InfoHub Logo

Bastaýyshta qazaq tili páninen beriletin bilim gramatıkalyq saýattylyqtyń negizin qalaıdy. Sondyqtan da ár sabaqtyń mazmundy, teorıalyq jaǵynan ustamdy, ádistemelik jaǵynan túrlendirip júrgizilgeni durys. Sonymen qatar oqýshylardyń saýatty jazýy, orfografıalyq qaǵıdalardy meńgerýi únemi nazarda bolýy kerek dep esepteımin. Sol maqsatpen júrgizilgen sabaǵymnyń jospary.

Qazaq tilim – óz tilim, ana tilim,
Abaı, Muhtar sóılegen dana tilim.
Qasterleıdi ul - qyzyń máńgi seni
Bolashaǵym, baqytym, dara tilim.
(J. Moldaǵalıev)

Sabaqtyń taqyryby: Birikken sózder
Sabaqtyń maqsaty:
b) keıbir sózder birneshe túbirlerden quralyp, birigip jazylatynyn mysaldar arqyly túsindirý. Jer - sý attaryn bildiretinin birikken sózderdegi qatar kelgen eki daýysty dybys saqtalyp jazylatynyn aıtý. Eki sózden turatyn kisi attaryndaǵy qatar kelgen eki daýysty dybystyń biri túsirilip jazylatynyn aıtý.
d) aýyzsha jáne jazbasha tilderin damytý, sózdik qoryn baılanystyryp sóıleýin, shyǵarmashylyq qabiletin arttyrý. Toppen shyǵarmashylyq jumys isteýge úıretý.
t) oqýshylardy uqyptylyqqa, izdenimpazdyqqa, jınaqylyqqa, saýattylyqqa ári kórkem jazýǵa tárbıeleý.

Sabaqtyń túri: Aralas sabaq
Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý
İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
İİİ. Jańa sabaq
Erte, erte, ertede Sózstan degen elde bir aqsaqal ómir súripti. Ol aqsaqaldyń aty – Kúrdeli sózder eken. Onyń úsh uly bolypty. Birikken sóz, Qos sóz, Qysqarǵan sóz. Birikken sóz yntymaqta, birlikte baqytty ómir keshipti. Balalary da tatý bolyp, bir - birinen ajyramaı, uıymshyl bolǵan eken.
Kúrdeli sózder
↓
Birikken sózder
Qos sózder
Qysqarǵan sózder

Birikken sózder
↓
Adam attary
jer - sý attary
ań - qus attary
ósimdik attary
oıyn attary

IV. Oqýlyqpen jumys
Ár sóz neshe túbirden quralǵan
Aınabulaq, qosaıaq, Teskensý, ıtmuryn, Alakól, Botagóz, Taldyqorǵan, Esdáýlet, aqqý, aqbóken, shańsorǵysh, balmuzdaq.
V. Bilgenge marjan
Birikken sózderdiń arasyna qosý belgisin qoıyp jazý.
1. Qosqudyq
2. Qarjal
3. Aqteńiz
4. Aqtós

Vİ. Sergitý sáti.
Búgin teledıdardan qandaı baǵdarlama bolatynyn esterińizge salamyz
8. 00 – Jańalyqtar
8. 20 – Tilashar
9. 15 – Ańsar
10. 10 – Kózaıym
11. 20 - Baǵdarsham
15. 10 – Jetisaz
15. 45 – Jansýsar
18. 40 Baspasóz - 2005
19. 40 – Qalaımaqan
20. 20 – Aqjúnis
21. 05 – kórkem fılm Botagóz
Tyńdaǵandaryńyzǵa kóp - kóp rahmet, oqýshylar birikken sózderdi taýyp qol soǵý arqyly bildiredi.

Vİİ. Dáptermen jumys
Aq mańdaı Alataýdyń asqarynan
Túrlengen Tarbaǵataı tastarynan.
Dári úshin daıarlaıdy shıpa shópti,
Býrabaı, Baıanaýyl bastarynan.
Vİİİ. Maqal – mátel
Dári shópten shyǵady
Dana kópten shyǵady.
Qandaı shópter atyn bilemiz? /ıtmuryn, shaıquraı/

İH. Shyǵarmashylyq jumys
1 top. Ańdardyń aty
2 top Qustardyń aty
3 top Jándikterdiń aty
4 top Balyqtardyń aty

H. Damytýshylyq tapsyrma
1 - tapsyrma:
1. Taýdyń sýretin sal, salǵan sýretke atyn jaz.
2. Aǵyp jatqan bulaqty sal.
3. Shóptiń sýretin sal
4. Balyqtyń sýretin sal.
2 - tapsyrma:
Aınabulaq
Alabota
Alabuǵa

2 - top Sóılem quraý /Aqqý, Esdáýlet/
Hİ. Qorytyndylaý
- Sonymen, biz búgin sabaqta qandaı taqyryp óttik. Ne úırendik?
Birikken sóz
↓
Aqquıryq
Marqakól
Qaratorǵaı
Itmuryn
Joljelken
Hİİ. Úıge tapsyrma 230 - jattyǵý
Hİİİ. Sabaqqa tıanaqty qatysqan barlyq oqýshylardy baǵalaý