Dıqan baba ańyz
Ádebıet
Sabaqtyń ataýy: Dıqan baba ańyz
Silteme: Ádebıet oqýlyǵynyń ádistemesi
Sabaqtyń jabdyǵy: 1. Oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý.
2. Oqýshylarǵa molshylyq týraly maǵlumat berý. Oı ushqyrlyǵyn damytý.
3. Oqýshylardy eńbek súıgishtikke, iskerlikke, nandy qadirleýge tárbıeleý.
Sabaq kórnekiligi: saıahat sqemasy, aıaldamalar sýretteri, maqal - mátelder jazylǵan paraqtar, baǵalaý paraqtary, ınteraktıvti taqta.
Sabaq túri: aralas sabaq, saıahat sabaq.
Jalpy maqsattar
Topqa bólý 1, 2, 3 sıfrlary arqyly toptarǵa bólý
Yntymaqtastyq atmosferasy Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Bar adamdy qurmettep
Bas ıemiz biz.
Muǵalim: Men oń qolymdy jaıyp, júregimnen qýanysh alyp senderge syılaımyn. Jer betindegi eń aqyldy eń kúshti kim? (adam). Al sender de aqyldy, kúshti, zerektisińder.
Endeshe biz óz bilimimizge senip sabaǵymyzdy bastaıyq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Kirispe áńgime.
Sonaý – sonaý atam zamanda, adam jańa adam bolyp kele jatqanda, Aspan ata men Jer ana «jan bergenge dán berip», jan bitkendi jarylqap, Dıqan baba jyl saıyn jańbyr ornyna arpa - bıdaı, qar ornyna appaq un jaýdyryp otyrǵan eken.
Sonan soń egin beıne jerdiń shóbi sıaqty jyl saıyn ózi ósip - ónip, mezgilimen pisip turatyn bolypty. Ol zamandaǵy el - jurt «seniki - meniki» demeı, daıyn astyqty jınap alyp, shetinen jeı beredi eken.
Bir jyly egin qalyń shyǵypty da, orasan, asta - tók bolyp, ishýge aýyz, qoıarǵa jer tabylmapty. Mundaı molshylyqty kótere almaı, meımanasy tasyǵan adamdar: «Dıqan baba, bıylǵydaı kóp berip qıqańdama», — dep, kepıet sóz aıtypty. Kól - kósir astyqty aıaqasty etip qorlapty. Bul ospadarlyqqa shamdanǵan Dıqan baba úsh jyl udaıy teris qarap: «As qadirin bilmeseń, asharshylyq bersin jazańdy», — depti de, kókten jaýdyrǵandy qoıyp, jer betine bir túbir dán ósirmeı tastapty.
Asharshylyqqa tap bolyp, tentiregen jurt Dıqan babaǵa qaıtadan jalynyp - jalbarynypty. Shubyryp aldyna baryp, aıaǵyna jyǵylypty. Jurttyń bilmestigin keshirgen Dıqan baba olardy qaıta esirkepti. Biraq burynǵydaı aspannan arpa - bıdaı, aq un jaýdyrmaı, onyń ornyna jazda jańbyr, qysta qar jaýdyryp: «Jaýyn - shashynnyń sýyna ózderiń egin egip, kerekterińe jaraıtyn qorekterińdi alyp otyryńdar», — depti.
Asharshylyq kórip, as qadirin bilgen jurt mańdaı terin tógip, óz qolymen egin ekken eken.
Olar burynǵydaı as - azyqty tógip - shashyp, «nanteptilik» istemeıtin, kesirli - kepıet sózderdi aıtpaıtyn bolǵan eken.
4.«Sandyqsha» belgisi bar aýyl – sózderge túsinik.
Sózdikpen jumys
Meımanasy tasý – astamshylyq jasaý.
Kepıet sóz – kesir sóz.
Ospadarlyq – kórgensizdik.
Esirkeý – jany ashý.
Dıqan baba ańyz. júkteý
Sabaqtyń ataýy: Dıqan baba ańyz
Silteme: Ádebıet oqýlyǵynyń ádistemesi
Sabaqtyń jabdyǵy: 1. Oqýshylarǵa mátindegi negizgi oıdy, ıdeıany uǵyndyrý.
2. Oqýshylarǵa molshylyq týraly maǵlumat berý. Oı ushqyrlyǵyn damytý.
3. Oqýshylardy eńbek súıgishtikke, iskerlikke, nandy qadirleýge tárbıeleý.
Sabaq kórnekiligi: saıahat sqemasy, aıaldamalar sýretteri, maqal - mátelder jazylǵan paraqtar, baǵalaý paraqtary, ınteraktıvti taqta.
Sabaq túri: aralas sabaq, saıahat sabaq.
Jalpy maqsattar
Topqa bólý 1, 2, 3 sıfrlary arqyly toptarǵa bólý
Yntymaqtastyq atmosferasy Psıhologıalyq daıyndyq.
Úlkenge de siz
Kishige de siz
Bar adamdy qurmettep
Bas ıemiz biz.
Muǵalim: Men oń qolymdy jaıyp, júregimnen qýanysh alyp senderge syılaımyn. Jer betindegi eń aqyldy eń kúshti kim? (adam). Al sender de aqyldy, kúshti, zerektisińder.
Endeshe biz óz bilimimizge senip sabaǵymyzdy bastaıyq.
Qyzyǵýshylyqty oıatý
Kirispe áńgime.
Sonaý – sonaý atam zamanda, adam jańa adam bolyp kele jatqanda, Aspan ata men Jer ana «jan bergenge dán berip», jan bitkendi jarylqap, Dıqan baba jyl saıyn jańbyr ornyna arpa - bıdaı, qar ornyna appaq un jaýdyryp otyrǵan eken.
Sonan soń egin beıne jerdiń shóbi sıaqty jyl saıyn ózi ósip - ónip, mezgilimen pisip turatyn bolypty. Ol zamandaǵy el - jurt «seniki - meniki» demeı, daıyn astyqty jınap alyp, shetinen jeı beredi eken.
Bir jyly egin qalyń shyǵypty da, orasan, asta - tók bolyp, ishýge aýyz, qoıarǵa jer tabylmapty. Mundaı molshylyqty kótere almaı, meımanasy tasyǵan adamdar: «Dıqan baba, bıylǵydaı kóp berip qıqańdama», — dep, kepıet sóz aıtypty. Kól - kósir astyqty aıaqasty etip qorlapty. Bul ospadarlyqqa shamdanǵan Dıqan baba úsh jyl udaıy teris qarap: «As qadirin bilmeseń, asharshylyq bersin jazańdy», — depti de, kókten jaýdyrǵandy qoıyp, jer betine bir túbir dán ósirmeı tastapty.
Asharshylyqqa tap bolyp, tentiregen jurt Dıqan babaǵa qaıtadan jalynyp - jalbarynypty. Shubyryp aldyna baryp, aıaǵyna jyǵylypty. Jurttyń bilmestigin keshirgen Dıqan baba olardy qaıta esirkepti. Biraq burynǵydaı aspannan arpa - bıdaı, aq un jaýdyrmaı, onyń ornyna jazda jańbyr, qysta qar jaýdyryp: «Jaýyn - shashynnyń sýyna ózderiń egin egip, kerekterińe jaraıtyn qorekterińdi alyp otyryńdar», — depti.
Asharshylyq kórip, as qadirin bilgen jurt mańdaı terin tógip, óz qolymen egin ekken eken.
Olar burynǵydaı as - azyqty tógip - shashyp, «nanteptilik» istemeıtin, kesirli - kepıet sózderdi aıtpaıtyn bolǵan eken.
4.«Sandyqsha» belgisi bar aýyl – sózderge túsinik.
Sózdikpen jumys
Meımanasy tasý – astamshylyq jasaý.
Kepıet sóz – kesir sóz.
Ospadarlyq – kórgensizdik.
Esirkeý – jany ashý.
Dıqan baba ańyz. júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: Kóbeıtý jáne bólý 62∙546; 33852: 546
-
Týǵan jer – adam ómirinde kıeli oryn alady. Naqty osy jer ony elimen, ótkenmen jáne bolashaqpen baılanystyrady. Mine, sondyqtan da tipti balalyq shaqtan bastap - aq adamda otanǵa degen mahabbat sezim...
