InfoHub Logo

Bıologıa 7 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Býyltyq qurttar tıpine jatatyn jándikterdiń negizgi erekshelikteri
Maqsaty: 1. Býyltyq qurttardyń erekshelikteri týraly málimet berý, býyltyq qurttardyń ókilderiniń tirshilik áreketteri týraly bilim berý.
2. Býyltyq qurttardyń erekshelikterin oqytý arqyly oqýshylardyń óz betinshe jumys isteýin, oı - órisin damytý.
3. Oqýshylardy jekeleı jumys isteýge tárbıeleý
Qural - jabdyqtar: test tapsyrmalary, tapsyrmalar, slaıd.
Sabaq tıpi: jańa sabaq.
Ádistemelik sheshim: dáris, muǵalimniń áńgimeleýi, kórneki quraldardy kórsetý, ózindik jumys.
Pánaralyq baılanys: geografıa, valeologıa.

İ. Uıymdastyrý kezeńi
İİ. Bilimdi tekserý jáne ózekteý.
1. «Jumyr qurttar tıpine jatatyn jándikterdiń negizgi erekshelikteri» taqyrybyn mazmundaý.
2. Termın sózdermen jumys.
Alǵashqy qýystylar tıpi. Qursaqkirpiksheliler klasy. Jumyr qurttar klasy. Zymyraqtar klasy. Qylqurttar klasy. Teri bulshyqet qapshyǵy. Sýyrtqy. Gıpoderma. Túleý. Qylqurt.
3. Suraqtar:
1. Tıp nelikten jumyr qurttar dep atalǵan?
2. Jumyr qurttar tıpin nege alǵashqy qýystylar tıpi dep ataıdy?
3. Jumyr qurttar tıpine qandaı klastar jatady?

İİİ. Jańa materıaldy oqý.
Jospary:
1. Býyltyq qurttar tıpine jatatyn jándikterdiń negizgi erekshelikteri
2. Kópqyltanaqty qurttar klasy
3. Azqyltanaqty qurttar klasy
4. Súlikter
Býyltyq qurttar denesi shubalańqy, eki jaqty sımmetrıaly jándikter. Denesi saqına tárizdi býyltyqtarǵa bólingendikten, bular býyltyq qurttar tıpi dep atalǵan. Bulardyń 9 myńǵa jýyq túrleri teńizderde, tushshy sýlarda, qurlyqta mekendeıdi. Tıp birneshe klasstarǵa jikteledi, túrlerdiń basym bóligi 3 klasqa jikteledi, olar: azqyltanaqty qurttar, kópqyltanaqty qurttar jáne súlikter.
Býyltyq qurttardyń denesi 3 qabattan turady. Denesiniń ishki qabyrǵasy men ishki músheler arasyndaǵy keńistik sońǵy qýys - selom dep atalady. Sońǵy qýys ár saqınaly býyltyqtarda qaıtalanady. Saqınaly býyltyqtar perde arqyly bólingenimen, aýyz jáne anal tesigi bar ishek búkil deneni boılaı sozylady. Júıke júıesiniń qursaqtyq baǵanasy jáne eń alǵashqy tuıyq qanaınalym júıesi de bar. Deneniń eki qaptalyndaǵy árbir býyltyqta býdalanǵan qyltanaqty óskinder – parapodıalar ornalasqan. Ol qurttyń qozǵalyp júrý múshesiniń qyzmetin atqarady. Al súlikterdiń denesinde mundaı qyltanaqtar bolmaıdy. Býyltyq qurttar jynysty jáne jynyssyz jolmen kóbeıedi. Qosjynystylary (germafrordıt) da bar.
Selomnyń atqaratyn qyzmetteri:
1. Tirek – qozǵalys kezinde suıyqtyq kúıindegi qańqa qyzmetin atqarady;
2. İshektiń jáne dene qabyrǵasynyń jeke jumys atqarýyna múmkindik jasaıdy;
3. İshki múshelerdiń jáne deneniń mólsheriniń edáýir ulǵaıýyna kómektesedi;
4. Qorektik zattardy, zat almasýdyń sońǵy ónimderin, gazdy tasymaldaıdy;
5. Sońǵy ónimder men artyq suıyqtyqtyń jınalatyn orny bola alady;
6. Aǵzadaǵy qysymdy retteýge qatysady.

İV. Bekitý
Termın sózdermen jumys.
Býyltyq qurttar. Kópqyltanaqty qurttar. Azqyltanaqty qurttar klasy. Súlik. Tuıyq qanaınalym júıesi. Selom. Parapodıa. Trahofora. Gırýdın.
V. Úıge tapsyrma: taqyrypty oqý.