- 05 naý. 2024 01:33
- 205
Buryshtardyń túrleri
Sabaqtyń taqyryby: Buryshtardyń túrleri.
Sabaqtyń maqsaty: Kópburyshtardyń ár túrli buryshtaryn tik buryshpen salystyrady jáne anyqtaıdy, berilgennen kúrdelirek esep qurastyrady shyǵarady, toppen synap kórý ádisin paıdalanyp, teńdeýlerdi sheshý biligin jetildirýdi jalǵastyrady;
Oılaý qabiletin damytý, halqymyzdyń dástúrin nasıhattaı otyryp, oqýshylardy alǵyrlyqqa, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: taldaý, suraq jaýap, oıyn arqyly esep shyǵarý, tıanaqtaý ádisteri,
Sabaqtyń kórnekiligi: sabaqqa baılanysty slaıdtar, úlestirmeler, matematıkalyq qyzyqty esepter.
İ. Uıymdastyrý kezeńi: Psıhologıalyq daıyndyq
Oqýshylar: Tek bes bizdiń baǵamyz
Bilimmen baqyt tabamyz.
Óner - bilim kóp toqyp,
Óse bersin sanamyz.
Búgingi sabaǵymyzdyń túri: jarys sabaq. Úsh topqa bólinip alaıyq. Ár top óz top basshysyn saılap alaıyq. Ár top óz attaryn myna mysaldy oryndap, kemý retimen jazyp, óz toptarynyń atyn anyqtaıyq.
1 - Top --------------- 2 - top --------------- 3 - top
7+8=ú ---------------- 5+5=l ---------------- 8+8=i ---------------- 9+6=y
6+6=r ---------------- 7+7=d ---------------- 7+7=k ---------------- 8+9=u
8+8=s ---------------- 9+4=o ---------------- 9+9=t ---------------- 8+8=r
9+5=ı ---------------- 5+6=a ---------------- 9+9=b
7+6=i ----------------- 7+5=ǵ ---------------- 8+4=sh
Jarystyń erejesi:
1. Tynyshtyq saqtaý.
2. Birigip jumys jasaý
3. Muqıat tyńdap alyp, sodan keıin jumys jasaý
4. Tez, shapshań ári durys oryndaý.
Sabaǵymyzdyń urany: Birlik bolmaı, tirlik bolmas!
Úı tapsyrmasyn tekserý: №7 Kesindi syzý.
Ótkendi eske túsirý: Úsh topqa fıgýralar berý. Oqýshylar onyń qandaı fıgýra ekenin dáleldeıdi.
1 - topqa: Úshburysh - 3 tóbesi, 3 buryshy, 3 qabyrǵasy bar
2 - topqa: Tórtburysh - 4 tóbesi, 4 buryshy, 4 qabyrǵasy bar, qarama – qarsy qabyrǵalary teń. (Erejesin suraý)
3 - topqa: Sharshy - 4tóbesi, 4 buryshy, 4 qabyrǵasy teń, barlyq qabyrǵalary teń.(Erejesin suraý)
Jańa sabaq: Osylardyń buryshtary týraly pikirlerin suraý, buryshtardyń qaı túrine jatatynyn dáleldeý.
1 - top
Súıir burysh
2 - top
Doǵal burysh
3 - top
Tik burysh
Ómirmen baılanystyrý.
Muǵalimniń túsindirmesi:
Jalpy burysh degenimiz - bir núkteden shyqqan eki sáýle ortasyn aıtamyz.
Tik burysh - buryshtary onyń tik bolady.
Súıir buryshy - tik buryshtan kishi buryshty aıtamyz.
Doǵal burysh - tik buryshtan úlken buryshty aıtamyz.
Mysal: Ómirmen baılanystyrý.
Sandyq - onyń buryshtary tik bolady.
Astana qalasyndaǵy pıramıda - súıir buryshtar, tik buryshtary, doǵal buryshtar bar.
Quraq kórpe - ár túrli buryshtar bar.
Sabaqtyń maqsaty: Kópburyshtardyń ár túrli buryshtaryn tik buryshpen salystyrady jáne anyqtaıdy, berilgennen kúrdelirek esep qurastyrady shyǵarady, toppen synap kórý ádisin paıdalanyp, teńdeýlerdi sheshý biligin jetildirýdi jalǵastyrady;
Oılaý qabiletin damytý, halqymyzdyń dástúrin nasıhattaı otyryp, oqýshylardy alǵyrlyqqa, tapqyrlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: taldaý, suraq jaýap, oıyn arqyly esep shyǵarý, tıanaqtaý ádisteri,
Sabaqtyń kórnekiligi: sabaqqa baılanysty slaıdtar, úlestirmeler, matematıkalyq qyzyqty esepter.
İ. Uıymdastyrý kezeńi: Psıhologıalyq daıyndyq
Oqýshylar: Tek bes bizdiń baǵamyz
Bilimmen baqyt tabamyz.
Óner - bilim kóp toqyp,
Óse bersin sanamyz.
Búgingi sabaǵymyzdyń túri: jarys sabaq. Úsh topqa bólinip alaıyq. Ár top óz top basshysyn saılap alaıyq. Ár top óz attaryn myna mysaldy oryndap, kemý retimen jazyp, óz toptarynyń atyn anyqtaıyq.
1 - Top --------------- 2 - top --------------- 3 - top
7+8=ú ---------------- 5+5=l ---------------- 8+8=i ---------------- 9+6=y
6+6=r ---------------- 7+7=d ---------------- 7+7=k ---------------- 8+9=u
8+8=s ---------------- 9+4=o ---------------- 9+9=t ---------------- 8+8=r
9+5=ı ---------------- 5+6=a ---------------- 9+9=b
7+6=i ----------------- 7+5=ǵ ---------------- 8+4=sh
Jarystyń erejesi:
1. Tynyshtyq saqtaý.
2. Birigip jumys jasaý
3. Muqıat tyńdap alyp, sodan keıin jumys jasaý
4. Tez, shapshań ári durys oryndaý.
Sabaǵymyzdyń urany: Birlik bolmaı, tirlik bolmas!
Úı tapsyrmasyn tekserý: №7 Kesindi syzý.
Ótkendi eske túsirý: Úsh topqa fıgýralar berý. Oqýshylar onyń qandaı fıgýra ekenin dáleldeıdi.
1 - topqa: Úshburysh - 3 tóbesi, 3 buryshy, 3 qabyrǵasy bar
2 - topqa: Tórtburysh - 4 tóbesi, 4 buryshy, 4 qabyrǵasy bar, qarama – qarsy qabyrǵalary teń. (Erejesin suraý)
3 - topqa: Sharshy - 4tóbesi, 4 buryshy, 4 qabyrǵasy teń, barlyq qabyrǵalary teń.(Erejesin suraý)
Jańa sabaq: Osylardyń buryshtary týraly pikirlerin suraý, buryshtardyń qaı túrine jatatynyn dáleldeý.
1 - top
Súıir burysh
2 - top
Doǵal burysh
3 - top
Tik burysh
Ómirmen baılanystyrý.
Muǵalimniń túsindirmesi:
Jalpy burysh degenimiz - bir núkteden shyqqan eki sáýle ortasyn aıtamyz.
Tik burysh - buryshtary onyń tik bolady.
Súıir buryshy - tik buryshtan kishi buryshty aıtamyz.
Doǵal burysh - tik buryshtan úlken buryshty aıtamyz.
Mysal: Ómirmen baılanystyrý.
Sandyq - onyń buryshtary tik bolady.
Astana qalasyndaǵy pıramıda - súıir buryshtar, tik buryshtary, doǵal buryshtar bar.
Quraq kórpe - ár túrli buryshtar bar.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.