Biz baqytty ómirdi tańdaımyz!
Synyptan tys tárbıe saǵatynyń ázirlemesi
Tárbıe saǵaty korreksıalyq mekteptiń 10 - synyp oqýshylaryna arnalǵan
Osy is - sharanyń maqsaty: oqýshylarǵa jaman ádetterden aýlaq bolýǵa, nashaqorlyqtyń, shylym shegýdiń, maskúnemdiktiń aldyn alý.
Tárbıe saǵatynyń taqyryby:«Biz baqytty ómirdi tańdaımyz!»
Maqsaty:
1. Ómirge degen qushtarlyqtaryn, qyzyǵýshylyqtaryn oıatý, ómirdiń máni týraly oı pikirlerin ortaǵa saldyrý, ómirge jaqsy kózqaraspen qaraýǵa, qadirleı, baǵalaı bilýge tárbıeleý ómirden óz oryndaryn taba bilip, aınalasyna qýanysh syılaı bilýge úıretý.
2. Tanymdyq qabiletterin damytý: oılaý, este saqtaý, zeıin qoıý; sózdik qoryn, sóıleý mádenıetin damyta otyryp, SÓS týraly túsinikterin keńeıtý.
3. Balalardyń boıyna adamı izgi qasıetterdi qalyptastyrýǵa, densaýlyqtyń qadirin túsine, saqtaı bilýge tárbıeleý.
Mindetteri:
Densaýlyqty saqtaý jáne nyǵaıtý týraly bilim berý.
Ózin - ózi tárbıeleı bilý, jaǵymsyz is - áreketterden aýlaq bolý.
Salaýatty ómir saltyna tárbıeleý.
Sabaq túri: Ashyq sabaq.
Kórnekiligi: «Biz baqytty ómirdi tańdaımyz!»atty plakat, qanatty sózder, slaıdtar, beınetaspa.
Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq “Shattyq sheńberi”
Sálemetsińder me balalar! Búgingi sabaǵymyzda men senderge jaqsy kóńil - kúı syılaǵym keledi. (Slaıdta kúlip turǵan kúnniń beınesi)
- Mynaý ne balalar?
- Kún.
- Kún ne istep tur?
- Kún kúlip tur
Ia, Kúlki degen keremet
Bárimizge ol kerek
Qýanysh pen shattyqtyń
Belgisi bolyp esepteledi eken.
- Endeshe balalar, qazir men senderge myna kúlip turǵan kúndi syılaımyn! Jaqsy, balalar, qarańdarshy búgingi kún ne degen ádemi, netken ásem. Kún óz jylýyn búkil Semeı qalasyna, jer betine tógip, taratyp, shapaǵatyn seýip tur. Endeshe biz sol kúnge sálem bereıik.
Sálem berdik, altyn kún,
Sálem berdik, ashyq aspan.
Sálem berdik, tabıǵatqa!
Sálem berdik, barshaǵa.
Balalar, men senderdi Astana qalasynda qazir ótetin «Aıtýǵa ońaı...» baǵdarlamasyna shaqyrǵym kelip otyr. Búgingi qarlatyn másele «Biz baqytty ómirdi tańdaımyz!» taqyrybynda ótedi eken. Endeshe biz sol baǵdarlamaǵa baryp óz oılarymyzben bólisip qaıtsaq qalaı qaraısyńdar?
Balalar: - ıa, ıa baraıyq, qatysaıyq.
Endeshe balalar Astana qalasyna nemen baramyz? (Poezdben, ushaqpen, avtobýspen...)
Ushaqpen
Ushaqqa otyrý úshin ne kerek?
Bılet kerek.
Bıletti qalaı alamyz?
Satyp alamyz.
Qazir bizge bılet satyp alý úshin ne kerek?
Aqsha kerek.
Aqsha tabý úshin ne isteý kerekpiz?
Eńbek etý kerekpiz.
Endeshe, balalar, qazir eńbektenip, myna suraqtarǵa jaýap berip, aqsha tabasyńdar.
Suraq: Balalar ómir degenimiz ne? Ony qalaı túsinemiz?
Qýat: Ómir - seniń múmkindigiń, paıdalana bil;
Gúldana: Ómir - sulýlyq, súısine bil;
Aıshýaq: Ómir - arman, júzege asyr;
Aıat: Ómir - paryz, oryndaı bil;
Berik: Ómir - oıyn, oınaı bil;
Ádil: Ómir - baılyq, baǵalaı bil;
Ersaıyn: Ómir - mahabbat, lázzat ala bil;
Gúlnár: Ómir - qupıa, syryn ash;
Edil: Ómir - qaıǵy, kótere bil;
Gúldana: Ómir - kúres, jeńe bil;
Kerim: Ómir - baqyt, baıandy ete bil.
Durys aıtasyńdar balalar. Senderdiń jaýaptaryna óte rızamyn!
Án: «Balapanym» áni oryndalady, balalar Ushaqqa otyrady.
Júrý barysy:
Armysyzdar ustazdar men oqýshylar! Altyn ýaqytyn bizge qıǵan kórermender. «Aıtýǵa ońaı...» baǵdarlamasyna qosh keldińizder! Búgingi qaralatyn másele ómir jaıly bolmaq.
Astynda sheteldik mashına, biraq qatty aýyrady. Ol adam baqytty ma?
Mıllıon teńge aqshasy bar, biraq aýyrady. Ol adam baqytty ma?
3 úlken ádemi úıi bar. Biraq aýyrady – ol adam she? Joq.
Al sonda dúnıedegi eńbasty baqyt ne eken?
- Densaýlyq.
1 - suraq: Densaýlyq degendi qalaı túsinesińder?
Erlan: Densaýlyq degenimiz - adam ómirindegi eń úlken baılyqtyń biri, densaýlyqtyń arqasynda adam eńbek etip, jetistikke jetedi jáne jaqsy ómir súredi. Densaýlyqty saqtap, ony nyǵaıtýǵa árbir adamnyń ózińe ǵana baılanysty. Denaýlyq salaýatty ómir salty týraly ǵylym.
2 - suraq: Densaýlyqty saqtaý úshin qandaı erejelerdi oryndaý kerek?
Gúldana: Jeke bas gıgıenasyn saqtaý kún tártibin oryndaý. Dene shynyqtyrýmen shuǵyldaný, durys tamaqtaný, organızmdi shyńdaý, belsendi, qaıyrymdy jáne aqjarqyn bolý.
3 - suraq: Densaýlyqqa ne zıan?
Aıym: Kún tártibin buzý, jeke bas gıgıenasyn saqtamaý, az qozǵalý, jaǵymsyz ádetterge áýes bolý.
4 - suraq: Salaýatty ómir súrý degenimiz ne?
Gúlnár: Ol áleýmettik turmysty jaqsartý, bos ýaqytty tıimdi paıdalaný, densaýlyqty saqtaý jáne nyǵaıtý, sapaly tamaqtaný, zıandy ádetterden aýlaq bolý.
5 - suraq: Biz ne úshin tamaqtanamyz?
Qýat: Adam únemi kúsh qýatty jumsaıdy, sony qalpyna keltirý úshin durys tamaqtana bilý tıis. Durys tamaqtaný - densaýlyq negizi. Ómir súrý úshin tamaqtanamyz.
6 - suraq: Qazaqstannyń týyn kókke kóterip, namysymyzdy asqaqtatyp júrgen qandaı sportshylardy bilesińder?
Gúldana:
Ómir, ómir! Ómirdiń máni qandaı?
Qaıratyńdy jigerge janyǵandaı.
Júrińder bul ómirde qol ustasyp
Dostyqtaryń jarasyp dál osylaı.
Shydamdyny myna ómir unatady,
Birde qýantyp, birde jylatady,
Súrindirip keıde seni qulatady.
Jylatyp turyp jubatady.
Dushpandarǵa keıde seni synatady,
Qatal taǵdyr biraqta shydatady,
Myna ómir biraqta qymbat áli.
Tárbıeshi: Ómir degenimiz – adam balasynyń týǵan kúninen bastap, osy kúnge deıingi júrgen joly.. Ómir bylaısha alyp qaraǵanda tórt - aq áripten turatyn sóz. Alaıda osynaý sózge qanshama uǵym syıyp jatyr deseńizshi. Onyń árbir mezeti synaqtan turady. Qıyndyq pen qýanysh kezektesip jetip otyrady. Basqasha alyp qaraǵanda ómir sheti de, shegi de kórinbeıtin úlken ózen tárizdi. Al, biz sol ózende aqyryn júzgen qaıyqpyz. Ómirdiń kedir - budyr jerleri tolyp jatyr. Olar ár adym saıyn ushyrasady. Olardy ımenbeı, jasqanbaı, ótý - ol da baqyttyń bir shyńy. Eshteńege moıymaı, ózińe senimdi bolsań, qıyndyqty jeńseń – sol baqyt.
Kerim: «Ómir» taqpaq.
Ómir degen turady: tań men keshten,
Ǵumyrly eki arany janmen keshken.
Qupıa, jumbaq, syrly dúnıege,
Adamdar Armen kelip, Armen kóshken.
Ómir degen eki ózen: Muń - qýanysh,
Tolqyny: Shyndyq - Jalǵan, Kúlki - Namys.
Bir taıazdap ómirde, bir tereńdep,
Bir laılanyp, ómirde bir tunamyz.
Ómir dámi, eki dám: Ashshy - Tátti,
Tańdaıyńa tıedi: Jumsaq - Qatty.
Jolynda jolyǵatyn eki taǵdyr,
Kútedi Adam úshin syn saǵatty.
Ómir dámi - eki dám: ýly – ýsyz,
Tirlik tatyp jatady shýly - shýsyz.
Kez kelip taǵdyryna keledi Adam,
Jumyr Jer qurlyǵynda sýly - sýsyz.
Ómir degen turmaıdy: qap - qaradan.
Ómir degen turady: aq - qaradan,
Aq - Qara, eki arasyn ashyp ótip,
Arymen óz baqytyn tapqan Adam!
Tárbıeshi: «Qazaqstan - 2050» strategıalyq baǵdarlamasynda salaýatty ómir súrýge qol jetkizý úshin 3 baǵytta ómir súrý kerek delingen.
Olar:
1 - baǵyt: «Temeki shegýdi toqtatý»
2 - baǵyt «Maskúnemdik pen araqqa qarsy kúres»
3 - baǵyt: «Nashaqorlyqqa, narkobızneske qarsy kúres»
Búgingi keshimizde «temeki, araq, nashaqorlyqqa» baılanysty oı qozǵamaqpyz.
Endeshe stýdıa qonaqtarymen tanys bolyńyzdar.
1. №25 mektep - ınternatynyń dırektory: S. Q. Abylqasymov.
2. Dırektordyń oqý - isi jónindegi orynbasary: G. J. Mahanbaev.
3. Dırektordyń tárbıe isi - jónindegi orynbasary: L. T. Erhanova.
Tárbıeshi: Búgingi tańda jasyratyny joq bizdi qorshaǵan ortamyzdy jaman ádetti aýrýlar qaptap ketti. Olar nashaqorlyq, SPID, ishimdikke salyný sıaqtylardy aıta alamyz. Sonyń ishinde jastar arasynda nashaqorlyq ádeti óte kóp tarap ketti. Buǵan biz kimdi kinálaımyz?
Dırektorǵa sóz.
Al endi nashaqorlyqtyń adam ómirine tıgizer áseri jaıly, jáne statısıka boıynsha elimizde qansha adam nashaqor retinde tirkelgen?
Mektep dárigerine sóz:
Tárbıeshi: Adam balasy taǵdyry tastan berik, gúlden názik deıdi eken qarıalar. Ia, rasynda da basynda baǵy bar, astynda taǵy bar, 12 múshesi saý kezde adamnyń bári myqty, bári kúshti kórinedi. Al bastan baq, astydan taq taıǵan kezde, densaýlyqtan aırylǵan kezde she? Bizdiń keıipkerimizde de, kezinde bári bolǵan edi. Ómir aıaq astynan ózgerip sala berdi.
Beıne taspadan myna bir jannyń óz ómiri jaıly baıandaǵan áńgimesin tyńdap kóreıik. Keıipkerimiz óz beınesin kórsetpeýin surady.
Meniń ata – anam óte aýqatty boldy. Meniń ústimdegi sheteldik kıimderge barlyq balalar qyzyǵyp qaraıtyn. Qaltamda aqsha únemi júretin. Ata – anam únemi basqa jerlerge saparǵa ketkende, ózim sıaqty balalardy jınap alyp, úıdiń astan – kesteńin shyǵaratynmyn. Bir kúni sondaı bir kóńildi keshte alǵash ret araqtyń, nashanyń dámin tattym. Sodan basym baılandy da qaldy. Bir – eki ret ákemnen aqsha alyp, saýdagerlerden kóp aqshaǵa nasha satyp aldym. Sodan mende aqsha baryn bilgen saýdagerler úıge ózderi ákelip, tipti keıde baǵasyn joǵarlatýdy da shyǵardy. Bir kúni ákem suraǵan aqshamdy bermeı, taýarsyz qaldym. Esimnen tanyp, qulap qalǵanymdy kórgen ata – anam, dáriger shaqyrtqanda baryp, balasynyń nashaqor ekenin bildi. Qazir emdelý ústindemin. Endi eshqashan nashaǵa qaıtyp oralmaımyn dep oılaımyn.
Tárbıeshi: Balalar, endi oılanyp kóreıikshi keıipkerimizdi nashaqorlyqqa ıtermelegen ne?
Balalar: Ata - anasynyń balasyna kóńil bólmeýi, bala bos ýaqytyn tıimdi paıdalanbaýy. Jaman ortaǵa tez beıimdelýi.
Slaıd: Temeki, Araq, Nashanyń adam densaýlyǵyna tıgizetin áseri.
Sonymen, balalar nashaqorlyqtyń shyn máninde qoǵam úshin, otbasy úshin zardaby zor ekenin bildik.
Elektrondyq poshta keledi.
Tárbıeshi: Balalar, qane elektrondyq pochtadaǵy hatty oqıyq, kimnen hat keldi deseńshi?
Elektrondy pochta: «Temekiden hat»
Qýatqa hat: Sálem dosym! Men symbatty da ádemimin. Iisim qandaı jaǵymdy! Meniń áserimnen raqattanasyń. Meni shegip raqattan. Kóńil – kúıiń kóterilip, ómiriń qyzyq bolady. Kel, menimen dos bol. Meniń dosym bol, kel, kel!
Kerimge hat: Sálem dosym! Bárinen de men kúshtimin. Eń raqaty, eń tıimdisi men bolamyn. Meni shegip, kúsh – jigeriń artady, kóńil – kúıiń kóteriledi. Men seni eshýaqytta tastamaımyn, adal dos bolamyn. Kel, menimen dos bol.
Menimen dos bolsań qaıǵyrýdy umytasyń, jeńildeısiń.
Kórinis:« Úsh páleden aýlaq bol»
Kerim: Ýh, janym aı, myna kúıkiljiń kúıbeń, tirshilik meniń janymdy jegideı jedi. İsteıin deseń jumys joq, janyma ábden batty. Eń quryǵanda ekken bıdaıymnan paıda bolmady. Qurt jedi, qurttan qalǵanyn naryq kótermedi, ishim kúıip barady. Janymdy qoıarǵa jer tappaımyn. Úkimetten úı salamyn dep nesıe alǵanmyn, ony da tóleı almadym. Qaryzym eki mıllıonnan asyp ketti, ne isteımin, ne istesem janym jaı tabady?
(Adamdy araq, temeki, esirtki aınalyp júredi)
Erlan: Áı adam, nege júrsiń seriksiz? Kel, tanysaıyq, jaqynda. Áı adam, sen kúıinbe myna meni iship al, janyńa rahat alasyn. Qarashy men qandaı móldirmin. Myna meni ishseń bar ǵoı, kóńil - kúıiń kóteriledi, qaıǵynyń bárin umytasyń, rahat sezimge kenelesiń, jeńildep qalasyn. Má, meni iship al.
Qýat: Al men óte ádemi jáne tartymdymyn, isim qandaı jaǵymdy deseńshi, shirkin! Áı adam shegip al da bir sharshaǵanyńdy umytyp, rahatqa bólenseńshi. Meniń dosym bolýǵa kelisesiń be adam? Meni Meniń dosym bolýǵa kelisesiń be adam? Meniń dosym bolshy.
Gúldana: Bárinen de men kúshtimin! Kóńilim qulazyǵan, isi erikken, baılyqtan basy aınalǵan adamdar úshin eń rahaty, eń tıimdisi men bolamyn. Meni ishkende nemese paıdalanǵanda kúsh jigeriń artady, kóńil - kúıin kóteriledi. Ómirdegi barlyq qaıǵy muńyńdy umytasyń, tipti múldem oılamaısyń. Áı adam kele ǵoı, menimen dos bolshy, men seni esh ýaqytta tastamaımyn.
Kerim:
O, jaratqan, jaratqan
Jurttyń aýzyn qaratqan
Aǵaıyndy úsheýi
Qandaı pále taratqan.
O, adamdar, sanań bar,
Úsh pálege qarańdar
Úsheýi de úlken jaý
Araq, temeki, esirtki
Úsheýi de aýyr dert
Búkil eldi búldirmeı
Aramyzdan aýlaq ket.
Mine, dostar, ómirdiń mánin endi túsingen sıaqtymyn, senderge aıtarym:
Tek júzińdi tómen salma,
Nashaqorǵa áýes bolma!
(adam qolyndaǵy qamshymen úsh páleni soǵyp, qýyp shyǵady)
Qýat:
Ýa halqym, nazar aýdar densaýlyqqa
Ómirde baqyttysyń deniń saýda.
“Densaýlyq – tereń baqyt” degen sózdi
Qur aıtpaǵan uly Abaı danamyz da.
Deniń saýda kúshtisiń bul álemde
Deniń saýda sulýsyń jer betinde.
Sol myqty densaýlyqtyń arqasynda
Jeńersiń aýyr zaman tálkegin de.
Deniń saýda jetersiń armanyńa
Josparlap alǵa qoıǵan maqsatyńa
Deniń saýda kórersiń bul dúnıeniń
Bar qyzyq, rahatyn, jaryǵyn da.
Densaýlyq – sheksiz baqyt halqym meniń
Sondyqtan kóńil aýdar densaýlyqqa.
Qolda barda bil onyń qasıetin
Kútip, baptap aıala ár ýaqytta.
«Saǵat boıynsha dostar» jattyǵýy
Maqsaty: Baǵdarlamaǵa kelgen qonaqtar arasynda kóńil - kúılerin kóterý, top ishinde jaǵymdy psıhologıalyq ahýal qalyptastyrý.
Nusqaý: Qazir árqaısylaryńa jaýap paraqtary taratylady. Onda saǵattyń sýreti beınelengen. Sizder osy ár saǵat nómiriniń qasyna qastaryńyzda otyrǵan kórermen esimderin jazyp shyǵyńyzdar.
Ár nómirge jazylǵan kórermen kelesi nusqaýlardy oryndańyzdar:
1. Kúlimsireńiz
2. Qolyn qysyńyz
3. Arqasynan qaǵyńyz
4. Komplıment aıtyńyz
5. Qol bulǵańyz
6. Kózińizdi qysyńyz
7. Qol ustasyp 3 ret sekirińiz
8. Bir tilek aıtyńyz
9. Poslat vozdýshnyı poselýı
10. Massaj jasańyz
11. Arqalaryńdy súıkeńder.
12. Qushaqtańyz.
ÁN: «ÓMİRİŃE NEMQURAILY QARAMA»
1) Tyńda dosym men aıtaıyn ot tilek
Dúnıeden ketti baı da, ótti bek
Ómirińe nemquraıly qarama
Dáýletiń men tursańdaǵy kók tirep
Ár kún saıyn tek sen úshin atyp tań
Zerli shapan kıinseń de jaquttan
Ómirińe nemquraıly qarama
Shaqsha basyń aınalsa da baqyttan
Q - sy
Baq qusyńdy qonǵan kezde baǵala
Qolda máńgi turmaıtyn ol shaǵala
Kenelseń de dosym qansha shattyqqa
Ómirińe nemquraıly qarama
Baq qusyńdy qonǵan kezde baǵala
Qolda máńgi turmaıtyn ol shaǵala
Qansha azap kórseńdaǵy baýyrym
Ómirińe nemquraıly qarama
2) Tusaý salyp bastatqyzbaı kósh dara
Etsedaǵy dushpan kúlki, dos taba
Ómirińe nemquraıly qarama
Taǵdyr jeli qarsy aldyńnan soqsa da
Syn saǵatta saqtaý úshin óz basyn
Satyp ketip senip júrgen joldasyń
Ómirińe nemquraıly qarama
Aıdyn kólge aınalsa da kóz jasyń
Hormen: Kimde - kim ózine ómir berip, álpeshtep ósirgen ata - anama qaryzdarmyn dep bilse, solarǵa adal ul - qyz bolam dese – araq ishpesin. Óz ortasyna qadirli adam bolam dese – temeki shekpesin! Óz qoǵamyna paıdaly azamat bolam dese – nashaǵa áýestenbesin!
Qorytyndy:
Biz búgingi baǵdarlamamyzda nashaqorlyq jaıynda ashyq áńgime jasadyq. Osy taqyryp tóńiregindegi óz oılarymyzdy ortaǵa salyp, joldastarymyzdyń pikirlerin bildik, tyńdadyq. Sóz sońynda «Adamdy ómir úıretedi, úıretpese kúıretedi» degendeı«Ómirdiń qyzyǵyn kórýdiń bir - aq joly bar batyl bolyp, jeńilistter men aýyrtpalyqtardan qoryqpaý» degim keledi.
Biz baqyttymyz, sebebi biz táýelsiz memlekette ómir súremiz.
Densaýlyǵyńyz myqty bolsyn, sportpen aınalysyńyz. Siz el úshin kereksiz. Óıtkeni sizder – táýelsiz elimizdiń bolashaǵysyzdar!
Jaqsyǵa jaqyn júrip, janymyzdy jadyrata bilsek, biz úshin tóngen qaýip joq, boıdy basar dert te joq dep qorytyndylaǵym keledi.
Olaı bolsa, ómirden óz enshilerińizdi alýdan kesh qalmańyzdar!!!!
ÁRINE, BUL «AITÝǴA OŃAI...» baǵdarlamasy!!!
Kelesi kezdeskenshe saý bolyńyzdar!
Tárbıe saǵaty korreksıalyq mekteptiń 10 - synyp oqýshylaryna arnalǵan
Osy is - sharanyń maqsaty: oqýshylarǵa jaman ádetterden aýlaq bolýǵa, nashaqorlyqtyń, shylym shegýdiń, maskúnemdiktiń aldyn alý.
Tárbıe saǵatynyń taqyryby:«Biz baqytty ómirdi tańdaımyz!»
Maqsaty:
1. Ómirge degen qushtarlyqtaryn, qyzyǵýshylyqtaryn oıatý, ómirdiń máni týraly oı pikirlerin ortaǵa saldyrý, ómirge jaqsy kózqaraspen qaraýǵa, qadirleı, baǵalaı bilýge tárbıeleý ómirden óz oryndaryn taba bilip, aınalasyna qýanysh syılaı bilýge úıretý.
2. Tanymdyq qabiletterin damytý: oılaý, este saqtaý, zeıin qoıý; sózdik qoryn, sóıleý mádenıetin damyta otyryp, SÓS týraly túsinikterin keńeıtý.
3. Balalardyń boıyna adamı izgi qasıetterdi qalyptastyrýǵa, densaýlyqtyń qadirin túsine, saqtaı bilýge tárbıeleý.
Mindetteri:
Densaýlyqty saqtaý jáne nyǵaıtý týraly bilim berý.
Ózin - ózi tárbıeleı bilý, jaǵymsyz is - áreketterden aýlaq bolý.
Salaýatty ómir saltyna tárbıeleý.
Sabaq túri: Ashyq sabaq.
Kórnekiligi: «Biz baqytty ómirdi tańdaımyz!»atty plakat, qanatty sózder, slaıdtar, beınetaspa.
Barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Psıhologıalyq daıyndyq “Shattyq sheńberi”
Sálemetsińder me balalar! Búgingi sabaǵymyzda men senderge jaqsy kóńil - kúı syılaǵym keledi. (Slaıdta kúlip turǵan kúnniń beınesi)
- Mynaý ne balalar?
- Kún.
- Kún ne istep tur?
- Kún kúlip tur
Ia, Kúlki degen keremet
Bárimizge ol kerek
Qýanysh pen shattyqtyń
Belgisi bolyp esepteledi eken.
- Endeshe balalar, qazir men senderge myna kúlip turǵan kúndi syılaımyn! Jaqsy, balalar, qarańdarshy búgingi kún ne degen ádemi, netken ásem. Kún óz jylýyn búkil Semeı qalasyna, jer betine tógip, taratyp, shapaǵatyn seýip tur. Endeshe biz sol kúnge sálem bereıik.
Sálem berdik, altyn kún,
Sálem berdik, ashyq aspan.
Sálem berdik, tabıǵatqa!
Sálem berdik, barshaǵa.
Balalar, men senderdi Astana qalasynda qazir ótetin «Aıtýǵa ońaı...» baǵdarlamasyna shaqyrǵym kelip otyr. Búgingi qarlatyn másele «Biz baqytty ómirdi tańdaımyz!» taqyrybynda ótedi eken. Endeshe biz sol baǵdarlamaǵa baryp óz oılarymyzben bólisip qaıtsaq qalaı qaraısyńdar?
Balalar: - ıa, ıa baraıyq, qatysaıyq.
Endeshe balalar Astana qalasyna nemen baramyz? (Poezdben, ushaqpen, avtobýspen...)
Ushaqpen
Ushaqqa otyrý úshin ne kerek?
Bılet kerek.
Bıletti qalaı alamyz?
Satyp alamyz.
Qazir bizge bılet satyp alý úshin ne kerek?
Aqsha kerek.
Aqsha tabý úshin ne isteý kerekpiz?
Eńbek etý kerekpiz.
Endeshe, balalar, qazir eńbektenip, myna suraqtarǵa jaýap berip, aqsha tabasyńdar.
Suraq: Balalar ómir degenimiz ne? Ony qalaı túsinemiz?
Qýat: Ómir - seniń múmkindigiń, paıdalana bil;
Gúldana: Ómir - sulýlyq, súısine bil;
Aıshýaq: Ómir - arman, júzege asyr;
Aıat: Ómir - paryz, oryndaı bil;
Berik: Ómir - oıyn, oınaı bil;
Ádil: Ómir - baılyq, baǵalaı bil;
Ersaıyn: Ómir - mahabbat, lázzat ala bil;
Gúlnár: Ómir - qupıa, syryn ash;
Edil: Ómir - qaıǵy, kótere bil;
Gúldana: Ómir - kúres, jeńe bil;
Kerim: Ómir - baqyt, baıandy ete bil.
Durys aıtasyńdar balalar. Senderdiń jaýaptaryna óte rızamyn!
Án: «Balapanym» áni oryndalady, balalar Ushaqqa otyrady.
Júrý barysy:
Armysyzdar ustazdar men oqýshylar! Altyn ýaqytyn bizge qıǵan kórermender. «Aıtýǵa ońaı...» baǵdarlamasyna qosh keldińizder! Búgingi qaralatyn másele ómir jaıly bolmaq.
Astynda sheteldik mashına, biraq qatty aýyrady. Ol adam baqytty ma?
Mıllıon teńge aqshasy bar, biraq aýyrady. Ol adam baqytty ma?
3 úlken ádemi úıi bar. Biraq aýyrady – ol adam she? Joq.
Al sonda dúnıedegi eńbasty baqyt ne eken?
- Densaýlyq.
1 - suraq: Densaýlyq degendi qalaı túsinesińder?
Erlan: Densaýlyq degenimiz - adam ómirindegi eń úlken baılyqtyń biri, densaýlyqtyń arqasynda adam eńbek etip, jetistikke jetedi jáne jaqsy ómir súredi. Densaýlyqty saqtap, ony nyǵaıtýǵa árbir adamnyń ózińe ǵana baılanysty. Denaýlyq salaýatty ómir salty týraly ǵylym.
2 - suraq: Densaýlyqty saqtaý úshin qandaı erejelerdi oryndaý kerek?
Gúldana: Jeke bas gıgıenasyn saqtaý kún tártibin oryndaý. Dene shynyqtyrýmen shuǵyldaný, durys tamaqtaný, organızmdi shyńdaý, belsendi, qaıyrymdy jáne aqjarqyn bolý.
3 - suraq: Densaýlyqqa ne zıan?
Aıym: Kún tártibin buzý, jeke bas gıgıenasyn saqtamaý, az qozǵalý, jaǵymsyz ádetterge áýes bolý.
4 - suraq: Salaýatty ómir súrý degenimiz ne?
Gúlnár: Ol áleýmettik turmysty jaqsartý, bos ýaqytty tıimdi paıdalaný, densaýlyqty saqtaý jáne nyǵaıtý, sapaly tamaqtaný, zıandy ádetterden aýlaq bolý.
5 - suraq: Biz ne úshin tamaqtanamyz?
Qýat: Adam únemi kúsh qýatty jumsaıdy, sony qalpyna keltirý úshin durys tamaqtana bilý tıis. Durys tamaqtaný - densaýlyq negizi. Ómir súrý úshin tamaqtanamyz.
6 - suraq: Qazaqstannyń týyn kókke kóterip, namysymyzdy asqaqtatyp júrgen qandaı sportshylardy bilesińder?
Gúldana:
Ómir, ómir! Ómirdiń máni qandaı?
Qaıratyńdy jigerge janyǵandaı.
Júrińder bul ómirde qol ustasyp
Dostyqtaryń jarasyp dál osylaı.
Shydamdyny myna ómir unatady,
Birde qýantyp, birde jylatady,
Súrindirip keıde seni qulatady.
Jylatyp turyp jubatady.
Dushpandarǵa keıde seni synatady,
Qatal taǵdyr biraqta shydatady,
Myna ómir biraqta qymbat áli.
Tárbıeshi: Ómir degenimiz – adam balasynyń týǵan kúninen bastap, osy kúnge deıingi júrgen joly.. Ómir bylaısha alyp qaraǵanda tórt - aq áripten turatyn sóz. Alaıda osynaý sózge qanshama uǵym syıyp jatyr deseńizshi. Onyń árbir mezeti synaqtan turady. Qıyndyq pen qýanysh kezektesip jetip otyrady. Basqasha alyp qaraǵanda ómir sheti de, shegi de kórinbeıtin úlken ózen tárizdi. Al, biz sol ózende aqyryn júzgen qaıyqpyz. Ómirdiń kedir - budyr jerleri tolyp jatyr. Olar ár adym saıyn ushyrasady. Olardy ımenbeı, jasqanbaı, ótý - ol da baqyttyń bir shyńy. Eshteńege moıymaı, ózińe senimdi bolsań, qıyndyqty jeńseń – sol baqyt.
Kerim: «Ómir» taqpaq.
Ómir degen turady: tań men keshten,
Ǵumyrly eki arany janmen keshken.
Qupıa, jumbaq, syrly dúnıege,
Adamdar Armen kelip, Armen kóshken.
Ómir degen eki ózen: Muń - qýanysh,
Tolqyny: Shyndyq - Jalǵan, Kúlki - Namys.
Bir taıazdap ómirde, bir tereńdep,
Bir laılanyp, ómirde bir tunamyz.
Ómir dámi, eki dám: Ashshy - Tátti,
Tańdaıyńa tıedi: Jumsaq - Qatty.
Jolynda jolyǵatyn eki taǵdyr,
Kútedi Adam úshin syn saǵatty.
Ómir dámi - eki dám: ýly – ýsyz,
Tirlik tatyp jatady shýly - shýsyz.
Kez kelip taǵdyryna keledi Adam,
Jumyr Jer qurlyǵynda sýly - sýsyz.
Ómir degen turmaıdy: qap - qaradan.
Ómir degen turady: aq - qaradan,
Aq - Qara, eki arasyn ashyp ótip,
Arymen óz baqytyn tapqan Adam!
Tárbıeshi: «Qazaqstan - 2050» strategıalyq baǵdarlamasynda salaýatty ómir súrýge qol jetkizý úshin 3 baǵytta ómir súrý kerek delingen.
Olar:
1 - baǵyt: «Temeki shegýdi toqtatý»
2 - baǵyt «Maskúnemdik pen araqqa qarsy kúres»
3 - baǵyt: «Nashaqorlyqqa, narkobızneske qarsy kúres»
Búgingi keshimizde «temeki, araq, nashaqorlyqqa» baılanysty oı qozǵamaqpyz.
Endeshe stýdıa qonaqtarymen tanys bolyńyzdar.
1. №25 mektep - ınternatynyń dırektory: S. Q. Abylqasymov.
2. Dırektordyń oqý - isi jónindegi orynbasary: G. J. Mahanbaev.
3. Dırektordyń tárbıe isi - jónindegi orynbasary: L. T. Erhanova.
Tárbıeshi: Búgingi tańda jasyratyny joq bizdi qorshaǵan ortamyzdy jaman ádetti aýrýlar qaptap ketti. Olar nashaqorlyq, SPID, ishimdikke salyný sıaqtylardy aıta alamyz. Sonyń ishinde jastar arasynda nashaqorlyq ádeti óte kóp tarap ketti. Buǵan biz kimdi kinálaımyz?
Dırektorǵa sóz.
Al endi nashaqorlyqtyń adam ómirine tıgizer áseri jaıly, jáne statısıka boıynsha elimizde qansha adam nashaqor retinde tirkelgen?
Mektep dárigerine sóz:
Tárbıeshi: Adam balasy taǵdyry tastan berik, gúlden názik deıdi eken qarıalar. Ia, rasynda da basynda baǵy bar, astynda taǵy bar, 12 múshesi saý kezde adamnyń bári myqty, bári kúshti kórinedi. Al bastan baq, astydan taq taıǵan kezde, densaýlyqtan aırylǵan kezde she? Bizdiń keıipkerimizde de, kezinde bári bolǵan edi. Ómir aıaq astynan ózgerip sala berdi.
Beıne taspadan myna bir jannyń óz ómiri jaıly baıandaǵan áńgimesin tyńdap kóreıik. Keıipkerimiz óz beınesin kórsetpeýin surady.
Meniń ata – anam óte aýqatty boldy. Meniń ústimdegi sheteldik kıimderge barlyq balalar qyzyǵyp qaraıtyn. Qaltamda aqsha únemi júretin. Ata – anam únemi basqa jerlerge saparǵa ketkende, ózim sıaqty balalardy jınap alyp, úıdiń astan – kesteńin shyǵaratynmyn. Bir kúni sondaı bir kóńildi keshte alǵash ret araqtyń, nashanyń dámin tattym. Sodan basym baılandy da qaldy. Bir – eki ret ákemnen aqsha alyp, saýdagerlerden kóp aqshaǵa nasha satyp aldym. Sodan mende aqsha baryn bilgen saýdagerler úıge ózderi ákelip, tipti keıde baǵasyn joǵarlatýdy da shyǵardy. Bir kúni ákem suraǵan aqshamdy bermeı, taýarsyz qaldym. Esimnen tanyp, qulap qalǵanymdy kórgen ata – anam, dáriger shaqyrtqanda baryp, balasynyń nashaqor ekenin bildi. Qazir emdelý ústindemin. Endi eshqashan nashaǵa qaıtyp oralmaımyn dep oılaımyn.
Tárbıeshi: Balalar, endi oılanyp kóreıikshi keıipkerimizdi nashaqorlyqqa ıtermelegen ne?
Balalar: Ata - anasynyń balasyna kóńil bólmeýi, bala bos ýaqytyn tıimdi paıdalanbaýy. Jaman ortaǵa tez beıimdelýi.
Slaıd: Temeki, Araq, Nashanyń adam densaýlyǵyna tıgizetin áseri.
Sonymen, balalar nashaqorlyqtyń shyn máninde qoǵam úshin, otbasy úshin zardaby zor ekenin bildik.
Elektrondyq poshta keledi.
Tárbıeshi: Balalar, qane elektrondyq pochtadaǵy hatty oqıyq, kimnen hat keldi deseńshi?
Elektrondy pochta: «Temekiden hat»
Qýatqa hat: Sálem dosym! Men symbatty da ádemimin. Iisim qandaı jaǵymdy! Meniń áserimnen raqattanasyń. Meni shegip raqattan. Kóńil – kúıiń kóterilip, ómiriń qyzyq bolady. Kel, menimen dos bol. Meniń dosym bol, kel, kel!
Kerimge hat: Sálem dosym! Bárinen de men kúshtimin. Eń raqaty, eń tıimdisi men bolamyn. Meni shegip, kúsh – jigeriń artady, kóńil – kúıiń kóteriledi. Men seni eshýaqytta tastamaımyn, adal dos bolamyn. Kel, menimen dos bol.
Menimen dos bolsań qaıǵyrýdy umytasyń, jeńildeısiń.
Kórinis:« Úsh páleden aýlaq bol»
Kerim: Ýh, janym aı, myna kúıkiljiń kúıbeń, tirshilik meniń janymdy jegideı jedi. İsteıin deseń jumys joq, janyma ábden batty. Eń quryǵanda ekken bıdaıymnan paıda bolmady. Qurt jedi, qurttan qalǵanyn naryq kótermedi, ishim kúıip barady. Janymdy qoıarǵa jer tappaımyn. Úkimetten úı salamyn dep nesıe alǵanmyn, ony da tóleı almadym. Qaryzym eki mıllıonnan asyp ketti, ne isteımin, ne istesem janym jaı tabady?
(Adamdy araq, temeki, esirtki aınalyp júredi)
Erlan: Áı adam, nege júrsiń seriksiz? Kel, tanysaıyq, jaqynda. Áı adam, sen kúıinbe myna meni iship al, janyńa rahat alasyn. Qarashy men qandaı móldirmin. Myna meni ishseń bar ǵoı, kóńil - kúıiń kóteriledi, qaıǵynyń bárin umytasyń, rahat sezimge kenelesiń, jeńildep qalasyn. Má, meni iship al.
Qýat: Al men óte ádemi jáne tartymdymyn, isim qandaı jaǵymdy deseńshi, shirkin! Áı adam shegip al da bir sharshaǵanyńdy umytyp, rahatqa bólenseńshi. Meniń dosym bolýǵa kelisesiń be adam? Meni Meniń dosym bolýǵa kelisesiń be adam? Meniń dosym bolshy.
Gúldana: Bárinen de men kúshtimin! Kóńilim qulazyǵan, isi erikken, baılyqtan basy aınalǵan adamdar úshin eń rahaty, eń tıimdisi men bolamyn. Meni ishkende nemese paıdalanǵanda kúsh jigeriń artady, kóńil - kúıin kóteriledi. Ómirdegi barlyq qaıǵy muńyńdy umytasyń, tipti múldem oılamaısyń. Áı adam kele ǵoı, menimen dos bolshy, men seni esh ýaqytta tastamaımyn.
Kerim:
O, jaratqan, jaratqan
Jurttyń aýzyn qaratqan
Aǵaıyndy úsheýi
Qandaı pále taratqan.
O, adamdar, sanań bar,
Úsh pálege qarańdar
Úsheýi de úlken jaý
Araq, temeki, esirtki
Úsheýi de aýyr dert
Búkil eldi búldirmeı
Aramyzdan aýlaq ket.
Mine, dostar, ómirdiń mánin endi túsingen sıaqtymyn, senderge aıtarym:
Tek júzińdi tómen salma,
Nashaqorǵa áýes bolma!
(adam qolyndaǵy qamshymen úsh páleni soǵyp, qýyp shyǵady)
Qýat:
Ýa halqym, nazar aýdar densaýlyqqa
Ómirde baqyttysyń deniń saýda.
“Densaýlyq – tereń baqyt” degen sózdi
Qur aıtpaǵan uly Abaı danamyz da.
Deniń saýda kúshtisiń bul álemde
Deniń saýda sulýsyń jer betinde.
Sol myqty densaýlyqtyń arqasynda
Jeńersiń aýyr zaman tálkegin de.
Deniń saýda jetersiń armanyńa
Josparlap alǵa qoıǵan maqsatyńa
Deniń saýda kórersiń bul dúnıeniń
Bar qyzyq, rahatyn, jaryǵyn da.
Densaýlyq – sheksiz baqyt halqym meniń
Sondyqtan kóńil aýdar densaýlyqqa.
Qolda barda bil onyń qasıetin
Kútip, baptap aıala ár ýaqytta.
«Saǵat boıynsha dostar» jattyǵýy
Maqsaty: Baǵdarlamaǵa kelgen qonaqtar arasynda kóńil - kúılerin kóterý, top ishinde jaǵymdy psıhologıalyq ahýal qalyptastyrý.
Nusqaý: Qazir árqaısylaryńa jaýap paraqtary taratylady. Onda saǵattyń sýreti beınelengen. Sizder osy ár saǵat nómiriniń qasyna qastaryńyzda otyrǵan kórermen esimderin jazyp shyǵyńyzdar.
Ár nómirge jazylǵan kórermen kelesi nusqaýlardy oryndańyzdar:
1. Kúlimsireńiz
2. Qolyn qysyńyz
3. Arqasynan qaǵyńyz
4. Komplıment aıtyńyz
5. Qol bulǵańyz
6. Kózińizdi qysyńyz
7. Qol ustasyp 3 ret sekirińiz
8. Bir tilek aıtyńyz
9. Poslat vozdýshnyı poselýı
10. Massaj jasańyz
11. Arqalaryńdy súıkeńder.
12. Qushaqtańyz.
ÁN: «ÓMİRİŃE NEMQURAILY QARAMA»
1) Tyńda dosym men aıtaıyn ot tilek
Dúnıeden ketti baı da, ótti bek
Ómirińe nemquraıly qarama
Dáýletiń men tursańdaǵy kók tirep
Ár kún saıyn tek sen úshin atyp tań
Zerli shapan kıinseń de jaquttan
Ómirińe nemquraıly qarama
Shaqsha basyń aınalsa da baqyttan
Q - sy
Baq qusyńdy qonǵan kezde baǵala
Qolda máńgi turmaıtyn ol shaǵala
Kenelseń de dosym qansha shattyqqa
Ómirińe nemquraıly qarama
Baq qusyńdy qonǵan kezde baǵala
Qolda máńgi turmaıtyn ol shaǵala
Qansha azap kórseńdaǵy baýyrym
Ómirińe nemquraıly qarama
2) Tusaý salyp bastatqyzbaı kósh dara
Etsedaǵy dushpan kúlki, dos taba
Ómirińe nemquraıly qarama
Taǵdyr jeli qarsy aldyńnan soqsa da
Syn saǵatta saqtaý úshin óz basyn
Satyp ketip senip júrgen joldasyń
Ómirińe nemquraıly qarama
Aıdyn kólge aınalsa da kóz jasyń
Hormen: Kimde - kim ózine ómir berip, álpeshtep ósirgen ata - anama qaryzdarmyn dep bilse, solarǵa adal ul - qyz bolam dese – araq ishpesin. Óz ortasyna qadirli adam bolam dese – temeki shekpesin! Óz qoǵamyna paıdaly azamat bolam dese – nashaǵa áýestenbesin!
Qorytyndy:
Biz búgingi baǵdarlamamyzda nashaqorlyq jaıynda ashyq áńgime jasadyq. Osy taqyryp tóńiregindegi óz oılarymyzdy ortaǵa salyp, joldastarymyzdyń pikirlerin bildik, tyńdadyq. Sóz sońynda «Adamdy ómir úıretedi, úıretpese kúıretedi» degendeı«Ómirdiń qyzyǵyn kórýdiń bir - aq joly bar batyl bolyp, jeńilistter men aýyrtpalyqtardan qoryqpaý» degim keledi.
Biz baqyttymyz, sebebi biz táýelsiz memlekette ómir súremiz.
Densaýlyǵyńyz myqty bolsyn, sportpen aınalysyńyz. Siz el úshin kereksiz. Óıtkeni sizder – táýelsiz elimizdiń bolashaǵysyzdar!
Jaqsyǵa jaqyn júrip, janymyzdy jadyrata bilsek, biz úshin tóngen qaýip joq, boıdy basar dert te joq dep qorytyndylaǵym keledi.
Olaı bolsa, ómirden óz enshilerińizdi alýdan kesh qalmańyzdar!!!!
ÁRINE, BUL «AITÝǴA OŃAI...» baǵdarlamasy!!!
Kelesi kezdeskenshe saý bolyńyzdar!
You Might Also Like
