- 05 naý. 2024 01:33
- 182
Týǵan tilim - tirligimniń aıǵaǵy
Synyby: 5 - 8 synyptar
Taqyryby: «Týǵan tilim - tirligimniń aıǵaǵy» mánerlep oqý saıysy.
Maqsaty: Oqýshylarǵa memlekettik tildiń órkendep, oıanýyna, memlekettik tilimizdi súıýge, memlekettik tildi aıaqqa baspaı, mártebesin bıik ustaý jóninde, ár ulttyń ózindik erekshelikteri, salt - dástúri, dini, til ereksheligi bolatynyn túsindirý. Oqýshylardyń oı - órisin, dúnıetanymyn keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý, jurt aldynda erkin aýyz eki sóıleýge baýlý.
Muǵalim:
Tilim meniń qaıyrshy emes qańǵybas,
Tilim tulpar – qýǵan jelge shaldyrmas.
Kenje uldaı úlken úıge murager
Jer ıesi – meniń tilim máńgi jas.
Áýezov, Abaıdy ótken dáris tili,
Til qatqan Toqtar, Talǵat ǵarysh tili.
Qansha Zań qabyldaımyz, jeter endi,
Estilsin memlekettik ár iste úni!
Qurmetti ustazdar men oqýshylar, búgingi «Týǵan tilim - tirligimniń aıǵaǵy» atty óleńdi mánerlep oqý saıysyna qosh keldińizder.
júrgizýshi:
Týǵan tilim qazynam, altyn kenim,
Jańa alypqa ózińdi alyp keldim.
Qosh keldiń týǵan ólke, besigińe,
Qasıetti babamnyń tili meniń.
Dushpandardyń talaıyn qyzyl tilmen,
Qylyshtaı súıekterden tilimdediń.
Ótse de talaı ǵasyr, qıly zaman,
Qasıetti tilim meniń búlinbediń.
Ortaǵa saıysqa qatysýshylardy shaqyramyn.
5 - synyp oqýshylary:-------
6 - synyp oqýshylary:--------
7 - synyp oqýshylary:-----------
8 - synyp oqýshylary:-------------
Júrgizýshi:
Týǵan tilim - babam tili - óz tilim
Týǵan tilim – anam tili - óz tilim.
Týǵan tilim - dalam tili - óz tilim
Týǵan tilim - adam tili - óz tilim.
Ana tilim týǵan tilim, bal tilim,
Sen arqyly dúnıe tanyp talpyndym.
Sen arqyly álemge aıan bar isim,
Sen ómirde taýsylmaıtyn altynym.
Ádil - qazylardy saılap alaıyq.
-------------------------------------------------
Júregimniń bólshegi
Qanyń, janyń - tilinde,
Aryń, náriń tilińde.
Umtyl ony bilýge.
Tilden alyp ǵıbrat,
Qulshynasyń bilimge.
5 - synyp oqýshysy ------------------------ Qalqaman Sarın «Táýelsizdik»
Ana tili – bizdiń týǵan anamyz!
Anamyzdaı syılap, baǵyp - qaǵamyz.
Ana tilin baǵalasaq, qalaı biz
Ózimizdiń sondaı bolmaq baǵamyz.
Ana tilin kim aıalaı bilmese,
“Anasynan bezgen ul!” – dep qarańyz.
6 synyp oqýshysy:------------------------- Muhtar Shahanov «Tórt ana»
Aqyl - oıyn adamnyń
Ana tilden alamyn.
Ana tilim ardaqty,
Aq sútindeı anamnyń.
Ósirgen oı bilimdi,
Súıem týǵan tilimdi.
Maqsat etem ár sózdiń
Mánin tereń bilýdi.
Taqyryby: «Týǵan tilim - tirligimniń aıǵaǵy» mánerlep oqý saıysy.
Maqsaty: Oqýshylarǵa memlekettik tildiń órkendep, oıanýyna, memlekettik tilimizdi súıýge, memlekettik tildi aıaqqa baspaı, mártebesin bıik ustaý jóninde, ár ulttyń ózindik erekshelikteri, salt - dástúri, dini, til ereksheligi bolatynyn túsindirý. Oqýshylardyń oı - órisin, dúnıetanymyn keńeıtý, sózdik qoryn molaıtý, jurt aldynda erkin aýyz eki sóıleýge baýlý.
Muǵalim:
Tilim meniń qaıyrshy emes qańǵybas,
Tilim tulpar – qýǵan jelge shaldyrmas.
Kenje uldaı úlken úıge murager
Jer ıesi – meniń tilim máńgi jas.
Áýezov, Abaıdy ótken dáris tili,
Til qatqan Toqtar, Talǵat ǵarysh tili.
Qansha Zań qabyldaımyz, jeter endi,
Estilsin memlekettik ár iste úni!
Qurmetti ustazdar men oqýshylar, búgingi «Týǵan tilim - tirligimniń aıǵaǵy» atty óleńdi mánerlep oqý saıysyna qosh keldińizder.
júrgizýshi:
Týǵan tilim qazynam, altyn kenim,
Jańa alypqa ózińdi alyp keldim.
Qosh keldiń týǵan ólke, besigińe,
Qasıetti babamnyń tili meniń.
Dushpandardyń talaıyn qyzyl tilmen,
Qylyshtaı súıekterden tilimdediń.
Ótse de talaı ǵasyr, qıly zaman,
Qasıetti tilim meniń búlinbediń.
Ortaǵa saıysqa qatysýshylardy shaqyramyn.
5 - synyp oqýshylary:-------
6 - synyp oqýshylary:--------
7 - synyp oqýshylary:-----------
8 - synyp oqýshylary:-------------
Júrgizýshi:
Týǵan tilim - babam tili - óz tilim
Týǵan tilim – anam tili - óz tilim.
Týǵan tilim - dalam tili - óz tilim
Týǵan tilim - adam tili - óz tilim.
Ana tilim týǵan tilim, bal tilim,
Sen arqyly dúnıe tanyp talpyndym.
Sen arqyly álemge aıan bar isim,
Sen ómirde taýsylmaıtyn altynym.
Ádil - qazylardy saılap alaıyq.
-------------------------------------------------
Júregimniń bólshegi
Qanyń, janyń - tilinde,
Aryń, náriń tilińde.
Umtyl ony bilýge.
Tilden alyp ǵıbrat,
Qulshynasyń bilimge.
5 - synyp oqýshysy ------------------------ Qalqaman Sarın «Táýelsizdik»
Ana tili – bizdiń týǵan anamyz!
Anamyzdaı syılap, baǵyp - qaǵamyz.
Ana tilin baǵalasaq, qalaı biz
Ózimizdiń sondaı bolmaq baǵamyz.
Ana tilin kim aıalaı bilmese,
“Anasynan bezgen ul!” – dep qarańyz.
6 synyp oqýshysy:------------------------- Muhtar Shahanov «Tórt ana»
Aqyl - oıyn adamnyń
Ana tilden alamyn.
Ana tilim ardaqty,
Aq sútindeı anamnyń.
Ósirgen oı bilimdi,
Súıem týǵan tilimdi.
Maqsat etem ár sózdiń
Mánin tereń bilýdi.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.