsetý;
• Synyptas dostarymen, mekteptiń basqa oqýshylarymen til tabysyp, kishilerge kómek kórsetý;
• Muǵalimderden alǵan tapsyrmany belgilegen merziminde tapsyrý;
• Sebepsiz sabaqtan qalmaý;
• Ózimen qajetti oqýlyqtar men oqýǵa arnalǵan qural saımandardy alyp júrý;
• Mekteptiń qoǵamdyq jumysyna belsene qatysý jáne qoǵamdyq tapsyrmalardy oryndaý;
• Mektep ataǵyn aýdandyq, qalalyq, jáne respýblıkalyq is-sharalarda qorǵaý;
• Qoǵamdyq jerlerde ózin ustaý mádenıetin kóterýge, bilim tolyqtyrýǵa arnalǵan jumystardy úzdiksiz júrgizý;
• Mektep formasyn saqtaý;
• Mektep jáne qoǵamdyq múlikti durys qoldaný.
1. Toppen tanystyrý.
Oqýshylar saıysty ózderin tanystyrýdan bastaıdy. Bul kezeńde oqýshylar toptyń aty men top múshelerimen tanystyrady.
2. Bilim saıysy. «Ádilet »tobyna qoıylatyn suraqtar.
2. Memleket dep neni aıtamyz?
3. Qoǵamdyq ómir aıalaryn atańdar.
4. Azamattyq quqyq qandaı qatynastardy retteıdi?
5. Menshiktiń qandaı túrleri bar?
6. Senat tóraǵasyn kim taǵaıyndaıdy?
7. Sýdıa sot tóreligin iske asyrý kezinde kimge baǵynady?
8. «Jeti jarǵy» zańdaryn aıtyp berińder.
9. Azamattyq quqyq degenimiz ne?
10. Qylmys degen ne?
«Aqıqat » tobyna qoıylatyn suraqtar
1. Qoǵam degenimiz ne?
2. Avtohtondy ult degendi qalaı túsinesiń?
3. Otbasynyń atqaratyn fýnksıasy qandaı?
6. Ábir adamnyń quqyqtary men bostandyqtary qaı organ arqyly qorǵalady? - Sot
7. Quqyqtyq memleket degenimiz ne?
8. Quqyq degenimiz ne?
9. Zańdy tulǵa degen kim?
10. Sheteldik azamattar jeke tulǵa bola ala ma?
3. «Jyldar sóıleıdi» Bul bólimde top basshylaryna suraq qoıylady.
«Ádilet» tobynyń top basshysyna qoıylatyn suraqtar.
1. QR Respýblıkasynyń Konstıtýsıasy qashan qabyldandy?
2. QR Bilim týraly zańy qashan qabyldandy?
3. Bala quqyqtary týraly zań qashan qabyldandy?
4. QR Týy men Eltańbasy qashan qabyldandy?
«Aqıqat» tobynyń top basshysyna qoıylatyn suraqtar.
1. Bala quqyqtarynyń Konvensıasy qashan qabyldandy?
2. Qazaqstan úkimeti qaı jyly aqsha reformasyn iske asyrdy?
3. Adam quqyqtarynyń jalpyǵa birdeı Deklarasıasy qashan qabyldandy?
4. «Qazaqstan-2030» Joldaýy qaı jyly shyqty?
4. «Oı sergitý»
Sharty: Ár topqa quqyq jáne bilim týraly maqal-mátelder beriledi, sonyń jalǵasyn tabý.
Ádilet tobyna
1. Bilimdi ólse,
Qaǵazda aty qalar.
Usta ólse,
İstegen zaty qalar.
2. Jeti jurttyń tilin bil,
Jeti túrli bilim bil.
3. Aqyl - tozbaıtyn ton,
Bilim – taýsylmaıtyn ken.
4. Bilim gaýhar - (Baǵasy joq)
Nadandyq kesel - (Daýasy joq)
Aqıqat tobyna
1. Urlyq túbi...(qorlyq)
2. Bireýge or qazba...(óziń túsesiń)
3. Zańnyń quryǵy...(bárinen uzyn)
4. Qolyńmen istegendi...(moınyńmen kóter)
5 bólim «Adasqan áripter»
Sharty: retsiz ornalasqan áripterden termın, maǵynaly sóz quraý
1. Konstıtýsıa ---------ýıastsıkıont
2. Inovasıa -------------- náoınvsf
3. Prezıdent--------------- tpnrendzı
4. Deklarasıa ----------- sáıraldkea
5. Kýáger -------------------------- grkýeá
6. Bilim ------------------------------ iblmi
7. Úkimet --------------------------- tiúkem
8. Respýblıka ------------- serýbplıak
9. Pedagogıka --------------- edpkagogı
10. Psıhologıa ---------- ıasıpsılogh
6. Qorytyndy. Qazylar alqasy saıyskerler jınaǵan upaı sandary boıynsha jeńimpaz topty anyqtaıdy, marapattaý