InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby Bir qalypty jáne birqalypty emes qozǵalystar. Jyldamdyq. Jyldamdyq birlikteri.
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik maqsaty: oqýshylarǵa qozǵalystyń túrlerin jáne týraly ǵylymı túrde túsindirý.
Damytýshylyq maqsaty: oqýshylardyń logıkalyq oılaý qabiletin damytý.
Tárbıelik maqsaty: Adamgershilikke, uqyptylyqqa, alǵyrlyqqa, ımandylyqqa baýlý.
Sabaqtyń túri: jańa bilimdi qalyptastyrý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: Áńgime, jattyǵýlar oryndaý.
Sabaqtyń kórnekilikteri: plakattar, sýretter, elektrondy oqýlyq, arbasha, tamyzǵysh,

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi: Oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý, quraldaryn tekserý.

İİ. Qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
1 Mehanıkalyq qozǵalys degenimiz ne?
2. Materıalyq núkte degenimiz ne?
3. Qozǵalys traektorıasy dep neni aıtamyz?
4. Qozǵalys túrlerin qalaı ajyratýǵa bolady?

İİİ.«Mı shabýly» strategıasy:
1. Sanaq júıesi degenimiz:
a) sanaq denesi b) koordınat júıesi
v) ýaqyt ólsheıtin qural g) sanaq denesimen baılanysqan koordınata júıesi men saǵat
2. Dúnıeniń jetildirilgen gelıosentrlik júıesin jasaǵan ǵalym kim?
a) Arıstotel b) Gıpparh v) Ptolemeı g) Kopernık
3. Iýpıter – qazaqsha aty.
a) Qońyrqaı b) Esekqyrǵan v) Ańyraqaı g) Bolpan
4. Deneniń oryn aýystyrýy degenimiz:
a) dene artynda qalǵan iz b) qozǵalystaǵy deneniń bastapqy ornymen sońǵy orynyn qosatyn baǵyttalǵan kesindi v) qozǵalystaǵy dene traektorıasy g) ýaqyt ishinde júrgen araqashyqtyq
5. Biz taksıge ne úshin tóleımiz? Jol úshin be, álde oryn aýystyrý úshin be? Ushaqqa she?
a) taksı men ushaqqa jol úshin
b) ushaqqa jol úshin, taksıge oryn aýystyrý úshin
v) ushaqqa oryn aýystyrý úshin, taksıge jol úshin
g) ushaq pen taksıge oryn aýystyrý úshin.

İÚ. Taqyryptyq túıindi sózder ádisi
Sózder bankisi: 1. Massa, tyǵyzdyq, qozǵalys, birqalypty qozǵalys, birqalypty emes qozǵalys, jyldamdyq, geosentrlik júıe, zodıak beldeýi.
2. Massa, tyǵyzdyq, qozǵalys, geosentrlik júıe, zodıak beldeýi.

Ú. Maǵynany taný strategıasy Jańa sabaqty túsindirý.
Elektrondyq oqýlyq arqyly túsindirý.
Tájirıbe jasalyq. Birqalypty jáne birqalypty emes qozǵalystardy baqylaý úshin mynadaı tájirıbe jasaýǵa bolady. 47, a - sýrettegi kishkentaı arbashanyń ústine tamyzǵysh ornatylǵan. Tamyzǵyshtan ózara teń ýaqyt aralyǵy ótken saıyn sý tamshylap turady. Arbasha qozǵalǵanda qaǵaz betine tamǵan tamshynyń qaldyrǵan izderiniń ara qashyqtyǵy teń bolady. Bul arba birdeı ýaqyt aralyǵynda uzyndyqtary birdeı jol júrip ótetindigin bildiredi.
Tamyzǵyshtyń shúmegin tamshy jıi tamatyndaı etip buryp, tájirıbeni qaıtalap jasalyq. Tamshy izderi bul jaǵdaıda da birinshi tájirıbege qaraǵanda jaqyn bolǵanymen bir - birinen birdeı qashyqtyqta bolady eken. Bul birdeı ýaqyt aralyǵynda arba birdeı jol júrip ótetindigin bildiredi. Endi tájirıbe arqyly arbashanyń birqalypty mses qozǵalysyn baqylaıyq. (47, á - sýret) Bul jaǵdaıda birdeı ýaqyt aralyǵynda tamǵan tamshylardyń izderinen arbashanyń qozǵalysy birqalypty bolmaıtyny baıqalady. tamshylar birdeı ýaqyt aralyǵynda tamady, biraq arbasha qozǵalǵanda ol tamshylar izderiniń araqashyqtyqtary birdeı emes. Demek, bul jaǵdaıda arbasha birqalypty emes qozǵalady. Osy qozǵalystardyń salystyrmaly kórinisi 48 sýrette kórsetilgen.
Qozǵalystaǵy alýan túrli denelerdiń birdeı ýaqyt ishindegi oryn aýystyrýlary ár túrli bolýy múmkin.
Jaıaý adam 1mınýtta - 100metrdeı jol júrse, Jerdiń jasandy serigi - 500km aralyqty ushyp ótedi, al radıodabyl nemese jaryq dabyly 18mln. Km qashyqtyqqa jetedi.
Ár túrli qozǵalystardyń aıyrmashylyǵyn sıpattaý úshin qozǵalys jyldamdyǵy degen fızıkalyq shama engiziledi.
Jyldamdyq = oryn aýystyrý
ýaqyt
s - jol, υ - jyldamdyq, t - ýaqyt. Sonda jyldamdyqty tabýǵa arnalǵan formýlany myna túrde usynýǵa bolady:
SI júıesinde jyldamdyq birligine 1 sek.- ta 1 m - ge teń jol júrip ótetin deneniń birqalypty qozǵalystaǵy jyldamdyǵy alynady. Bul birlikti bylaısha belgileıdi:
1 m/s nemese 1 m/sek (“metr sekýnd” dep oqylady).
Praktıkada basqa da jyldamdyq birligi jıirek qoldanady: 1 km/saǵ. Ár túrli jyldamdyq birlikteriniń arasyndaǵy baılanysty tabalyq:
1 km = 1000 m, al 1 saǵ = 60 mın = 3600 s bolǵandyqtan biz bylaısha jaza alamyz:
2 - kestede tabıǵatta kezdesetin keıbir jyldamdyqtardyń mánderi keltirilgen.
Qozǵalys jyldamdyqtary, m/s

Aqtóbe qalasy,
Blagodar orta mektebi
Fızıka páni muǵalimi
Koıanbaeva Asylgýl Jaıylhanovna
Bir qalypty jáne birqalypty emes qozǵalystar. Jyldamdyq. Jyldamdyq birlikteri. júkteý
Bir qalypty jáne birqalypty emes qozǵalystar. Jyldamdyq. Jyldamdyq birlikteri. slaıdty júkteý