InfoHub Logo

Adam neǵurlym kóbirek bile túsken saıyn ózine bilimi soǵurlym taıaz bolyp kórinedi (Sokratqa telinetin «Men eshteńe bilmeıtinimdi bilemin» sózin esińizge alyńyz). Bul zań kerisinshe qoldanýǵa da jaraıdy: adam neǵurlym az bilgen saıyn, ol biliminiń tereńdigine jáne onyń sheksizdigine soǵurlym senimdirek bolady. Búgin ózin ózi asyra baǵalaýdyń kognıtıvtik turǵyda burmalanýy jáne bilimdarlyq ıllúzıasy — Dannıng-Krúger effekti týraly maqalany aýdaryp qoıdyq. Knowing Neurons bas redaktory Keıt Feılhabermen birge keı kisilerdiń nege óziniń sheberligin, kognıtıvtik qabyletin jáne tanymaldylyq deńgeıin tıisinshe baǵamdaı almaıtyny, bunyń saldary qandaı bolýy múmkin ekeni jáne shynymen bilimdar, bilikti adamdardy basqalardan ne ereksheleıtini týraly máseleniń basyn ashamyz.    

1995 jyldyń bir kúninde orta jastaǵy deni saý iri deneli er kisi tapa-taltúste Pıtsbýrgtyń eki bankin tonap ketken. Onyń taqqan bettumshasy nemese júzin jasyratyn basqa da zaty bolǵan joq, ol ár bankten shyǵar kezinde beınebaqylaý kameralaryna qarap jymıǵan. Sál keıinirek, sol túnde, polısıa qatty tańdanǵan qylmysker Makartýr Ýılerdi quryqtady. Oǵan kameralardyń jazbasyn kórsetkende, ol qalaı bolǵanyna mıy jetpeı jazbaǵa qarap otyryp qaldy.  

«Meniń ústimde shyryn bolǵan edi ǵoı», — dep ol mińgirledi.  

Ýıler terige lımon shyrynyn jaǵyp alý ony beınebaqylaý kameralaryna kórinbeıtin etip tastaıdy dep oılaǵan syńaıly. Lımon shyryny kórinbeıtin sıa retinde paıdalanylady emes pe, osy sebepti Ýılerdiń oıynsha, jylý qaınar-kóziniń janynda turǵanda ol kórinbeıtin bolýy tıis edi.    

Polısıa Ýılerdiń esi aýyspaǵan jáne esirtkige páńgip turmaǵan — ol bar bolǵany qatelesti degen tujyrym jasady.

Bul oqıǵa týraly bilgen Kornell ýnıversıtetinde isteıtin Devıd Dannıng, óziniń aspıranty Djastın Krúgermen birlesip, ne bolǵanyn anyqtap kórýge tyrysty.   

Olar adamdardyń barlyǵy derlik ózderiniń árqıly áleýmettik jáne ıntellektýaldyq salalardaǵy qarym-qabyletterin ońdy baǵalaıdy, keıbireýleri ol qarym-qabyletterin asyra baǵalaýǵa beıim turady dep paıymdady.  

Bul senimdilik ıllúzıasy búgingi tańda «Dannıng-Krúger effekti» degen ataýmen belgili jáne ózin asyra baǵalaýda kognıtıvtik turǵyda qatelikti sıpattaıdy.

Bul qubylysty zerthana jaǵdaıynda zerttep kórý úshin Dannıng pen Krúger birneshe synaq oılap tapty. Bir zertteýde olar stýdentterge gramatıka, logıka jáne ıýmor týraly suraqtar qoıyp, sosyn ár respondentten óziniń nátıjelerine jalpy baǵa berýdi, sondaı-aq ózderiniń basqa stýdenttermen salystyrǵandaǵy salystyrmaly reıtıńin baǵalaýdy ótindi. Tanymdyq tapsyrmalarda eń nashar nátıje kórsetken stýdentter árdaıym nátıjeleri jaqsy bolady dep, ózderin asyra baǵalap otyrǵany qyzyq. Sondaı-aq kerisinshe bolyp otyrdy — ózderin tómen baǵalaǵan oqýshylar tapsyrmalardy zertteýge qatysqandardyń úshten birinen jaqsy oryndaǵan.  

Bul «senimdilik ıllúzıasy» ýnıversıtetten tys salalardy da qamtıdy jáne shynaıy ómirdi de jaılaıdy.

Kelesi zertteýlerinde Dannıng pen Krúger zerthanadan shyǵyp, myltyq atyp mashyqtanatyn jerge bardy. Ol jerde olar myltyq atýǵa áýestenetinderden qarýdyń qaýipsizdigi týraly surap bildi. Olardyń aldyńǵy nátıjeleri sıaqty suraqtarǵa durys jaýapty eń az bergender ózderiniń atys qarýy jaıyndaǵy bilimderin asyra baǵalady.

Naqty bilimder aıasynan tys jerde Dannıng-Krúger effektin adamdar ózderiniń jeke basynyń kóptegen qarym-qabyletterin baǵalaýynan da kórýge bolady.

Eger siz daryndylar shoýyn kórseńiz, kastıngten óte almaı, qazylar keri qaıtarǵan shoýǵa qatysýshylardyń bet-júzinen shokty baıqaı alasyz.  

Adamdar jalǵan ústemdigi arqyly ózderin sonshalyqty shatastyryp júrgeni qyzyqty kórinýi múmkin.  

Bizge ózimizdiń qarym-qabyletimizdi asyra baǵalap jiberý tán ekeni sózsiz. Bir zertteý kólik tebetinderdiń 80% ózderiniń kólikti júrgizý daǵdylarynyń ortashadan joǵary baǵalaǵanyn kórsetken, bul statısıkalyq turǵyda múmkin emes. Adamdar ózderiniń tanymaldylyǵyn jáne kognıtıvtik qabyletin baǵalaǵanda da osyndaı úrdis baıqalady.

Másele adamdar biliksiz bolǵan kezde qate oı túıetindiginde ǵana emes, sonymen qatar, olar ózderiniń qatelerin kórip-bilý múmkindiginen aıyrylyp qalǵandyǵynda.  

Semestr boıy sozylǵan bir zertteý úlgerimi jaqsy oqýshylardyń, burynǵy alǵan baǵalaryn negizge ala otyryp, ózderiniń nátıjesin jaqsy boljaı alǵanyn kórsetti. Alaıda, úlgerimi nashar oqýshylar, oqytýshylardyń anyq ári talaı ret bergen teris baǵalaryna qaramastan, ózderiniń problemalary bar ekenine kelispeı qoıǵan. Abdyrap-sasý, qaıran qalýdyń nemese ózderiniń durys istep júrmegeni jaıynda oılanýdyń ornyna dymbilmes stýdentter ózderiniki durys ekenin aıtyp turyp alǵan.  

«Adamnyń shyǵý tegi» (1871) kitabynda Charlz Darvın jazǵandaı:

«Nadandyq bilimnen góri senimdilikti jıirek týdyrady».

Ózderiniń klasıkalyq zertteýinde Dannıng pen Krúger shynymen aqyldy adamdar ózderiniń qarym-qabyletterin dál baǵalaýǵa qaýqarsyz bolatynyn baqylap kóre aldy. Kognıtıvtik kórsetkishteri joǵarǵy kvartılde ( joǵarǵy kvartıl — statısıkalyq zertteýlerde mánderi barynsha joǵary derekter jıyntyǵynyń bir bóligi) bolǵan stýdentter ózderiniń salystyrmaly túrdegi bilimdarlyǵyn jete baǵalamaǵan. Ondaı stýdentter, eger tapsyrmalar ońaı bolsa, onda olar barlyq stýdentter úshin de ońaı bolady, dep oılaǵan.  

Bul «ótirik ıesi sındromy» delinip júrgen nárse jáne ony kórsetkishteri joǵary oqýshylar ózderiniń daryny baryn anyqtaı almaı, basqalardy da bilikti dep oılaıtyny kezinde baıqalatyn Dannıng-Krúger effektiniń taǵy bir qyrymen salystyrýǵa bolady. 

Aıyrmashylyǵy sol, biliksiz adamdarǵa qaraǵanda shynymen bilimdar adamdar basqalardyń synaýynan qashpaıdy jáne sáıkesti keri baılanys boıynsha ózdik baǵasyn túzetip otyrýǵa qaýqarly.

Bank tonaýshynyń essiz áreketiniń sebebi osynda jatyr. Keı kezderi biz jaqsy nátıjege jetkizetin nárselerdi jasaımyz, biraq keı kezderi bizdiń oılap tabatynymyz — lımon shyrynyn ústimizge tógý ıdeıasy sekildi — jańsaq, qısynǵa kelmeıtin, jónsiz nemese baryp turǵan aqymaqtyń qylyǵy.  

Abzaly, ózińdi basqadan artyqpyn degen ıllúzıaǵa aldanyp júre bermeı, ózińniń bilimdarlyǵyńdy júıeli túrde qaıta qarap, synnan ótkizip otyrý.

Ári-beriden soń, Konfýsıı aıtpaqshy,

«Naǵyz bilim — óz nadandyǵyńnyń deńgeıin bilý».

Derekkóz: aeon.co «What know-it-alls don’t know, or the illusion of competence»

Oqýǵa keńes beremiz:

Psıhologıalyq tájirıbeler

Qaınaǵan sýdaǵy baqa sındromy

Uıqydaǵy adam effekti

Bizdiń psıhıkamyzdyń jumysy týraly qyzyqty 4 fakt

Pıajeniń kognıtıvtik damý teorıasy

Solbyr (pasıvti) agresıa

---