InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: «Biz qazaq, ejelden erkindik ańsaǵan!»
Maqsaty:
Ata - babalarymyz erkindikti ańsap, táýelsizdikke júrgen izi, táýelsizdik uǵymyn túsiný arqyly ár eldiń, ár adamnyń izgi adamgershilik, joǵary parasat, dostyq, yntymaq – birlik, beıbit ómir, shat - shadyman, jarasymdy tirshilik ıesi ekendigin, olardyń ıgilikti qyzmet etýi tıis ekendigi jas urpaqtyń sanasyna jetkizedi.
Táýelsizdik kúniniń Respýblıka kúnimen jalǵasty, mazmundas ekenin uǵynady. Oqýshylar eljandylyq rýhta tárbıelenedi.
Kórnekilik: Elimizdiń týy, eltańbasy, shańyraq. Táýelsizdiktiń sara jolyna arnalyp jasalynǵan slaıdtar.
İ. Kirispe: Muǵalimniń tárbıe saǵaty týraly alǵy sózi.
Aıdana «Meniń Otanym»

İİ. Negizi bólim:
A) Qazaq halqynyń rýǵa taıpaǵa bólinýi
1. Qazaq halqynyń qalyptasý.
«Biz qazaq, ejelden erkindik ańsaǵan!»
Árbir saýatty azamat tarıhty bilýi shart, ol úshin aldymen óz halqynyń tarıhyn bilý kerek. sodan keıin óz eliniń, ózi turǵan memlekettiń, onyń halqynyń tarıhyn bilý paryz.
Bizdiń mekendegen memlekettiń jeri Qazaqstan dep atalady. Demek – Qazaq eli degen sóz. Sondyqtan bul jerdiń baıyrǵy halqy da, ıesi de – qazaqtar.
Qazaq halqynyń qalyptasýy Qazaq jerindegi paıda bolǵan adamdar birte - birte rýlarǵa birikti. Tilderi men kásibı uqsas, qonystary jaqyn rýlar taıpa bolyp qalyptasty. Mundaı birigý tilderi ortaqtasyp bir tilde sóıleýge jaǵdaı jasady. Halyq eń alǵash mal ósirgen, keıinnen egin sharýashylyǵymen aınalysty. Taıpalar ıen rýlar arasyndaǵy baılanys jaqsara tústi. Bul baılanystarǵa Úısin, Qarluq, Kereı, Mańǵyt, Qońyrat, Qypshaq, Naıman, Arǵyn, Baıuly, Qyıat, Kúrleýit, Qańly, Álimuly, Alban, Sýan, Dýlat, Shapyrashty t. b. rýlar men taıpalar negiz boldy.

Á) Qazaq handary Qazaq handyǵy qazaq halqynyń qalyptasýyn odan
dáýirden bastalyp, 15 - ǵasyrda aıaqtaldy.
Qazaq handyǵynyń irgesin kóterip, nyǵaıtqan Jánibek pen Kereı. Olardan keıingi handar da Qazaq handyǵyn nyǵaıtýǵa, rýlar arasyndaǵy talas - tartystar men daý - janjaldary toqtalyp, birlikti kúsheıtýge, búkil qazaq jurtynyń basyn qosýǵa árekettendi.
Qazaq handyǵyn kúshti memleketke aınaldyrǵan áıgili Qasym han (1511 - 1523) tarıhta «Qasym hannyń qasqa joly» degen atpen qaldy. Odan keıin ydyraı bastaǵan qazaq memleketin qaıta qalpyna keltirgen Aqnazar han (1538 - 1580) orys memleketimen, Orta Azıa halyqtarymen baılanys, ásirese saýda qatynasy jaqsara tústi. Saýran, Túrkistan qalalaryn ózine qaratty.
1598 - 1628 jyldar arasynda Esim han bıledi. Ol yntymaqtastyqqa, ádet ǵuryptardy saqtaýǵa kóp úles qosty. Sondyqtan «Esim salǵan eski jol» dep ataldy.
Táýke han 1680 - 1718 jyldary taqqa keldi. Qazaq zańdarynyń jıyntyǵy «Jeti jarǵyny» jasady.
Osylaısha 15 - ǵasyrdyń ortasynda qurylǵan Qazaq handyǵy 18 - ǵasyrdyń ortasyna deıin ómir súrdi.
Qazaq bıi «Ádemi - aı»

2. Qazaq eliniń patshalyǵy Reseı qol astynda
(18ǵ - 1915)
A) Shapqynshylyqqa qarsy azamat kúresti uıymdastyrýshylar
Ábilqaıyr (1693 - 1748) – Kishi júz hany, qazaq jasaqtarynyń qolbasshysy – Bas sardary. Kúshimen, aılasymen, batyldyǵymen shabýyldy uıymdastyra bilýmen dańqy shyqqan. Qalmaq qyrylǵan, Ańyraqaı shaıqastarynyń batyry.
Abylaı (1711 - 1781). Abylaı hannyń azan shaqyryp qoıǵan aty – Ábilmansur. Keıin qashyp júrgen kezinde Tóle bı oǵan Sabalaq degen at qoıǵan eken.
Abylaı qazaq halqynyń táýelsizdigin saqtap qalý joldary kóp oılaǵan. Ol búkil úsh júzdi basqarǵan han jáne batyr.

Á) Ult azattyq qozǵalys batyrlary
Qazaq halqy Reseı patshalyǵynyń otarshyldyq saıasatyna qarsy úzdiksiz kúresti. Olar: Syrym Datulynyń basshylyǵymen 1783 - 1797 jyldardaǵy Kishi júz sharýalarynyń kóterilisi. 1828 - 1829 jyldary bolǵan Bókeı handyǵyndaǵy qozǵalys, 1836 - 1838 jyldary Isataı men Mahabbat Ótemisulynyń basshylyǵymen bolǵan sharýalar kóterilisi. 1837 - 1847 jyldary Kenesary Qasymulynyń basshylyǵymen qozǵalys, 1842 jylǵy Bókeı handyǵyndaǵy sharýalar qozǵalysy, 1855 - 1858 jyldaryndaǵy aral jaǵalaýy qazaqtarynyń otarshyldyq ezgige qarsy kóterildi. 1856 jylǵy Syrdarıanyń tómengi aǵysy qazaqtardyń kóterilisi, 1869 jylǵy Oral jáne Torǵaı oblystaryndaǵy kóterilis. 1870 jyly Mańǵystaýda bolǵan qozǵalys, t. b. Al, 1916 jylǵy Amangeldi Imanov bastaǵan ult - azattyq qozǵalys – qazaq halqynyń táýelsizdik jolyndaǵy kúresiniń shyńy boldy.

B) Reseı patshalyǵy júrgizgen orystaný
HİH ǵasyrdyń bas kezinde Reseıde 145 mıllıondaı halyq bolsa, onyń 70 mln orystar edi. Halyqtyń jartysynan kóbi ult aýdandarynyń táýeldi, qanalýshy, quqysyz adamdary boldy. Reseı úlken memleket bolǵanymen Eýropa memleketterinen barlyq jaǵynan artta qaldy. Sondyqtan munda qarapaıym halyqty, ásirese shet aımaqtardyń eńbekshilerin qanaý kúshti boldy. Osy oraıda patsha ókimeti qazaq jerin tartyp alýy eki baǵytta júrgizildi. Birinshiden – áskerı bekinister salý arqyly. Ekinshi – Qazaqstanǵa basqa halyqtardy qonystandyrý arqyly. Patsha ókimeti qazaq jerin kartaǵa túsirip, qamal bekinister salatyn oryndardy belgiledi. 16 ǵasyrdyń aıaǵynda qazaq jerine qol saldy. Tobyl (Tomsk), Omby (Omsk), Orynbor (Orenbýrg), Sarytaý (Saratov) qalalaryn tartyp aldy. Qazir de solardyń ıeliginde.
Orystandyrýdyń taǵy bir baǵyty – kóne zamannan kele jatqan han bıligi, han keńesi, halyq jınalysy sıaqty basqarý oryndaryn joıý edi. Orystandyrýdyń taǵy bir baǵyty hrıstıan emes halyqtardy shoqyndyrý boldy. Olardy oryssha oılaýǵa, orys adamyndaı sezinýge úıretti, ókinishke oraı munyń sarqynshaǵy áli memleketimizdiń óz tilinde sóıleı almaýy.
Sáken Seıfýllın «Jas qazaq marselezasy»

3. 1916 j. Ult – azattyq qozǵalys. Aqpan jáne qazan tóńkeristeri. Qazaqstan KSRO quramynda (1922 - 1991)
A) Azattyq jolyndaǵy kúrestiń bastaýshylary men jarshylary
Reseı patsha úkimetiniń, ústem taptyń ezgisine, otarshyldyqqa qarsy qozǵalystar kúsheıdi. Maqsaty azattyq alý edi. Ol úshin patsha úkimetin qulatý kerek boldy. Osydan kele revolúsıa jasaý, tóńkeris jasaý degen sózder shyqqan. Bul qozǵalystarǵa túrli partıalar basshylyq etti. Solardyń ishindegi V. I. Lenın bastaǵan bólshevıkter partıasy edi.
1910 jyldan bastap Qazaqstanda azattyq kúres órleı túsip, jańa kezeńge endi. Buǵan halyqtyń sana - seziminiń oıanýy sebep bolsa, sol qozǵalysty uıymdastyrýshylar, bastaýshylar, halyqty qozǵalysqa qatysýǵa úgitteýshiler qatary kóbeıdi. Olar: A. Imanov,!. Jangeldın, Ǵ. Talıpov, Á. Maıkótov, M. Masanchı, V. Kýıbyshev, A. A. Rozybakıeva, M. V. Frýnze, t. b. halyqty kúreske bastady. Al A. Baıtursynuly, S. Toraıǵyrov, S. Dónentaev, M. Dýlatov, S. Kóbeev, M. Seralın, syndy kóptegen aqyn - jazýshylar, aǵartýshylar eńbekshilerdi teńdik, bostandyq alýǵa shaqyrdy. Olar azattyq jolyndaǵy kúrestiń jarshylary boldy.

Á) Reseıdegi Aqpan jáne Qazan tóńkerisindegi Qazaqstanda Keńes ókimetiniń ornaýy
Reseıdegi tóńkeriste patsha ókimeti qatysýshylardy aıaýsyz qanaǵanymen kúres toqtamady. Lenın bastaǵan bólshevıkter 1917 jylǵy Aqpannyń aıaǵynda búkil Peterbýrg ereýilge shyqty. Jumysshylar men soldattar patshanyń mınıstrleri men generaldaryn tutqynǵa aldy, polısıa ýchaskelerin talqandady. Sóıtip Reseıdegi ekinshi revolúsıa jeńdi.
Reseı patshalyǵy qulaǵan kúni Toqash Bokın men onyń sybaılastaryna sot bolyp jatqan edi. Qazaq jerinde bólshevıkter naýryz aıynyń 1918 jyly Toqash Bokın bastaǵan qarýly jaýyngerler Vernyı (qazirgi Almaty) qalasynda bılikti bólshevıkterge alyp berdi.
Qazaq AKSR – i RKFSR quramynda bolǵandyqtan KSRO – ǵa biriktirildi

4. Qazaqstannyń Uly Otan soǵysyna qatysýy (1941 - 1945)
A) Qazaqstandyqtardyń erligi
1941 jyly Fashısik Germanıanyń KSRO - ǵa soǵys ashty. Ol 5 jylǵa sozyldy. Bul Uly Otan soǵysy dep ataldy. Máskeý úshin shaıqasta Qazaqstandyq 316 - atqyshtar dıvızıasy basshysy general - moıor I. V. Panfılov bastaǵan 28 jaýynger keńester odaǵynyń astanasy Máskeýdi qorǵaýǵa erlik kórsetti. Sol shaıqasta aǵa leıtenant Baýyrjan Momyshuly da batyrlyq tanytty. Málik Ǵabdýllın, Tólegen Toqtarov Keńes Odaǵynyń batyry atandy.
Jerlesimiz Raqymjan Qoshqarbaev 1945 jyly 9 mamyr kúni Reıhstagqa tý tikti.

Á) KSRO - nyń ydyraýy
Lenınnen keıin 1953 jylǵa deıin KSRO – bas hatshysy Stalın boldy. Uly Otan soǵysynyń jeńisine kóp yqpal jasady. Odan keıin partıanyń birinshi hatshysyna Hrýshev keldi. Ol 30 - jyldary jazyqsyz jazalanǵandardy aqtaýǵa biraz jumys júrgizdi. KSRO ydyraý qarsańynda 1964 jyly KOPK Ortalyq Komıtetiniń birinshi hatshylyǵyna L. I. Brejnev keldi. Ashyq sóıleý degen múlde bolmady.
1985 jyly KOPK Ortalyq Komıtetiniń bas hatshysy qyzmetine M. S. Gorbachev saılandy. Jarıalylyq pen demokratıaǵa jol berildi.

B) Jeltoqsan oqıǵasy
Ult respýblıkalaryn basqarýda ákimshildik ámirshildik júıe kózge tústi. Ol Respýblıkalar Máskeýsiz birde - bir mańyzdy máseleni sheshe almady, olarǵa quqy berilmedi. Al, Máskeýsiz Respýblıkanyń ereksheligin eskermedi. Buǵan 1986 jylǵy jeltoqsan aıynyń 16 - 18 – indegi Almaty qalasyndaǵy oqıǵalar mysal boldy. Munyń ózi qazaq halqynyń, ásirese onyń jastarynyń zańdy narazylyǵyn týǵyzdy. Al, 1986 jyly jeltoqsannyń 16 - synda Qazaqstan KP Ortalyq Komıtetiniń Birinshi hatshylyǵyna syrttan ákelingen G. V. Kolbındi taǵaıyndaǵanda, munyń ózi jastardyń ashý - yzasyn týǵyzdy. Beıbit ereýilge shyqqan jastar respýblıkanyń birinshi hatshysyna qazaq halqynyń ókili bolmasa qazaqstandyq basqa ult ókili saılanǵanyn qalady. Gorbachev jáne Kolbınniń basshylyǵymen jáne olardyń jandaıshaptarynyń, belsendiligimen osy beıbit sherý qanǵa bóktirildi. Myńdaǵan jastar oqýdan qýyldy. Birneshe jastar qyrshynynan qıyldy.
Án: Qara baýyr qasqaldaq