Ulystyń Uly kúni - Naýryz
Qyzylorda oblysy,
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly, №9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Ulystyń Uly kúni – Naýryz!
Jospary:
İ.Kirispe bólim
Naýryz týraly túsinik
İİ.Negizgi bólim
a) Táýelsizdikpen qatar kelgen Ulystyń Uly kúni merekesi
b) Naýryz kóje qalaı jasalady?
İİİ.Qortyndy
Qazaqstanda resmı túrde Naýryz 1988 jyldan beri toılanyp keledi. Bul merekeni Shyǵys elderi Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Aýǵanstan, Tájikstan, Pákstan erte kezden ótkizedi. Bul mereke tabıǵat pen adamnyń úndestigin kórsetedi. Naýryz kún men túnniń teńelgen kúni. Kóktemgi kún toǵysy naýryz aıynyń 21-nen 22-ne aýysqan túni boldy. Osy ýaqyttan bastap kún uzaryp, tún qysqarady.
Naýryz - jyl basy. Parsy tilinde "naý" - "jańa", "rýz" - "kún" degen uǵymdardy bildiredi. Halyq naýryz merekesine aldyn-ala daıyndalady. Dástúr boıynsha úıge qos shyraq jaǵylady, ydystar erneýine deıin aıranmen, sútpen nemese bulaq sýymen toltyrylady. Bul – toqshylyqtyń belgisi. Tabıǵatpen baılanys kún Anaǵa degen taǵzymnan kórinedi. Bul kúni bulaqtar tazartylyp, aǵashtar otyrǵyzylǵan. "Bulaq kórseń, kózin ash!", "Bir tal ekseń, on tal ek!", degen sóz osydan shyqqan bolý kerek.
Naýryz - dostyq, eńbek, beıbitshilik merekesi. Ulystyń uly kúni adamdar bir-birine degen renishin umytyp ózine de, ózgege de jaqsylyq tilegen. Dastarqannyń basty asy naýryz kóje bolǵan. Naýryz kóje jeti túrli taǵamnan jasalǵan. "Naýryz kójeni toıyp ishý kerek, sonda jyl boıy toqshylyq bolady!" degen senim bar. Dastarqan basynda jastar úlkenderdiń batasyn alǵan. Bata - úlkenderdiń ózinen jasy kishilerge beretin yqylasty tilegi. Aqsaqaldar: "Ulys oń bolsyn! Aq mol bolsyn, qaıda barsa jol bolsyn!" - dep bata beredi.
Dástúr boıynsha Naýryz aıtys ótkiziledi. Bul jaqsylyq pen jamandyqtyń, sýyq pen jylynyń, jaz ben qystyń aıtysy.
Mereke qyzǵan kezde jastar altybaqan janynda ulttyq oıyndar oınaıdy. "Kókpar", "Báıge", "Qyz qýý", "Jamby atý" oıyndary asa bir qýanyshpen ótetin. Kóńildi ótken Naýryz kúni ár adamnyń esinde kópke deıin saqtalatyn. Bizdiń №9 «Balaýsa» balabaqshamyzda da Naýryz merekesin qarsy alý dástúrge aınalǵan. Merekege arnalǵan erteńgilikter ótkiziledi. Sahnada naýryz merekesine arnalyp kórinister qoıylady. Balabaqshada da "Ulystyń Uly kúnine" arnalǵan mereke erekshe qýanyshty ótedi. Júrekter jylýyn taratqan kóktemniń baqyt syıy Naýryz kóp ultty elimizdiń birlese toılaıtyn - Dostyq merekesi.
22 naýryz – Ulystyń uly kúni. Bul kúni kún men tún teńeledi. Tabıǵat ta, Jer-Ana da, jan-janýar da túleıdi, jańarady. Adamzattyń boıynda qan júgirip, tal-terekter búrshik jarady. Qazaqtyń saıyn dalasyn Qyzyr baba kezip, adam balasyna qut-bereke, baq-dáýlet syılaıdy. Samarqannyń kók tasy erip, qasıetti qara jer, qara topyraq býsanady. Uly dalanyń tósinde qyzǵaldaqtar qulpyra ósip, bel-belesterge qyzyldy-jasyldy kilem tóseledi. Ulan-baıtaq Qazaqstannyń halqy jeti túrli dámnen naýryz kóje jasap, ulttyq salt-dástúr, ádet-ǵuryptardy saqtap, aı boıy Ulystyń Uly kúnin toılaıdy. Búkil Shyǵys halqyna ortaq bul meıramda arazdasqandar tatýlasyp, dúıim halyq, muqym el aýyzbirshilikte bolady.
Yntymaǵy jarasqan kóp ultty elimizdiń osy birligin Qudaı uzaǵynan súıindirgeı! Árbir shańyraqqa Qydyr daryp, baq qonsyn! Musylman qaýymyna Islamnyń 7 baılyǵyn tileımiz. Ulystyń Uly kúni qutty bolsyn, aǵaıyn!
Ulystyń uly merekesin toılaýǵa halqymyz bıyl 23-ret daıyndalyp jatyr. «Ult joq. Uıysqan Odaq qana bar» degen Keńestik dáýirdiń solaqaı saıasaty 1926 jyldan 70 jyldaı ult merekesin tereń zyndan túbinde buǵaýlap ustaǵanyn bilemiz. Odan keıingi asharshylyq jyldary, Uly Otan soǵysy, ult zıalylary men ult qundylyqtaryna qarsy dúrkin-dúrkin shabýyldar halqymyzdyń salt-dástúrleri men ádet-ǵurpynyń úkisin qısaıtýǵa tyrysyp baqty. Tipti, asharshylyq jaǵadan alǵan tusta jarapazan - jas balalardyń nan surap jeý tásiline aınalǵany shyndyq. Elimizdiń soltústik bóliginde kórisý ǵurpy sanadan óshken. Al 31 jeltoqsan túni Jańa jyldy tabaldyryqtan attatqan keıbireý tól meıramdy moıyndamaıdy da. Munyń bárin búgingi jastyń kemshiligi deý jón bola qoımas. «Bala jasyndaǵysyn umytpaıdy». Kónekóz qarıalar - salt-dástúr sabaqtastyǵynyń sońǵy býyny. Al 70 jyl ıdeologıa qurbany bolǵan merekeniń kóptegen yrym-joralǵylary keıingilerge tanys emes.
Naýryz - keı bilgishterdiń jańalyq ashyp, onysymen jurtty adastyryp júrgenindeı, dinı mereke emes. Bul baǵzy zamannan qalyptasqan búkilhalyqtyq Jańa jyl. Ony Iran, Aýǵanstan, Úndistan, Kavkaz jáne Orta Azıa halyqtary tól merekesi retinde toılaıdy. Alaıda, «Ár eldiń salty basqa, ıti qara qasqa» demekshi, dástúr ózgesheligi de oryn alǵan.
Halqymyz jańa jylǵa erteden daıyndalatyn. Qysqy soǵymnyń ábden súrlengen qadirli múshelerin osy kúni qazanǵa salamyn dep saqtaǵan.
Jas kelinder, boıjetkender bolsa, keste, oramal tigip, bozbalalar jaǵy aǵashtan turmys buıymdaryn jasap, temirden sándik buıymdaryn soqqan. Munyń bári - kún men tún teńesetin shaqta kádege asatyn «uıqyashar», «selt etkizer» joralǵylarynyń syı-tartýlary. Kóktemgi «óliara» ótisimen, ata-babamyz úı aınalasyn tazartyp, qalyń qar tegisi sógilgen jaıylymǵa mal shyǵarǵan. «Jańa jyl muntazdaı taza úıge kirse, ol úı aýrý-syrqaýdan, pále-jaladan aman bolady» degen senim boıynsha, úı – ishin de qaǵyp-silkip, otpen alastaıdy.
Kóne derekter kózine súıensek, naýryz toǵyz kún toılanady eken. Ol toı «Naýryznama» dep atalady. Ádette, naýryznamany baı, aýqatty kisiler jasaǵan. Biraq ár shańyraq ózinshe naýryz kóje pisirip, aq toly aıaǵyn bosaǵadan attaǵannyń bárine usynǵan. Aýyl aqsaqaldary úı-úıden dám tatyp, úıdegilerge ydyspen sybaǵa tasyp júrgen. Ol sybaǵa ishilmesten buryn qazanǵa quıylady. Bul «Dám-tuzymyz aralasqan tatý bolaıyq» degenniń belgisi.
Ulys keler túni Qyzyr babaǵa arnalyp ár úıdiń tórinde qos shyraq jaǵylatyn bolǵan. Úı ıeleri bar ydysty aqqa, sýǵa, «yrys tolsyn» dep dánge, «jaýyn-shashyn kóp bolsyn» dep bulaq sýyna toltyrady. Jyldyń alǵashqy kúninde qar jaýsa «aqsha qar», jańbyr jaýsa «nur jaýdy» dep shattanǵan. Erterekte aýyl adamdaryn uıqysynan turǵyzý úshin qoldanylǵan mynadaı qyzyq dástúr bolǵan. Jastar asaý taıynshany quryqtap, oǵan erttelgen ashamaıǵa zor qýyrshaqty tańyp baılap, aýyl ishine bos jiberedi. Móńkip týlaǵan asaý aýyldy azan-qazan etse de, eshkim buǵan ókpelemegen. Kúlimdep kóringen kúnge sálem berip, sharýaǵa kirisedi. Naýryz kúni kózi ashylǵan bulaqtyń sýy sarqylmaıdy, al egilgen taldyń saıasy men jemisi mol bolady dep sengen. Jańa sap túzegen shybyqtarǵa aq shashý da jaqsy yrym.
Ulys - jaqsy tilekter kúni. Arazdasqandar tós qaǵysyp, tatýlasady. Bul kúngi qaıyn ata men kelin, kúıeý bala men qaıyn ata arasyndaǵy ázil de jarasymdy. Jastar altybaqan quryp, toıdyń sánin kirgizedi. Boıjetkender soǵymnyń sońǵy etin ýyzǵa salyp pisirip, unatqan jigitterine tartady. Bul salt qazaqta «uıqyashar» atalady. Uıqyashardyń qarymtasyna jigitter «selt etkizer» rásimin jasaıdy. Iaǵnı qalaýynsha aına, taraq, átir sýyn syılaıdy. Aına - páktiktiń, jastyqtyń, taraq - ádemilik pen sulýlyqtyń, al ıissý - jańa búrshigin jarǵan jaýqazyndaı qulpyr degen belgi.
Naýryz kúni dýman-toıdy atalarymyz naýryznama ataǵan. Uıytqysy, árıne, - jastar. Sodan bolar, án men bı, oıyn-saýyq túnniń bir ýaǵyna deıin sozylǵan. Halqymyzda «Aq boran», «Qaltyraýyq qamyr kempir» oıyndary bar. Onymen qatar bul kúni naýryz jyr, naýryz jumbaq, naýryz aıtys, túrli ázil-qaljyń, madaqtaý óleńderi aıtylady.
Seń júredi kóktemde astan-kesteń,
Aq atannyń baýyryn arqan kesken.
Uly kúni ulystyń bas qosqanda
Óleńińdi aıt, qurbyjan qatar ósken, - dep, qos-qostan juptasyp, aıtysqa túsedi.
Ulys kúni tatýlyq toıy, sharýa, yntymaq, senim, kóńil merekesi. Qys qylyshynan aman qalǵan jurt, bar renish-ókpesin umytyp, kinásin keship, tek jaqsy tilekter tileıdi. Kóńildiń jańarýy degen osy. Bul kúni naýryz kójemen qatar, aýyl adamdary ógiz soıyp, qazan kóteretin bolǵan. Munyń tarıhy óz aldyna qyzyq ańyz. Ejelgi jyl sanaýshylardyń esebinshe, úrker kúzdiń basynda shyǵystan, qystyń basynda tóbeden, kóktem kezinde aspan eteginen kórinip, al jazda tipti batyp ketedi eken. Bul shaq qyryq kúnge sozylyp, ony halqymyz «qyryq kún shilde» nemese «úrkerdiń jerge túsýi» dep ataǵan. Kóktem kezinde, ıaǵnı naýryzda kún joly úrkerdiń ústimen ótip, úrkerdiń qos juldyzy buqanyń múıizderi qusap kún jolynyń eki jaǵynan qyltıyp kórinedi. Buǵan oraı halqymyzdyń «álemdi kók ógiz múıizimen kóterip tur» degen nanymy da bar.
Ógiz etin arnaıy narqazanda balbyratyp pisiredi. Narqazannyń tarıhy da jaqsy yrymdarmen astasyp jatyr. Ejelgi saq dáýirinde halyq arasyn alaýyzdyq jaılap, el tatýlyǵyn tuman basqanda kósemder kelisip, úlken qazan quıýǵa sheshim shyǵarady. Alaıda, qazan soǵarlyq mys tabylmaı qalady da, búkil sarbaz jebeleriniń mys masaǵyn jınatyp, sodan narqazan quıdyrady. Osy qazanda qaınatylǵan astan dám alysqan arazdasýshylar ókpe-nazyn umytyp, elde tatýlyq ornapty delinedi ańyzdarda. Osyndaı taı, narqazandarda qalyń qaýymǵa dám tatqyzý keıin úrdiske aınalyp, ol «shúlen tartý» atalyp ketken. Ógizdiń shekesi aýyl aqsaqaldaryna tartylady. Bul sybaǵanyń aty - «bel kóterer». Ertedegi dástúr boıynsha naýryznama toǵyz kún toılanatyn bolsa, sonyń segizinshi kúni «toı tarqar» bolady. Munda buǵan deıin ónerin ortaǵa salyp, oza shapqan darabozdarǵa, qarsylasynyń jaýyrynyn jerge tıgizgen balýandarǵa, tipti taıy ozyp kelgen jas balaǵa da «at teri» dep syılyq bergen.
«Toı tarqarda» jańa kózi ashylǵan qaınardyń sýyna qant qosyp, ony qaýym bolyp ishisedi. Kózi qaraqtylar «saldama» atalatyn kitapty oqytyp, aqsaqaldar bata beredi.
Aıta berseń, naýryzdyń jón-joralǵylary óte kóp. Qazaqstannyń tórt túkpiri túrlishe toılaıdy. Biraq, qalaı bolǵanda da, jaqsylyqtyń aty - jaqsylyq, toıdyń aty - toı.
Naýryz kóje qalaı jasalady?
Naýryz merekesi jaqyndaǵan saıyn árbir otbasy Naýryz kóje jasaýdy mindetim dep sanaıdy. Tipti bilmeıtin jas jeńgelerimiz úlken adamdardan aqyl-keńes surap, Naýryz kójege ne qosý kerektigin saralap jatady. Osy turǵyda biz de úlken ájelerimizdiń birazynan Naýryz kójeni qalaı jasaý kerektigin surap bildik. Ol úshin eń aldymen qazan toly sútińizdi qaınatyp, sút piskennen keıin onyń betindegi qaımaǵyn qalqyp alyp tastaısyz. Sút ábden pisýge taqaǵan kezde, qys boıy saqtaǵan súrińizdi salyp jiberip, 15 mınýttaı betin jaýyp qoıasyz. Atalǵan ýaqyt ótkennen keıin jeke ydysqa pisirip alǵan bıdaı, júgeri, tary, asburshaq, kúrish tárizdi qorektik zattardyń jeti túrin sút pen etke aralastyryp taǵy bir qaınatyp alasyz. Eger Naýryz kóje qoımaljyń bolyp ketse, oǵan sý qosýǵa bolmaıdy. Tek aıran qosyp suıyltasyz.
Shyǵys halyqtary úshin jyl qaıyrý, ıaǵnı kúntizbe jasaý naýryzdan bastaý alady. Osy bir kúnge úmit artyp, «Naýryzdyń berer nesibesi mol» deıtin yrymdy berik ustanǵan qazaq halqy egemen el bolǵaly bul merekeniń ózindik salmaǵyn sezine bastaǵan syńaıly. Dástúrimizdi dáriptep, asyl muralarymyzdyń bederin aıshyqtaýda orny erekshe bul merekeni qazaq halqy «jaqsylyqtyń bas¬taýy» dep uǵady. Aıtýly mereke Ulystyń uly kúni qarsańynda biz de «Aıqynnyń» meıramhanasynyń bas aspazdarymen tildesip, oı bólisken edik.
Qazaq halqy Naýryz merekesin atam zamannan beri Jańa jyl basy retinde toılap kelgen. Keńes ókimeti ýaqytynda Máskeý bizge jáne de basqa Ortalyq Azıany mekendeıtin túrki halyqtaryna Naýryzdy ıslam meıramy dep jalǵan aıtyp, resmı túrde ony toılaýǵa tyıym salyp keldi. Biraq halyq óz dástúrin umytqan joq, saqtap qaldy. Aqyry, kópshiliktiń talaby men ult namysyn qorǵaı¬tyn azamattardyń is-áreketteriniń arqasynda ol qaıtadan qalpyna keldi. Sóıtip, táýelsizdik tusynda Qazaqstan Úkimeti Naýryzdy resmı túrde mereke dep qaıta jarıalady.
Al búgingi áńgime Naýryz merekesi kúni týra belgilenbegendigi týraly bolmaq. Olaı deıtinimiz, Úkimet “Naýryz merekesin” naýryz aıynyń 22-si kúni dep jarıalady jáne “dostyq, tatýlyq meıramy” dep maǵynasyn ózgertip jiberdi. Elýden astam Ortalyq Azıa, Taıaý Shyǵys, túrki, parsy násildi ulystar Naýryz merekesin toılaýdy 21-i kúni bastaıdy, jalǵyz biz ǵana bir kún keshigip, 22 naýryzda atap ótip júrmiz. Iá, ózbek, qyrǵyz, túrkimen, qaraqalpaq, ázirbaıjan, tájik baýyrlarymyz toılap bolǵanda biz toı qamyna endi kirisip jatamyz. Munyń bári kezinde úkimetke durys aqpar bermegen adamdardyń bilimsizdiginen bolyp otyr.
Naýryz (Noý – jańa, rýz – kún) degen sóz bizge parsy tilinen engen. Orta Azıa halyqtary ony myńdaǵan jyldar boıy Jańa jyl basy retinde toılap keldi. Keıinnen Islam dini halyqtardyń burynnan kele jatqan ádet-ǵurpyn syılap, Naýryzdy meıram retinde qabyldady.
Tarıhqa úńilsek, álemdegi ár halyq Jańa jyldyń basyn ár ýa¬qytta atap ótken. Ejelgi halyqtar negizinen Jańa jyldy tabıǵat jańarýymen, ıaǵnı jer uıqydan oıanǵannan keıin, kóktem kelýine baılanysty ataǵan. Bul naýryz aıyna týra kelip otyrǵan. Kóne ıahýdılerdiń tanym-túsiniginde de Jańa jyl “avıv” aıy, ıaǵnı naýryz aıynyń sońy, sáýirdiń basy bolatyn. Aıta berseńiz, Eýropany basqaryp otyrǵan Rım ımperıasynda da jańa jyl basy naýryz bolatyn. Tek, Iýsýs Hrıstos týǵanynan bastap eseptegende 45 jyly Rım ımperatory Iýlıı Sezar jyl basyn tabıǵat ereksheligin, kún men túnniń teńelýin eskermeı, oǵan dinı maǵyna berdi. Sóıtip, Hrıstostyń týǵan kúnine jaqyndatyp jyl basyn 1 qańtarǵa kóshirdi.
Sodan beri hrıstıan memleket¬teri Jańa jyldy 1qańtardan bastaıdy. Amerıka kontınentindegi memleketterde de osylaı. Reseıde de Jańa jyldy 1 qańtardan bastap esepteıdi. Muny 1699 j. orys patshasy Petr İ Golandıadan úırenip, Reseıde jyl sanaýdyń basyn Hrıstos týylǵanynan, ıaǵnı 1 qańtardan bastalsyn degen buıryqpen kirgiz¬gen. Odan buryn Reseıde Jańa jyldy Orta Azıa, Shyǵys elderi sıaqty tabıǵattyń jańarǵan, qys maýsymynyń kóktemge aýysqan mezgilinde, ıaǵnı naýryz aıynda atap ótetin.
Orta Azıa halyqtary, kóne Persıa ǵalymdary kún men túnniń teńeletin ýaqytyn, kúnin, saǵatyna, mınýtyna deıin týra astronomıa¬lyq dáldikpen eseptep shyǵarǵan. Kún men túnniń teńesýi týra 21 martqa sáıkes keledi. Bul týraly qolymyzda Almatydaǵy Astrofızıka ınstıtýtynan alynǵan anyq¬tama bar. Sondyqtan da, Ortalyq Azıa, Taıaý Shyǵys memleketteriniń Jyl basyn 21 mart dep belgilegeni durys. Máselen, kórshi Ózbekstan¬da, Qyrǵyzstanda 21 naýryz halyq merekesi dep jarıalanǵan. Túrkimenstan prezıdenti S. Túrkimenbashynyń 2002 jylǵy jarlyǵyna sáıkes Naýryz 21-inde bastalyp, mereke úsh kúnge sozylsa, Tájikstannyń Prezıdenti E. Rahmonov Naýryz merekesin eki kún dep belgilegen, ıaǵnı ol 21-22 naýryz aralyǵy. Qazaqstanda da osy kúnderi Naýryz merekesi toılanady.
Qazaly aýdany, Qazaly aýyly, №9 Balaýsa balabaqshasynyń tárbıeshisi
Alpysbaeva Kúmiskúl Ábdiǵanıqyzy
Mektepaldy daıarlyq toby
Ulystyń Uly kúni – Naýryz!
Jospary:
İ.Kirispe bólim
Naýryz týraly túsinik
İİ.Negizgi bólim
a) Táýelsizdikpen qatar kelgen Ulystyń Uly kúni merekesi
b) Naýryz kóje qalaı jasalady?
İİİ.Qortyndy
Qazaqstanda resmı túrde Naýryz 1988 jyldan beri toılanyp keledi. Bul merekeni Shyǵys elderi Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Aýǵanstan, Tájikstan, Pákstan erte kezden ótkizedi. Bul mereke tabıǵat pen adamnyń úndestigin kórsetedi. Naýryz kún men túnniń teńelgen kúni. Kóktemgi kún toǵysy naýryz aıynyń 21-nen 22-ne aýysqan túni boldy. Osy ýaqyttan bastap kún uzaryp, tún qysqarady.
Naýryz - jyl basy. Parsy tilinde "naý" - "jańa", "rýz" - "kún" degen uǵymdardy bildiredi. Halyq naýryz merekesine aldyn-ala daıyndalady. Dástúr boıynsha úıge qos shyraq jaǵylady, ydystar erneýine deıin aıranmen, sútpen nemese bulaq sýymen toltyrylady. Bul – toqshylyqtyń belgisi. Tabıǵatpen baılanys kún Anaǵa degen taǵzymnan kórinedi. Bul kúni bulaqtar tazartylyp, aǵashtar otyrǵyzylǵan. "Bulaq kórseń, kózin ash!", "Bir tal ekseń, on tal ek!", degen sóz osydan shyqqan bolý kerek.
Naýryz - dostyq, eńbek, beıbitshilik merekesi. Ulystyń uly kúni adamdar bir-birine degen renishin umytyp ózine de, ózgege de jaqsylyq tilegen. Dastarqannyń basty asy naýryz kóje bolǵan. Naýryz kóje jeti túrli taǵamnan jasalǵan. "Naýryz kójeni toıyp ishý kerek, sonda jyl boıy toqshylyq bolady!" degen senim bar. Dastarqan basynda jastar úlkenderdiń batasyn alǵan. Bata - úlkenderdiń ózinen jasy kishilerge beretin yqylasty tilegi. Aqsaqaldar: "Ulys oń bolsyn! Aq mol bolsyn, qaıda barsa jol bolsyn!" - dep bata beredi.
Dástúr boıynsha Naýryz aıtys ótkiziledi. Bul jaqsylyq pen jamandyqtyń, sýyq pen jylynyń, jaz ben qystyń aıtysy.
Mereke qyzǵan kezde jastar altybaqan janynda ulttyq oıyndar oınaıdy. "Kókpar", "Báıge", "Qyz qýý", "Jamby atý" oıyndary asa bir qýanyshpen ótetin. Kóńildi ótken Naýryz kúni ár adamnyń esinde kópke deıin saqtalatyn. Bizdiń №9 «Balaýsa» balabaqshamyzda da Naýryz merekesin qarsy alý dástúrge aınalǵan. Merekege arnalǵan erteńgilikter ótkiziledi. Sahnada naýryz merekesine arnalyp kórinister qoıylady. Balabaqshada da "Ulystyń Uly kúnine" arnalǵan mereke erekshe qýanyshty ótedi. Júrekter jylýyn taratqan kóktemniń baqyt syıy Naýryz kóp ultty elimizdiń birlese toılaıtyn - Dostyq merekesi.
22 naýryz – Ulystyń uly kúni. Bul kúni kún men tún teńeledi. Tabıǵat ta, Jer-Ana da, jan-janýar da túleıdi, jańarady. Adamzattyń boıynda qan júgirip, tal-terekter búrshik jarady. Qazaqtyń saıyn dalasyn Qyzyr baba kezip, adam balasyna qut-bereke, baq-dáýlet syılaıdy. Samarqannyń kók tasy erip, qasıetti qara jer, qara topyraq býsanady. Uly dalanyń tósinde qyzǵaldaqtar qulpyra ósip, bel-belesterge qyzyldy-jasyldy kilem tóseledi. Ulan-baıtaq Qazaqstannyń halqy jeti túrli dámnen naýryz kóje jasap, ulttyq salt-dástúr, ádet-ǵuryptardy saqtap, aı boıy Ulystyń Uly kúnin toılaıdy. Búkil Shyǵys halqyna ortaq bul meıramda arazdasqandar tatýlasyp, dúıim halyq, muqym el aýyzbirshilikte bolady.
Yntymaǵy jarasqan kóp ultty elimizdiń osy birligin Qudaı uzaǵynan súıindirgeı! Árbir shańyraqqa Qydyr daryp, baq qonsyn! Musylman qaýymyna Islamnyń 7 baılyǵyn tileımiz. Ulystyń Uly kúni qutty bolsyn, aǵaıyn!
Ulystyń uly merekesin toılaýǵa halqymyz bıyl 23-ret daıyndalyp jatyr. «Ult joq. Uıysqan Odaq qana bar» degen Keńestik dáýirdiń solaqaı saıasaty 1926 jyldan 70 jyldaı ult merekesin tereń zyndan túbinde buǵaýlap ustaǵanyn bilemiz. Odan keıingi asharshylyq jyldary, Uly Otan soǵysy, ult zıalylary men ult qundylyqtaryna qarsy dúrkin-dúrkin shabýyldar halqymyzdyń salt-dástúrleri men ádet-ǵurpynyń úkisin qısaıtýǵa tyrysyp baqty. Tipti, asharshylyq jaǵadan alǵan tusta jarapazan - jas balalardyń nan surap jeý tásiline aınalǵany shyndyq. Elimizdiń soltústik bóliginde kórisý ǵurpy sanadan óshken. Al 31 jeltoqsan túni Jańa jyldy tabaldyryqtan attatqan keıbireý tól meıramdy moıyndamaıdy da. Munyń bárin búgingi jastyń kemshiligi deý jón bola qoımas. «Bala jasyndaǵysyn umytpaıdy». Kónekóz qarıalar - salt-dástúr sabaqtastyǵynyń sońǵy býyny. Al 70 jyl ıdeologıa qurbany bolǵan merekeniń kóptegen yrym-joralǵylary keıingilerge tanys emes.
Naýryz - keı bilgishterdiń jańalyq ashyp, onysymen jurtty adastyryp júrgenindeı, dinı mereke emes. Bul baǵzy zamannan qalyptasqan búkilhalyqtyq Jańa jyl. Ony Iran, Aýǵanstan, Úndistan, Kavkaz jáne Orta Azıa halyqtary tól merekesi retinde toılaıdy. Alaıda, «Ár eldiń salty basqa, ıti qara qasqa» demekshi, dástúr ózgesheligi de oryn alǵan.
Halqymyz jańa jylǵa erteden daıyndalatyn. Qysqy soǵymnyń ábden súrlengen qadirli múshelerin osy kúni qazanǵa salamyn dep saqtaǵan.
Jas kelinder, boıjetkender bolsa, keste, oramal tigip, bozbalalar jaǵy aǵashtan turmys buıymdaryn jasap, temirden sándik buıymdaryn soqqan. Munyń bári - kún men tún teńesetin shaqta kádege asatyn «uıqyashar», «selt etkizer» joralǵylarynyń syı-tartýlary. Kóktemgi «óliara» ótisimen, ata-babamyz úı aınalasyn tazartyp, qalyń qar tegisi sógilgen jaıylymǵa mal shyǵarǵan. «Jańa jyl muntazdaı taza úıge kirse, ol úı aýrý-syrqaýdan, pále-jaladan aman bolady» degen senim boıynsha, úı – ishin de qaǵyp-silkip, otpen alastaıdy.
Kóne derekter kózine súıensek, naýryz toǵyz kún toılanady eken. Ol toı «Naýryznama» dep atalady. Ádette, naýryznamany baı, aýqatty kisiler jasaǵan. Biraq ár shańyraq ózinshe naýryz kóje pisirip, aq toly aıaǵyn bosaǵadan attaǵannyń bárine usynǵan. Aýyl aqsaqaldary úı-úıden dám tatyp, úıdegilerge ydyspen sybaǵa tasyp júrgen. Ol sybaǵa ishilmesten buryn qazanǵa quıylady. Bul «Dám-tuzymyz aralasqan tatý bolaıyq» degenniń belgisi.
Ulys keler túni Qyzyr babaǵa arnalyp ár úıdiń tórinde qos shyraq jaǵylatyn bolǵan. Úı ıeleri bar ydysty aqqa, sýǵa, «yrys tolsyn» dep dánge, «jaýyn-shashyn kóp bolsyn» dep bulaq sýyna toltyrady. Jyldyń alǵashqy kúninde qar jaýsa «aqsha qar», jańbyr jaýsa «nur jaýdy» dep shattanǵan. Erterekte aýyl adamdaryn uıqysynan turǵyzý úshin qoldanylǵan mynadaı qyzyq dástúr bolǵan. Jastar asaý taıynshany quryqtap, oǵan erttelgen ashamaıǵa zor qýyrshaqty tańyp baılap, aýyl ishine bos jiberedi. Móńkip týlaǵan asaý aýyldy azan-qazan etse de, eshkim buǵan ókpelemegen. Kúlimdep kóringen kúnge sálem berip, sharýaǵa kirisedi. Naýryz kúni kózi ashylǵan bulaqtyń sýy sarqylmaıdy, al egilgen taldyń saıasy men jemisi mol bolady dep sengen. Jańa sap túzegen shybyqtarǵa aq shashý da jaqsy yrym.
Ulys - jaqsy tilekter kúni. Arazdasqandar tós qaǵysyp, tatýlasady. Bul kúngi qaıyn ata men kelin, kúıeý bala men qaıyn ata arasyndaǵy ázil de jarasymdy. Jastar altybaqan quryp, toıdyń sánin kirgizedi. Boıjetkender soǵymnyń sońǵy etin ýyzǵa salyp pisirip, unatqan jigitterine tartady. Bul salt qazaqta «uıqyashar» atalady. Uıqyashardyń qarymtasyna jigitter «selt etkizer» rásimin jasaıdy. Iaǵnı qalaýynsha aına, taraq, átir sýyn syılaıdy. Aına - páktiktiń, jastyqtyń, taraq - ádemilik pen sulýlyqtyń, al ıissý - jańa búrshigin jarǵan jaýqazyndaı qulpyr degen belgi.
Naýryz kúni dýman-toıdy atalarymyz naýryznama ataǵan. Uıytqysy, árıne, - jastar. Sodan bolar, án men bı, oıyn-saýyq túnniń bir ýaǵyna deıin sozylǵan. Halqymyzda «Aq boran», «Qaltyraýyq qamyr kempir» oıyndary bar. Onymen qatar bul kúni naýryz jyr, naýryz jumbaq, naýryz aıtys, túrli ázil-qaljyń, madaqtaý óleńderi aıtylady.
Seń júredi kóktemde astan-kesteń,
Aq atannyń baýyryn arqan kesken.
Uly kúni ulystyń bas qosqanda
Óleńińdi aıt, qurbyjan qatar ósken, - dep, qos-qostan juptasyp, aıtysqa túsedi.
Ulys kúni tatýlyq toıy, sharýa, yntymaq, senim, kóńil merekesi. Qys qylyshynan aman qalǵan jurt, bar renish-ókpesin umytyp, kinásin keship, tek jaqsy tilekter tileıdi. Kóńildiń jańarýy degen osy. Bul kúni naýryz kójemen qatar, aýyl adamdary ógiz soıyp, qazan kóteretin bolǵan. Munyń tarıhy óz aldyna qyzyq ańyz. Ejelgi jyl sanaýshylardyń esebinshe, úrker kúzdiń basynda shyǵystan, qystyń basynda tóbeden, kóktem kezinde aspan eteginen kórinip, al jazda tipti batyp ketedi eken. Bul shaq qyryq kúnge sozylyp, ony halqymyz «qyryq kún shilde» nemese «úrkerdiń jerge túsýi» dep ataǵan. Kóktem kezinde, ıaǵnı naýryzda kún joly úrkerdiń ústimen ótip, úrkerdiń qos juldyzy buqanyń múıizderi qusap kún jolynyń eki jaǵynan qyltıyp kórinedi. Buǵan oraı halqymyzdyń «álemdi kók ógiz múıizimen kóterip tur» degen nanymy da bar.
Ógiz etin arnaıy narqazanda balbyratyp pisiredi. Narqazannyń tarıhy da jaqsy yrymdarmen astasyp jatyr. Ejelgi saq dáýirinde halyq arasyn alaýyzdyq jaılap, el tatýlyǵyn tuman basqanda kósemder kelisip, úlken qazan quıýǵa sheshim shyǵarady. Alaıda, qazan soǵarlyq mys tabylmaı qalady da, búkil sarbaz jebeleriniń mys masaǵyn jınatyp, sodan narqazan quıdyrady. Osy qazanda qaınatylǵan astan dám alysqan arazdasýshylar ókpe-nazyn umytyp, elde tatýlyq ornapty delinedi ańyzdarda. Osyndaı taı, narqazandarda qalyń qaýymǵa dám tatqyzý keıin úrdiske aınalyp, ol «shúlen tartý» atalyp ketken. Ógizdiń shekesi aýyl aqsaqaldaryna tartylady. Bul sybaǵanyń aty - «bel kóterer». Ertedegi dástúr boıynsha naýryznama toǵyz kún toılanatyn bolsa, sonyń segizinshi kúni «toı tarqar» bolady. Munda buǵan deıin ónerin ortaǵa salyp, oza shapqan darabozdarǵa, qarsylasynyń jaýyrynyn jerge tıgizgen balýandarǵa, tipti taıy ozyp kelgen jas balaǵa da «at teri» dep syılyq bergen.
«Toı tarqarda» jańa kózi ashylǵan qaınardyń sýyna qant qosyp, ony qaýym bolyp ishisedi. Kózi qaraqtylar «saldama» atalatyn kitapty oqytyp, aqsaqaldar bata beredi.
Aıta berseń, naýryzdyń jón-joralǵylary óte kóp. Qazaqstannyń tórt túkpiri túrlishe toılaıdy. Biraq, qalaı bolǵanda da, jaqsylyqtyń aty - jaqsylyq, toıdyń aty - toı.
Naýryz kóje qalaı jasalady?
Naýryz merekesi jaqyndaǵan saıyn árbir otbasy Naýryz kóje jasaýdy mindetim dep sanaıdy. Tipti bilmeıtin jas jeńgelerimiz úlken adamdardan aqyl-keńes surap, Naýryz kójege ne qosý kerektigin saralap jatady. Osy turǵyda biz de úlken ájelerimizdiń birazynan Naýryz kójeni qalaı jasaý kerektigin surap bildik. Ol úshin eń aldymen qazan toly sútińizdi qaınatyp, sút piskennen keıin onyń betindegi qaımaǵyn qalqyp alyp tastaısyz. Sút ábden pisýge taqaǵan kezde, qys boıy saqtaǵan súrińizdi salyp jiberip, 15 mınýttaı betin jaýyp qoıasyz. Atalǵan ýaqyt ótkennen keıin jeke ydysqa pisirip alǵan bıdaı, júgeri, tary, asburshaq, kúrish tárizdi qorektik zattardyń jeti túrin sút pen etke aralastyryp taǵy bir qaınatyp alasyz. Eger Naýryz kóje qoımaljyń bolyp ketse, oǵan sý qosýǵa bolmaıdy. Tek aıran qosyp suıyltasyz.
Shyǵys halyqtary úshin jyl qaıyrý, ıaǵnı kúntizbe jasaý naýryzdan bastaý alady. Osy bir kúnge úmit artyp, «Naýryzdyń berer nesibesi mol» deıtin yrymdy berik ustanǵan qazaq halqy egemen el bolǵaly bul merekeniń ózindik salmaǵyn sezine bastaǵan syńaıly. Dástúrimizdi dáriptep, asyl muralarymyzdyń bederin aıshyqtaýda orny erekshe bul merekeni qazaq halqy «jaqsylyqtyń bas¬taýy» dep uǵady. Aıtýly mereke Ulystyń uly kúni qarsańynda biz de «Aıqynnyń» meıramhanasynyń bas aspazdarymen tildesip, oı bólisken edik.
Qazaq halqy Naýryz merekesin atam zamannan beri Jańa jyl basy retinde toılap kelgen. Keńes ókimeti ýaqytynda Máskeý bizge jáne de basqa Ortalyq Azıany mekendeıtin túrki halyqtaryna Naýryzdy ıslam meıramy dep jalǵan aıtyp, resmı túrde ony toılaýǵa tyıym salyp keldi. Biraq halyq óz dástúrin umytqan joq, saqtap qaldy. Aqyry, kópshiliktiń talaby men ult namysyn qorǵaı¬tyn azamattardyń is-áreketteriniń arqasynda ol qaıtadan qalpyna keldi. Sóıtip, táýelsizdik tusynda Qazaqstan Úkimeti Naýryzdy resmı túrde mereke dep qaıta jarıalady.
Al búgingi áńgime Naýryz merekesi kúni týra belgilenbegendigi týraly bolmaq. Olaı deıtinimiz, Úkimet “Naýryz merekesin” naýryz aıynyń 22-si kúni dep jarıalady jáne “dostyq, tatýlyq meıramy” dep maǵynasyn ózgertip jiberdi. Elýden astam Ortalyq Azıa, Taıaý Shyǵys, túrki, parsy násildi ulystar Naýryz merekesin toılaýdy 21-i kúni bastaıdy, jalǵyz biz ǵana bir kún keshigip, 22 naýryzda atap ótip júrmiz. Iá, ózbek, qyrǵyz, túrkimen, qaraqalpaq, ázirbaıjan, tájik baýyrlarymyz toılap bolǵanda biz toı qamyna endi kirisip jatamyz. Munyń bári kezinde úkimetke durys aqpar bermegen adamdardyń bilimsizdiginen bolyp otyr.
Naýryz (Noý – jańa, rýz – kún) degen sóz bizge parsy tilinen engen. Orta Azıa halyqtary ony myńdaǵan jyldar boıy Jańa jyl basy retinde toılap keldi. Keıinnen Islam dini halyqtardyń burynnan kele jatqan ádet-ǵurpyn syılap, Naýryzdy meıram retinde qabyldady.
Tarıhqa úńilsek, álemdegi ár halyq Jańa jyldyń basyn ár ýa¬qytta atap ótken. Ejelgi halyqtar negizinen Jańa jyldy tabıǵat jańarýymen, ıaǵnı jer uıqydan oıanǵannan keıin, kóktem kelýine baılanysty ataǵan. Bul naýryz aıyna týra kelip otyrǵan. Kóne ıahýdılerdiń tanym-túsiniginde de Jańa jyl “avıv” aıy, ıaǵnı naýryz aıynyń sońy, sáýirdiń basy bolatyn. Aıta berseńiz, Eýropany basqaryp otyrǵan Rım ımperıasynda da jańa jyl basy naýryz bolatyn. Tek, Iýsýs Hrıstos týǵanynan bastap eseptegende 45 jyly Rım ımperatory Iýlıı Sezar jyl basyn tabıǵat ereksheligin, kún men túnniń teńelýin eskermeı, oǵan dinı maǵyna berdi. Sóıtip, Hrıstostyń týǵan kúnine jaqyndatyp jyl basyn 1 qańtarǵa kóshirdi.
Sodan beri hrıstıan memleket¬teri Jańa jyldy 1qańtardan bastaıdy. Amerıka kontınentindegi memleketterde de osylaı. Reseıde de Jańa jyldy 1 qańtardan bastap esepteıdi. Muny 1699 j. orys patshasy Petr İ Golandıadan úırenip, Reseıde jyl sanaýdyń basyn Hrıstos týylǵanynan, ıaǵnı 1 qańtardan bastalsyn degen buıryqpen kirgiz¬gen. Odan buryn Reseıde Jańa jyldy Orta Azıa, Shyǵys elderi sıaqty tabıǵattyń jańarǵan, qys maýsymynyń kóktemge aýysqan mezgilinde, ıaǵnı naýryz aıynda atap ótetin.
Orta Azıa halyqtary, kóne Persıa ǵalymdary kún men túnniń teńeletin ýaqytyn, kúnin, saǵatyna, mınýtyna deıin týra astronomıa¬lyq dáldikpen eseptep shyǵarǵan. Kún men túnniń teńesýi týra 21 martqa sáıkes keledi. Bul týraly qolymyzda Almatydaǵy Astrofızıka ınstıtýtynan alynǵan anyq¬tama bar. Sondyqtan da, Ortalyq Azıa, Taıaý Shyǵys memleketteriniń Jyl basyn 21 mart dep belgilegeni durys. Máselen, kórshi Ózbekstan¬da, Qyrǵyzstanda 21 naýryz halyq merekesi dep jarıalanǵan. Túrkimenstan prezıdenti S. Túrkimenbashynyń 2002 jylǵy jarlyǵyna sáıkes Naýryz 21-inde bastalyp, mereke úsh kúnge sozylsa, Tájikstannyń Prezıdenti E. Rahmonov Naýryz merekesin eki kún dep belgilegen, ıaǵnı ol 21-22 naýryz aralyǵy. Qazaqstanda da osy kúnderi Naýryz merekesi toılanady.
You Might Also Like
-
Aqtóbe oblysy, Aqtóbe qalasy,
