El birligi – eń asyl qasıet
Aqtóbe oblysy,
Shalqar aýdany, Kórkemsýret lıseıi
Dýzımova Jaınagýl Konysbaevna
Sabaq taqyryby: «El birligi – eń asyl qasıet»
Sabaq maqsaty:
A) bilimdilik: oqýshylardy el birligin saqtaýǵa, álem aldyndaǵy bedelimizdi odan ári kóterýge kúsh salý;
Á) damytýshylyq: oqýshylardy óz elin súıýge, qadirleýge, osy eldiń ulany ekenin maqtan etýge baýlý
B) tárbıelik: elim, jerim, ultym dep júregi soǵatyn azamat tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, oı qozǵaý, suraq-jaýap
Sabaq kórnekiligi: taqyryp, naqyl sóz jazylǵan, plakat, ár eldiń ulttyq kıimderi, tý, eltańba t.b
Sabaq túri: aralas sabaq
Pánaralyq baılanys: tarıh, sýret, syzý, tehnologıa, ádebıet t.b
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardy túgendep, synypty sabaqqa daıyndaý. Sabaqqa nazaryn aýdarý. Ánuran oryndalady.
1. Kirispe sóz
El basyna kún týǵan qıly zamandarda da halqymyzdy ult retinde saqtap qalǵan yntymaǵy men birligi. Jaýgershilik zamanda basy aýǵan jaqqa kóship júrip te berekesi men qazanyn ortaıtpaǵan qasıetti qanaǵatshyl aǵash besik pen jer besik arasyndaǵy bireýge uzaq, bireýge sholaq ómir joldarynda bireýdi ózekke teppeı, ózgeniń qyzylyna qyzyqpaı, utymdy ispen, oramdy oımen, tereń kemeńgerlikpen, eshqashanda tarylmaǵan keńdigimen elimizdiń tamyryn jaza, butaǵyn jaıqaltyp, qushaǵyn keńeıtip keledi. Dostyq pen yntymaq bar jerde bereke men yrys bolary aıdan anyq.
Baıandama. «Qazaqstan – tatýlyqtyń tutqasy, birliktiń besigi»
2. Án. «Aqkógershin»
3. Óleń joldary
1. Jıyrma jyldaı táýelsizdik týǵaly,
Qazaq eli birlikke bel býǵaly.
Jıyrma jyldaı Qazaqstan halqynyń,
Óz taǵdyryn ózi sheship turǵany.
Kóginde tur, kók baıraǵyń jelbirep,
El tańbaǵa qaraımyz biz eljirep.
Ánurandy sharyqtata shyrqaımyz,
Babalardy eske alyp, erjúrek.
2. Birlik bolsyn – el aman,
Tynysh bolsyn bul zaman.
Berekesin bere bersin,
Beıbit jatqan bul dalam!
3. Tili bólek bolǵanymen tilek bir
Uly dostyq mápelegen júrek gúl,
Qazaqstan bar ulysqa shańyraq
Shaıqalmastan shattyǵymyz tirep tur.
4. Qýanyshtan jelpildeıdi túndigim
Bar halyqtyń birlik toıy kún búgin,
Halqym máńgi ǵumyr keshsin baqytty,
Bir tamyrmen baılap qoıǵan kindigin!!!
Qanatty sózder
Tatýlyq – túsinýden, tynyshtyq – qanaǵattan. (Qadyr Myrzalıev)
Azattyqqa úırený – eń aldymen yntymaqqa úırený. (Qadyr Myrzalıev)
Ádilet bar jerde – yntymaq bar. (Ábish Kekilbaıuly)
Yntymaq eldikke jetkizer – eldik erlikke jetkizer. (Ábish Kekilbaıuly)
Erden erdiń artyqtyǵy – biligi,
Elden eldiń artyqtyǵy – birligi. (Muzafar Álimbaev)
Birligi ketken el jaman, egesip ótken er jaman.( Mirjaqyp Dýlatov)
Jalǵanda oılap tursań birlik kerek,
Birlikti oılaý úshin tirlik kerek.
Aǵaıynǵa ala kóz bola qalsań -
Aýzyńdaǵy nesibeńdi bireý jemek.( Qazybek bı Keldibekuly)
Birlik túbi – bereke. (Tóle bı Álibekuly)
Kúshti ult bolý úshin – aldymen ishki birlik, uıymshyldyq pen tatýlyq qajet. (Maıqy bı)
Nursultan Nazarbaev
Tabysty damýǵa qajetti shart – beıbitshilik, tatý kórshilik jáne ózara senim ahýalyn ornyqtyrý.
Eń asyl qazyna – birlik.( Nursultan Nazarbaev)
Jaýlyqtyń eń úlkeni, eń qıyny – yntymaq úshin ymyraǵa bara almaý.( Nursultan Nazarbaev)
«Jalǵasyn tap» maqal-mátelder.
El birligi – el teńdigi.
Yntymaq júrgen jerde,
Yrys birge júredi.
Birligi joq el tozady,
Birligi kúshti el ozady.
Birlikti el buzylmas.
Jumyla kótergen júk jeńil.
Birlik yntymaq – baılyq baq.
Birlik joq bolsa, uıym joq.
Uıym joq bolsa, kúıiń joq.
Bı: «Qara jorǵa»
Qorytyndy:
Elimiz aman, táýelsizdigimiz tuǵyrly, memlekettigimiz máńgi bolsyn? Barshańyzǵa birlik pen bereke tileımin! Merekelerińiz qutty bolsyn!
Shalqar aýdany, Kórkemsýret lıseıi
Dýzımova Jaınagýl Konysbaevna
Sabaq taqyryby: «El birligi – eń asyl qasıet»
Sabaq maqsaty:
A) bilimdilik: oqýshylardy el birligin saqtaýǵa, álem aldyndaǵy bedelimizdi odan ári kóterýge kúsh salý;
Á) damytýshylyq: oqýshylardy óz elin súıýge, qadirleýge, osy eldiń ulany ekenin maqtan etýge baýlý
B) tárbıelik: elim, jerim, ultym dep júregi soǵatyn azamat tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, oı qozǵaý, suraq-jaýap
Sabaq kórnekiligi: taqyryp, naqyl sóz jazylǵan, plakat, ár eldiń ulttyq kıimderi, tý, eltańba t.b
Sabaq túri: aralas sabaq
Pánaralyq baılanys: tarıh, sýret, syzý, tehnologıa, ádebıet t.b
Sabaq barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
Oqýshylardy túgendep, synypty sabaqqa daıyndaý. Sabaqqa nazaryn aýdarý. Ánuran oryndalady.
1. Kirispe sóz
El basyna kún týǵan qıly zamandarda da halqymyzdy ult retinde saqtap qalǵan yntymaǵy men birligi. Jaýgershilik zamanda basy aýǵan jaqqa kóship júrip te berekesi men qazanyn ortaıtpaǵan qasıetti qanaǵatshyl aǵash besik pen jer besik arasyndaǵy bireýge uzaq, bireýge sholaq ómir joldarynda bireýdi ózekke teppeı, ózgeniń qyzylyna qyzyqpaı, utymdy ispen, oramdy oımen, tereń kemeńgerlikpen, eshqashanda tarylmaǵan keńdigimen elimizdiń tamyryn jaza, butaǵyn jaıqaltyp, qushaǵyn keńeıtip keledi. Dostyq pen yntymaq bar jerde bereke men yrys bolary aıdan anyq.
Baıandama. «Qazaqstan – tatýlyqtyń tutqasy, birliktiń besigi»
2. Án. «Aqkógershin»
3. Óleń joldary
1. Jıyrma jyldaı táýelsizdik týǵaly,
Qazaq eli birlikke bel býǵaly.
Jıyrma jyldaı Qazaqstan halqynyń,
Óz taǵdyryn ózi sheship turǵany.
Kóginde tur, kók baıraǵyń jelbirep,
El tańbaǵa qaraımyz biz eljirep.
Ánurandy sharyqtata shyrqaımyz,
Babalardy eske alyp, erjúrek.
2. Birlik bolsyn – el aman,
Tynysh bolsyn bul zaman.
Berekesin bere bersin,
Beıbit jatqan bul dalam!
3. Tili bólek bolǵanymen tilek bir
Uly dostyq mápelegen júrek gúl,
Qazaqstan bar ulysqa shańyraq
Shaıqalmastan shattyǵymyz tirep tur.
4. Qýanyshtan jelpildeıdi túndigim
Bar halyqtyń birlik toıy kún búgin,
Halqym máńgi ǵumyr keshsin baqytty,
Bir tamyrmen baılap qoıǵan kindigin!!!
Qanatty sózder
Tatýlyq – túsinýden, tynyshtyq – qanaǵattan. (Qadyr Myrzalıev)
Azattyqqa úırený – eń aldymen yntymaqqa úırený. (Qadyr Myrzalıev)
Ádilet bar jerde – yntymaq bar. (Ábish Kekilbaıuly)
Yntymaq eldikke jetkizer – eldik erlikke jetkizer. (Ábish Kekilbaıuly)
Erden erdiń artyqtyǵy – biligi,
Elden eldiń artyqtyǵy – birligi. (Muzafar Álimbaev)
Birligi ketken el jaman, egesip ótken er jaman.( Mirjaqyp Dýlatov)
Jalǵanda oılap tursań birlik kerek,
Birlikti oılaý úshin tirlik kerek.
Aǵaıynǵa ala kóz bola qalsań -
Aýzyńdaǵy nesibeńdi bireý jemek.( Qazybek bı Keldibekuly)
Birlik túbi – bereke. (Tóle bı Álibekuly)
Kúshti ult bolý úshin – aldymen ishki birlik, uıymshyldyq pen tatýlyq qajet. (Maıqy bı)
Nursultan Nazarbaev
Tabysty damýǵa qajetti shart – beıbitshilik, tatý kórshilik jáne ózara senim ahýalyn ornyqtyrý.
Eń asyl qazyna – birlik.( Nursultan Nazarbaev)
Jaýlyqtyń eń úlkeni, eń qıyny – yntymaq úshin ymyraǵa bara almaý.( Nursultan Nazarbaev)
«Jalǵasyn tap» maqal-mátelder.
El birligi – el teńdigi.
Yntymaq júrgen jerde,
Yrys birge júredi.
Birligi joq el tozady,
Birligi kúshti el ozady.
Birlikti el buzylmas.
Jumyla kótergen júk jeńil.
Birlik yntymaq – baılyq baq.
Birlik joq bolsa, uıym joq.
Uıym joq bolsa, kúıiń joq.
Bı: «Qara jorǵa»
Qorytyndy:
Elimiz aman, táýelsizdigimiz tuǵyrly, memlekettigimiz máńgi bolsyn? Barshańyzǵa birlik pen bereke tileımin! Merekelerińiz qutty bolsyn!
You Might Also Like
