InfoHub Logo

Taqyryby: Dıqan baba. Mıftik áńgime
Maqsaty: 1. Oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý.
2. Oqýshylarǵa molshylyq týraly maǵlumat berý. Oı ushqyrlyǵyn damytý.
3. Oqýshylardy eńbek súıgishtikke, iskerlikke, nandy qadirleýge tárbıeleý.
Sabaq kórnekiligi: saıahat sqemasy, aıaldamalar sýretteri, maqal - mátelder jazylǵan paraqtar, baǵalaý paraqtary, ınteraktıvti taqta.
Sabaq túri: aralas sabaq, saıahat sabaq.

Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi:
A) Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Bar adamdy qurmettep
Bas ıemiz biz.
Muǵalim: Men oń qolymdy jaıyp, júregimnen qýanysh alyp senderge syılaımyn. Jer betindegi eń aqyldy eń kúshti kim? (adam). Al sender de aqyldy, kúshti, zerektisińder.
Endeshe biz óz bilimimizge senip sabaǵymyzdy bastaıyq.
Balalar, biz búgin «Ádebıet eline» saıahat jasaımyz. Ol úshin 4 topqa bólinemiz. Ár toptyń óziniń top basshysy bolady. Saıahat barysynda shartty belgileri bar aýyldarǵa toqtalamyz.

1. Saıahatymyzdy Qońyraý belgisimen bastaımyz, bul - sabaqtyń bastalýy.
Ata tili týraly óleń shýmaǵyn aıtý.
Týǵan tilim — tirligimniń aıǵaǵy,
Tilim barda aıtylar syr oıdaǵy.
Ósse tilim men de birge ósemin,
Óshse tilim men de birge óshemin.

2. Bul qandaı belgi? Suraq belgisi suraqtar men tapsyrmalar aýyly.
 Úı tapsyrmasyn tekserý
 Úıge qandaı tapsyrma berildi?
 Úıge berilgen tapsyrma S. Toraıǵyrovtyń «Shyǵamyn tiri bolsam adam bolyp» atty óleńin jatqa aıtý
 Kartochkamen jumys.
№1. Aýyz ádebıetiniń túrlerin jaz.
№2. Ádebıettegi beıneleý quraldaryn jaz.
№3. Maqaldardy jalǵastyryp jaz.
Baqa kólin súıedi,
… … ….
№4. Jańyltpashty jalǵastyryp jaz.
Qara bala sary balany jyqty,
… … ….
Suraqtarǵa jaýap berý, bekitý.
1. Óleńde aıtylǵan balanyń armany ma, ótinishi me, serti me?
2. Óleńde aqyn birneshe ret aıtqan nadandyq degen ne?
3. «Shyǵamyn tiri bolsam adam bolyp» taqyrybyna jazǵan esseni oqý.
4. «Kitap» shartty belgisi bar aýyl. Teorıalyq bilim, naqyl sóz.
Jumbaq sheshý.
Butaq basynda uıasy bar, Bireýin berdim,
Dál osynda ómiriń bar. Onyn terdim.
Sheshýi: Bıdaı

Bıdaı — búkil álemde 148 eldiń negizgi azyq - túligi bolyp tabylady jáne kóptegen elderdiń ekonomıkasynda erekshe oryn alady. Adamǵa qajetti búkil kalorıanyń 35 paıyzy bıdaı óniminen alynady. Búkil dándi daqyldar óniminiń 60% mólsheri bıdaıdan alynady. Masaqshalarynyń uzyndyǵy 5 - 19 sm, al dánderiniń uzyndyǵy 5 - 9 mm bolady.
Bıdaıdyń jıyrmadan astam túri bar. Solardyń ishinde eń kóp taraǵany — jumsaq bıdaı. Bul daqyldyń, alýan túrli sorttary bar jáne olar jer sharynyń barlyq
aımaqtarynda egiledi.

Nan – as atasy. Ol bıdaı unynan jasalady. Nandy jerge tastamaıdy, ústinen attamaıdy, ústine eshbir zatty qoımaıdy. Nandy bir qolmen úzip jemeıdi. Qazaqtar nandy qasıetti sanaıdy. Bıdaı ónimderi ónerkásipte de keń kólemde paıdalanylady. Mysaly, bıdaı dáninen krahmal, spırt, maı alynady. Bıdaı sabanynan qaǵaz, karton jasalynady. Bıdaı ónimderi tek adam úshin ǵana emes, sonymen qatar mal úshin de baǵaly azyq. Bıdaıdyń ózinen jáne damyp qaldyqtarynan daıyndalǵan jemmen úı janýarlary da, qustar da tez ósip, jaqsy semiredi.
Interaktıvti taqtadan sýretter arqyly jańa taqyryp «Dıqan babany» túsindirý. Mıftik áńgime – kóne ańyz áńgime ekendigin aıtý.

Sonaý – sonaý atam zamanda, adam jańa adam bolyp kele jatqanda, Aspan ata men Jer ana «jan bergenge dán berip», jan bitkendi jarylqap, Dıqan baba jyl saıyn jańbyr ornyna arpa - bıdaı, qar ornyna appaq un jaýdyryp otyrǵan eken.
Sonan soń egin beıne jerdiń shóbi sıaqty jyl saıyn ózi ósip - ónip, mezgilimen pisip turatyn bolypty. Ol zamandaǵy el - jurt «seniki - meniki» demeı, daıyn astyqty jınap alyp, shetinen jeı beredi eken.
Bir jyly egin qalyń shyǵypty da, orasan, asta - tók bolyp, ishýge aýyz, qoıarǵa jer tabylmapty. Mundaı molshylyqty kótere almaı, meımanasy tasyǵan adamdar: «Dıqan baba, bıylǵydaı kóp berip qıqańdama», — dep, kepıet sóz aıtypty. Kól - kósir astyqty aıaqasty etip qorlapty. Bul ospadarlyqqa shamdanǵan Dıqan baba úsh jyl udaıy teris qarap: «As qadirin bilmeseń, asharshylyq bersin jazańdy», — depti de, kókten jaýdyrǵandy qoıyp, jer betine bir túbir dán ósirmeı tastapty.

Kirispe áńgime.
Asharshylyqqa tap bolyp, tentiregen jurt Dıqan babaǵa qaıtadan jalynyp - jalbarynypty. Shubyryp aldyna baryp, aıaǵyna jyǵylypty. Jurttyń bilmestigin keshirgen Dıqan baba olardy qaıta esirkepti. Biraq burynǵydaı aspannan arpa - bıdaı, aq un jaýdyrmaı, onyń ornyna jazda jańbyr, qysta qar jaýdyryp: «Jaýyn - shashynnyń sýyna ózderiń egin egip, kerekterińe jaraıtyn qorekterińdi alyp otyryńdar», — depti.
Asharshylyq kórip, as qadirin bilgen jurt mańdaı terin tógip, óz qolymen egin ekken eken.
Olar burynǵydaı as - azyqty tógip - shashyp, «nanteptilik» istemeıtin, kesirli - kepıet sózderdi aıtpaıtyn bolǵan eken.

4.«Sandyqsha» belgisi bar aýyl – sózderge túsinik.
Sózdikpen jumys
Meımanasy tasý – astamshylyq jasaý.
Kepıet sóz – kesir sóz.
Ospadarlyq – kórgensizdik.
Esirkeý – jany ashý.

5. Aýyz ádebıeti aýylyna jettik.
Sergitý sáti
Maqal - mátelderdi eske túsireıik, bárimiz bir - bir maqaldan aıtaıyq. Birimizdiń aıtqanymyzdy birimiz qaıtalamaýymyz kerek.
Jańa maqal - mátelmen tanystyryp, mánin ashý.
Asharshylyq kórmegen – as qadirin bilmeıdi,
Jaıaýshylyq kórmegen – at qadirin bilmeıdi.

Asty kórseń, qadir tut, dosty kórseń, qydyr tut.

6. «Kilt» belgisi bar aýyl oılanýǵa berilgen tapsyrma. Ol úshin áńgimeni oqyp alaıyq.
 Oqýshylarǵa ishteı oqytý
 Tizbektep oqytý
 Jekelep oqytý
- Molshylyq kezdegi adamdar qandaı bolǵan?
- Nelikten olar molshylyq kezinde oılanbady?
- Qalaı oılaısyńdar, adam aqyl kirý úshin ash bolýy kerek pe?
- Dıqan baba adamdarǵa ne úıretti?
-«Eńbek etseń, erinbeı,
Toıady qarnyń tilenbeı» degen Abaıdyń sóziniń ańyzben qandaı baılanysy bar?
Mátinnen suraqtar qoıǵyzý.
Oıyn «Pánder tartysy») Pánaralyq baılanys.
Qazaq tili – Bıdaı sózin septeý..
Matematıka – bıdaıǵa baılanysty sandardy aıtý.
Dúnıetaný – Bıdaı qaı jerlerde ósiriledi?
Beıneleý óneri – sýretin salý.

7. Batpyraýyqtyń belgisi bar aýyl - shyǵarmashylyq tapsyrma
«Nan – as atasy. Qazaqtar nandy qasıetti sanaǵan. Ony jerge tastamaıdy, aıaqpen baspaıdy, qol jýmaı ony ustamaǵan. Osy nannyń qadir - qasıetin keı balalar uǵynbaıtyn sıaqty. Oǵan mysal myna oqıǵany aıtqym keledi…
Ańyzdyń negizgi oıyn ómirmen baılanystyryp esse jazý..

8. Qorytyndylaý.
— Búgingi sabaqta sizder bilimmen qarýlanyp, óz boılaryńa mynandaı energıany sińirdińizder. Biz ne úırendik?

1. Mıftik áńgimemen tanysyp, jańa taqyrypty meńgerdik.
2. Maqal - mátelderden taǵylym aldyq.
3. Shyǵarmashylyq tapsyrmalardy oryndap, oı - órisimizdi keńeıttik.
4. Sózdermen sózdik qorymyzdy baıyttyq.

9. Baǵalaý.
10. Úı tapsyrmasy.
“Dıqan baba” áńgimesin túsinip oqý.
Maqal - mátelderdi jattap, jazý.