InfoHub Logo

İ. Dıdaktıkalyq oıyndar
Geometrıalyq pishinderge arnalǵan dıdaktıkalyq oıyndar
Maqsaty: Balalarǵa bireýi artyq nemese kem sandy taýyp, ataýdy úıretý.
Kórnekilik: Oıý - órnekter, geometrıalyq pishinder salynǵan kartochkalar jıyntyǵy, geometrıalyq pishinder.
Barysy: Balalar geometrıalyq /ushburysh, sharshy, dóńgelek jáne s. s./ paıdalanyp, muǵalimniń tapsyrmasyna úndemesten jaýap berýi tıis.
Tárbıeshi tapsyrma beredi, balalar ony oryndaıdy:
a/dóńgelekterden bireýin artyq etip, ushburyshtardy qoıyńdar /úsh dóńgelek salynǵan sandyq kartochkany kórsetedi/;
b/mundaǵy dóńgelekterden bireýin kem etip, sharshylardy qoıyńdar /bes dóńgelek salynǵan sandyq kartochkany kórsetedi/;
v/dál osyndaı pishindi kórsetińder /dóńgelekti kórsetedi/jáne osylarǵa sáıkes tapsyrmalardy kórsetinder.
Oıyn sońynda qorytyndy shyǵarylady. Qateni az jibergen qatar utyp shyǵady. Oıynnyń barysynda balalardyń zeıini, qol qımylynyń jyldamdyǵy, dáldigi qalyptasa bastaıdy jáne sanaýdy, bireýi artyq nemese kem sandy taýyp, ony ataýdy úırenedi.

«Dál osyndaı pishindi tap»
Oıynnyń maqsaty: geometrıalyq pishinder jaıly bilimderin bekitý, pishinderdi ataýǵa, ajyratýǵa, salystyrýǵa jattyqtyrý.
Oıynnyń qural - jabdyqtary: bala sany boıynsha qulyptyń sýretteri, geometrıalyq pishinder.
Oıynnyń mazmuny: aldaryndaǵy sıqyrly qulypty ashýdy usyný. Qulyptyń kiltteri de sıqyrly, geometrıalyq pishinderden quralǵan ekenin aıtý. Ár bala qulypqa saı keletin kiltti alyp, qulypty ashady.

«Úıdiń esigin jabaıyq»
Oıynnyń maqsaty: zattardy ólshemi boıynsha salystyrýǵa, jýan jáne jińishke zattardy ajyratýǵa jattyqtyrý. Oılaý qabiletin damytý.
Oıynnyń qural - jabdyqtary: úıdiń, esiktiń sýretteri.
Oıynnyń mazmuny: qaǵazdan qıylǵan, esigi joq úıdiń sýretin balalarǵa taratý. Jýan jáne jińishke esikterdi úıdiń ólshemine saı keltirip salýdy usyný.

«Vagondarǵa dóńgelek tańdaý»
Oıynnyń maqsaty: geometrıalyq pishinderdi ajyratýǵa, qasıetterin bilýge jattyqtyrý, oılaý qabiletin damytý.
Oıynnyń qural - jabdyqtary: qaǵazǵa salynǵan vagondar, ártúrli geometrıalyq pishinder.
Oıynnyń mazmuny: Balalar vagondarǵa laıyq dóńgelekterdi ártúrli pishinderdiń ishinen tabady.

«Úı qurylysynyń retin kórset»
Maqsaty: tústerdi ajyratýǵa jattyqtyrý; oılaý qabiletterin, qabyldaý, es, zeıin prosesterin damytý.
Qural - jabdyqtary: balanyń sany boıynsha ártúrli tústi jolaqtar, pishinder, úı sýretiniń úlgisi.
Mazmuny: Balalarǵa úıdiń sýretiniń úlgisin kórsetý. Balalarǵa ártúrli jolaqshalardy, pishinderdi taratyp berý. Úlgige qarap osy pishinderden úıdi qurastyrýdy usyný.

«Bet oramalǵa laıyq jamaýlardy tabý»
Maqsaty: geometrıalyq pishinderdi ajyratýǵa, salystyrýǵa jattyqtyrý; logıkalyq oılaý qabiletterin damytý.
Qural - jabdyqtary: bala sany boıynsha qaǵazdan jasalǵan bet oramaldardyń úlgisi, ártúrli pishinder.
Mazmuny: Balalarǵa bet oramaldardyń úlgisin taratyp berý. Aldaryndaǵy pishinderdiń ishinen ár oramalǵa laıyq jamaýdy tabýdy usyný.

«Jubyn tap»
Maqsaty: geometrıalyq pishinderdi ajyratýǵa, salystyrýǵa jattyqtyrý; bilimderin bekitý, oılaý qabiletterin damytý.
Qural - jabdyqtary: ártúrli rette ornalasqan geometrıalyq pishinderdiń sýretteri.
Mazmuny: Balalarǵa geometrıalyq pishinder ornalasqan sýretterdi taratý. Úlgi retinde bir sýretti kórsetip, dál osyndaı sýrettin jubyn tabýdy usyný. Sýretterdiń durystyǵyn tekserý úshin olardy salystyrý.

«Ádemi kilemsheler»
Oıynnyń maqsaty: bólikterden kilemshe jasaýǵa úıretý; qabyldaý, es, zeıin prosesterin damytý; uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Oıynnyń qural - jabdyqtary: qaǵazdan jasalǵan kilemsheler, geometrıalyq pishinder.
Oıynnyń mazmuny: Balalar geometrıalyq pishinderdi berilgen kilemshelerdiń ústine qoıyp, quraq quraıdy.

«Tanys pishinder domınosy»

Oıynnyń maqsaty: geometrıalyq pishinder jaıly bilimderin bekitý; kóp zattyń ishinen bireýin tańdaýǵa jattyqtyrý.
Oıynnyń qural - jabdyqtary: pishinder beınelengen sýretter.
Oıynnyń mazmuny: Balalarǵa sýretterdi taratyp berý. Júrgizýshi birinshi sýretti ústeldiń ortasyna qoıady, qalǵan balalar sýret sáıkes óziniń sýretin qoıady, sýrette beınelengen pishindi ataıdy. Oıyn osylaı jalǵasa beredi.

«Garajdar»

Oıynnyń maqsaty: geometrıalyq pishinder jaıly bilimderin bekitý; oılaý qabiletterin damytý; jaǵymdy kóńil - kúılerin qamtamasyz etý.
Oıynnyń qural - jabdyqtary: bala sany boıynsha sýreti bar rúlder, dál sondaı sýreti bar garajdar.
Oıynnyń mazmuny: Balalar júrgizýshi bolady. Qoldaryna sýreti bar rúlderdi taratyp berý. Belgi boıynsha balalar kólikterin júrgizip oınaıdy. «Kólikterińdi garajdaryńa aparyp qoıyńdar» - degen kezde, rúldegi sýretine uqsas sýreti bar garajdyń janyna baryp tura qalady.

«Óz úıińdi tap»

Oıynnyń maqsaty: tústerdi ajyratýǵa jattyqtyrý; qabyldaýyn damytý; oıynnyń erejesin saqtaýǵa úıretý.
Oıynnyń qural - jabdyqtary: túrli - tústi dóńgelekter.
Oıynnyń mazmuny: Balalarǵa túrli - tisti dóńgelekter taratý, túsin ataý. Úılerin kórsetý. Belgi boıynsha balalar dóńgelekteriniń túsi boıynsha úlken sheńberlerge tura qalady.

«Zeıindi bol»

Maqsaty: Kúrdeli geometrıalyq sýretten úshburyshty, tórtburyshty, sheńberdi kórsete bilý.
Kórnekilik: Geometrıalyq pishinder keskindelgen sýretter /5 – sýret/.
Barysy: Tárbıeshi kórsetkish taıaqshamen birinshi /ekinshi, úshinshi, tórtinshi, besinshi, altynshy/ sýretti nusqap, balalarǵa mynadaı suraq qoıady: Sýretten qandaı tanys pishindi kóresińder? Árbir sýrette ózara uqsas neshe pishin bar?
Esepteý kezinde az qatelesken qatar utyp shyǵady.

«Mynaý qaı pishin?»

Maqsaty: Geometrıalyq pishindi sıpalap anyqtaý arqyly aıta bilý.
Kórnekilik: Kartonnan jasalǵan geometrıalyq pishinder 5 – túri.
Barysy: Bala topqa qarap turyp, qolyn artqa ustaıdy. Tárbıeshi onyń qolyna geometrıalyq pishindi ustatady. Bala ony sıpap baıqap, balalarǵa kórsetpeı atyn ataıdy.

«Kim zeıindi?»

Maqsaty: Belgili geometrıalyq pishinderden ártúrli nárseler qurastyrý.
Kórnekilik: Sirińke qorabynda taratpa geometrıalyq pishinder.
Barysy: Tárbıeshi tómendegi beınelerdi geometrıalyq pishinderden alyp beıneler quraıdy. Jyldam bolǵan bala madaqtalady.

«Qandaı pishin shyqty?»

Maqsaty: Taıaqshalardan tanys geometrıalyq pishinder qurastyra bilý.
Kórnekilik: Árbir balaǵa 10 danadan sanaǵysh taıaqshalary
Barysy: Tárbıeshi balalarǵa úsh taıaqsha alyp, olardan pishin qurastyrýdy usynady. Qandaı pishin shyqty? Endi tórt taıaqsha alyp, pishin qurastyrý usynylady.
Qandaı pishin shyqty? Tárbıeshi taǵy da bir taıaqsha alyp, ony sharshynyń, tórtburyshtyń ústine qoıýdy usynady. Qandaı pishin shyqty?
Dıdaktıkalyq oıyndar. júkteý