Elektrondy kóbeıtý kestesi jáne onyń tıimdiligi
Qyzylorda oblysy, Qazaly aýdany,
Bekarystan bı aýyly №24 Ú. Túktibaev atyndaǵy
orta mekteptiń ınformatıka páni muǵalimi
Qojabaı Aısulý
Elektrondy kóbeıtý kestesi jáne onyń tıimdiligi
Ústimizdegi ǵasyr –jeke tulǵany qalyptastyrý, izgilendirý, damytý ǵasyry. Qazaqtan Respýblıkasynyń «Bilim týraly» Zańynda «Bilim berý júıesiniń basty mindeti ulttyq qundylyqtar, jeke adamdy qalyptastyrýǵa jáne kásibı shyńdaýǵa baǵyttalǵan bilim alý úshin qajetti jaǵdaılar jasaý, oqytýdyń jańa tehnologıalaryn engizý, bilim berýdi aqparattandyrý, halyqaralyq ǵalamdyq jelilerge shyǵý» delingen. Bul mindetti sheshý úshin mektep ustazdary kúndelikti izdený arqyly barlyq jańalyqtar men ózgeristerge jol alatyndaı jańa tájirıbelik, ár túrli ádis-tásilderdi tıimdi, kerekti jerinde durys paıdalana bilý kerek.
Oqytýdyń jańa tehnologıalarynyń barlyǵy oqýshylardyń óz betinshe bilim alý daǵdylaryn qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan. Sonymen qatar, muǵalim oqytý barysynda qajetti aqparattyq, tehnıkalyq quraldardy paıdalanyp, oqýshynyń tereń bilim alýyna jaǵdaı jasaıdy. Qazirgi kezeńdegi aqparattyq tehnologıalar árbir oqýshynyń bilim alý úrdisinde shyǵarmashylyq qabiletin damytýǵa aıqyn múmkindikter beredi. Qazirgi ýaqytta matematıkany oqytýdy kompúterlendirý oqý úrdisin uıymdastyrýdyń mańyzdy máseleleriniń biri. Matematıkany oqytý ádistemesi oqýshynyń ózindik tulǵasyn qalyptastyrý úshin, onyń dúnıetanymyn jáne ıntellektin damytýǵa qajetti matematıkalyq bilimi men iskerligin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan. Matematıkany oqytýdyń daǵdyly ádistemesin kompúterlik qoldaý arqyly tolyqtyrý jaqsy nátıjege jetkizeri anyq.
Oqytýdyń kompterlik tehnologıasy kóptegen zertteýshilerdiń pikirine súıensek oqýshylardyń óz betimen derbes jumystaryn uıymdastyrýǵa qolaıly jaǵdaı týǵyzady eken.
Aqparattyq tehnologıalardy pedagogıkalyq turǵydan durys paıdalana bilý oqýshynyń jadyna, emosıasyna, yntasyna, qyzyǵýshylyǵyna áser ete otyryp, onyń ıntellektýaldyq múmkindikterin kúsheıtýge kómektesip, oqýshynyń tanymdyq jáne jumysynyń ónimdilik áreketterin qaıta qurý shartyn qalyptastyrady. Óz betimen jumystar maqsatyna oraı 3-synyp oqýshylary úshin dástúrli kóbeıtý kestesin qurǵaq jattaýdan góri belsendi áreket barysynda jadyna saqtaýǵa elektrondyq quraldy jasap, ony paıdalanýdaǵy jaqsy nátıjesin baıandaǵaly otyrmyn.
Adam mádenıetiniń mańyzdy elementi bolyp sanalatyn matematıka salasyndaǵy kóbeıtý kestesin kompúterlik súıemeldeýde paıdalaný múmkindigi bar
Elektrondyq qural jasaýdaǵy maqsat – árbir balanyń óz betimen jumys jasap nátıjege umtylýyn, matematıka pánine degen qyzyǵýshylyǵynyń artýyn jáne muǵalimge, ata-anaǵa kómekshi qural retinde paıdalaný.
Elektrondyq quraldyń qurylymyna toqtalatyn bolsaq, bul qural kóbeıtý kestesindegi kez-kelgen sandy tańdap, oǵan qatysty qaıtalaý, bilimin bekitý jáne pysyqtaý áreketteri standartqa saı mindetti deńgeıdegi oqýshylar úshin qarastyrylǵan.
Elektrondy kóbeıtý kestesiniń ereksheligi:
- ınterkatıvti baılanystardy qamtamasyz etedi. Bul arada jaýaptar arqyly qarqyndy túrde júzege asyrylyp otyrady. Qateler jiberilse tez arada túzetýge bolady;
- qajetti aqparatty jedel túrde ala alady, ıaǵnı kóbeıtindi qosylǵyshtarmen almastyrylyp, sýrettermen kórkemdeledi;
- nátıjesinde avtomattyq baqylaý ózindik baqylaý júrgizý jáne baqylaýdyń nátıjeleri boıynsha túzetýler engizýge múmkindik beriledi.
Elektrondy quraldyń alǵashqy beti «Kóbeıtý kestesi» degen taqyryp jáne “Avtor” , “Jumys jasaý algorıtmi” , “Bastaý” degen batyrmalar berilgen. (1-sýret).
(1-sýret) (2-sýret).
«Avtor» batyrmasy arqyly elektrondy quraldy jasaǵan avtormen tanysýǵa bolady.
(3-sýret)
Al “Jumys jasaý algorıtmi” batyrmasyn shertý arqyly elektrondy quralmen jumys jasaý algorıtmimen tanysasyz.
Al «Bastaý» batyrmasy arqyly oqýlyqpen jumys bastalady. Bul jerde qajet sandardy ( 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9) tańdaý batyrmalarynda maýstyń sol jaǵyn bir ret shertý arqyly sol sanǵa sáıkes jumys alańyna ótýge bolady. (4-sýret)
4-sýret
Sáıkes san tańdalǵannan keıin sol sanǵa baılanysty «Qaıtalaımyn», «Bilemin», «Kómek», «Tazala», «Shyǵý» batyrmalary ornalasqan forma kezdesedi.
(5-sýret). Eger «Qaıtalaımyn» batyrmasyn tańdasańyz, onda tańdaǵan sanyńa sáıkes máni berilmegen kóbeıtindi kórsetiletin alań paıda bolady. Qajet kóbeıtindiniń tusyna baryp maýstyń sol jaǵyn bir ret bassa, sol sandardyń kóbeıtindisiniń mánin bilýge bolady. (6-sýret).
6-sýret
Al «Bilemin» batyrmasyn tańdasa, onda oqýshy ózi uıashyqtarǵa kóbeıtý kestesin sáıkes mánderin pennetaqtadan jatqa engizedi. Eger durys bolsa engen san kók túste qalyp, al qate bolsa qyzyl túske aınalady. (7-sýret).
7-sýret
Kompúterlik oqytý jaǵdaıynda durys emes sheshimder keri psıhologıalyq áser týǵyzady, sondyqtan qatelikke oqýshyda qarsy reaksıa týǵyzbas úshin arnaıy túsinikter beriledi. Qate jaýap qate bolyp qalaı, durys jaýabyn bilip alýǵa bolady. Qatemen jumystyń eki joly bar. Biri-«kómek» batyrmasy, ekinshisi-«qaıtalaımyn» batyrmalaryn paıdalaný. Engizgen sanyń qate bolyp ıaǵnı qyzyl túske boıalsa, kómek alýǵa bolatyn jaǵdaı úshin qarastyrylǵan. Endi osy jerde oqýshyǵa «Kómek» batyrmasy arqyly qatelesken kóbeıtindi mániniń durys jaýabyn alýǵa múmkindik bolady. (9-sýret)
(9-sýret)
«Kómek» batyrmasyn sherken kezde paıda bolǵan alańnan qajetin tańdaısyz. Ol úshin qate bolǵan kóbeıtindige sáıkes uıashyqty eki ret shertý arqyly PowerPoint baǵdarlamasyna ene alasyz. Sanǵa sáıkes sýrettermen jáne dybyspen túsindirme júrgiziledi.
10-sýret
Sáıkes sýretter arqyly kóbeıtkishter qosylǵyshtarmen almastyrylyp nátıjesin alý dybyspen berilgen. Tyńdap bolǵan soń terezeni jaýyp, jumys alańyna qaıtyp kele alasyz da, qate jaýapty ádettegideı óshirip, durys jaýapty engizesiz. Al «qaıtalaımyn» batyrmasyn qloldana otyryp qajet kóbeıtindiniń mánin janyndaǵy bos uıashyqta maýstyń sol jaq batyrmasyn bir ret shertý arqyly ala alady.
Ózin-ózi jetildirýge degen umtylysyn qalyptastyrýǵa múmkindik berilgen. Ol úshin «Tazala» batyrmasy qarastyrylǵan. Iaǵnı engizgen jaýaptaryńyz óshirilip, jańa jaýap engizýge daıyn bolady.
(11-sýret)
«Tazala» batyrmasyn maýstyń sol jaǵyn bir ret shertkende barlyq engizý alańdary tazalanady.
11-sýret
Ári qaraı jumysty joǵarydaǵydaı etip júrgize beresiz.
«Tapsyrma» batyrmasy arqyly kelesi formaǵa ótip, úsh túrli esepti shyǵara alady. Esepter matematıka pánindegi standartqa sáıkes alynǵan. Eger eseptegi bos uıashyqqa engizgen sany durys bolsa, onda «durys» al, durys bolmasa «durys emes» degen jaýaptar beriledi. Oıyna qaıta túsken jaýabyn uıashyqty tazalap, qaıtadan engizýine múmkindik berilgen. Eger qaıtadan engizgen jaýaby durys bolsa «durys» degen jaýapty alady.
12-sýret
4 sanyna baılanysty kóbeıtý tapsyrmalarynan mysal keltireıik.
Bos uıashyqtarǵa sáıkes sandy qoıyńdar:
№1-esep
4 h = 32
№2-esep.
4 h 7 = 4 x +
№3- esep. Salystyryńdar:
4 h 4 4 x 3
Árıne muǵalim 3-synyp oqýshylaryna kóbeıtý kestesin burynǵy tehnologıalryn paıdalanyp ta 100 %-ke ıgerte alady. Degenmen osy elektrondy quraldy paıdalanǵan jaǵdaıda oqýshynyń tez úırenýi, óz betinshe jumys jasaýyna yqpaly zor. Bul quraldy úıdegi kompúterine qondyryp, ata-ananyń baqylaýymen jumys jasaýyna da múmkindik bar. Iaǵnı muǵalim úshin kómekshi qural qyzmetin atqarady.
Mektebimizdegi 3-synyp oqýshylarynyń ótken oqý jylynda osy quraldy paıdalanyp jaqsy nátıje bergendigin atap aıtamyn. Eksperımenttik nátıje boıynsha shyn máninde oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵy artyp, tez beıimdelip, qaıta-qaıta áreketke kóshý barysynda este saqtaý qabiletiniń artqany, synyp oqýshylarynyń 91 paıyzǵa deıingi bóligi óz betimen jumys jasap, nátıjege jyldam jetkendigin bastaýysh synyp muǵalimderi atap kórsetti. Al oqýshylardyń 9 paıyzy da kómek kórsetile otyryp kóbeıtý kestesin ıgergendigi aıtyldy.
№ Oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵy Ýaqytty tıimdi paıdalanýdaǵy róli Este saqtaý qabileti Óz betinshe jumys jasaýǵa beıimdelýi
Dástúrli úıretý
Elektrondy quraldy paıdalaný
Oqytýdyń jańa pedagogıkalyq tehnologıasyn júzege asyrý oqýshynyń shyǵarmashylyq potensıalyn damytýǵa múmkindik beredi, óz betimen tanymdyq jáne eksperımenttik-zertteýshilik qyzmetin meńgeredi, oqýshynyń óz betimen oqý mádenıeti qalyptasady
Bilimniń nurly bolýyna yqpal etip, adamzat qoǵamyn alǵa aparatyn qudiret kúshi tek bilimge ǵana tán. Qazaqstan eliniń ósip órkendeýi, órkenıetti dúnıede ózindik oryn alýynyń ulttyq bilim júıesiniń deńgeıine, damý baǵytyna tikeleı baılanysty. Jasalǵan elektrondy kóbeıtý kestesi aqparattyq tehnologıany oqytý úrdisine ekpindi túrde engizý baǵytynda qoldanylatyn jańa túrdegi qural bola alady dep oılaımyn.
Paıdalanylǵan ádebıetter:
1. Visual Basic ortasynda programmalaý.
J. Dınıslamov, Qyzylorda 2004 j.
2. Informatıka negideri jýrnaly
2009, №5, 2010 , №2, 2009 , №2, 2011 , №2
3. Matematıka jáne fızıka jýrnaldary
4. Matematıka oqýlyǵy3-synyp
Bekarystan bı aýyly №24 Ú. Túktibaev atyndaǵy
orta mekteptiń ınformatıka páni muǵalimi
Qojabaı Aısulý
Elektrondy kóbeıtý kestesi jáne onyń tıimdiligi
Ústimizdegi ǵasyr –jeke tulǵany qalyptastyrý, izgilendirý, damytý ǵasyry. Qazaqtan Respýblıkasynyń «Bilim týraly» Zańynda «Bilim berý júıesiniń basty mindeti ulttyq qundylyqtar, jeke adamdy qalyptastyrýǵa jáne kásibı shyńdaýǵa baǵyttalǵan bilim alý úshin qajetti jaǵdaılar jasaý, oqytýdyń jańa tehnologıalaryn engizý, bilim berýdi aqparattandyrý, halyqaralyq ǵalamdyq jelilerge shyǵý» delingen. Bul mindetti sheshý úshin mektep ustazdary kúndelikti izdený arqyly barlyq jańalyqtar men ózgeristerge jol alatyndaı jańa tájirıbelik, ár túrli ádis-tásilderdi tıimdi, kerekti jerinde durys paıdalana bilý kerek.
Oqytýdyń jańa tehnologıalarynyń barlyǵy oqýshylardyń óz betinshe bilim alý daǵdylaryn qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan. Sonymen qatar, muǵalim oqytý barysynda qajetti aqparattyq, tehnıkalyq quraldardy paıdalanyp, oqýshynyń tereń bilim alýyna jaǵdaı jasaıdy. Qazirgi kezeńdegi aqparattyq tehnologıalar árbir oqýshynyń bilim alý úrdisinde shyǵarmashylyq qabiletin damytýǵa aıqyn múmkindikter beredi. Qazirgi ýaqytta matematıkany oqytýdy kompúterlendirý oqý úrdisin uıymdastyrýdyń mańyzdy máseleleriniń biri. Matematıkany oqytý ádistemesi oqýshynyń ózindik tulǵasyn qalyptastyrý úshin, onyń dúnıetanymyn jáne ıntellektin damytýǵa qajetti matematıkalyq bilimi men iskerligin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan. Matematıkany oqytýdyń daǵdyly ádistemesin kompúterlik qoldaý arqyly tolyqtyrý jaqsy nátıjege jetkizeri anyq.
Oqytýdyń kompterlik tehnologıasy kóptegen zertteýshilerdiń pikirine súıensek oqýshylardyń óz betimen derbes jumystaryn uıymdastyrýǵa qolaıly jaǵdaı týǵyzady eken.
Aqparattyq tehnologıalardy pedagogıkalyq turǵydan durys paıdalana bilý oqýshynyń jadyna, emosıasyna, yntasyna, qyzyǵýshylyǵyna áser ete otyryp, onyń ıntellektýaldyq múmkindikterin kúsheıtýge kómektesip, oqýshynyń tanymdyq jáne jumysynyń ónimdilik áreketterin qaıta qurý shartyn qalyptastyrady. Óz betimen jumystar maqsatyna oraı 3-synyp oqýshylary úshin dástúrli kóbeıtý kestesin qurǵaq jattaýdan góri belsendi áreket barysynda jadyna saqtaýǵa elektrondyq quraldy jasap, ony paıdalanýdaǵy jaqsy nátıjesin baıandaǵaly otyrmyn.
Adam mádenıetiniń mańyzdy elementi bolyp sanalatyn matematıka salasyndaǵy kóbeıtý kestesin kompúterlik súıemeldeýde paıdalaný múmkindigi bar
Elektrondyq qural jasaýdaǵy maqsat – árbir balanyń óz betimen jumys jasap nátıjege umtylýyn, matematıka pánine degen qyzyǵýshylyǵynyń artýyn jáne muǵalimge, ata-anaǵa kómekshi qural retinde paıdalaný.
Elektrondyq quraldyń qurylymyna toqtalatyn bolsaq, bul qural kóbeıtý kestesindegi kez-kelgen sandy tańdap, oǵan qatysty qaıtalaý, bilimin bekitý jáne pysyqtaý áreketteri standartqa saı mindetti deńgeıdegi oqýshylar úshin qarastyrylǵan.
Elektrondy kóbeıtý kestesiniń ereksheligi:
- ınterkatıvti baılanystardy qamtamasyz etedi. Bul arada jaýaptar arqyly qarqyndy túrde júzege asyrylyp otyrady. Qateler jiberilse tez arada túzetýge bolady;
- qajetti aqparatty jedel túrde ala alady, ıaǵnı kóbeıtindi qosylǵyshtarmen almastyrylyp, sýrettermen kórkemdeledi;
- nátıjesinde avtomattyq baqylaý ózindik baqylaý júrgizý jáne baqylaýdyń nátıjeleri boıynsha túzetýler engizýge múmkindik beriledi.
Elektrondy quraldyń alǵashqy beti «Kóbeıtý kestesi» degen taqyryp jáne “Avtor” , “Jumys jasaý algorıtmi” , “Bastaý” degen batyrmalar berilgen. (1-sýret).
(1-sýret) (2-sýret).
«Avtor» batyrmasy arqyly elektrondy quraldy jasaǵan avtormen tanysýǵa bolady.
(3-sýret)
Al “Jumys jasaý algorıtmi” batyrmasyn shertý arqyly elektrondy quralmen jumys jasaý algorıtmimen tanysasyz.
Al «Bastaý» batyrmasy arqyly oqýlyqpen jumys bastalady. Bul jerde qajet sandardy ( 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9) tańdaý batyrmalarynda maýstyń sol jaǵyn bir ret shertý arqyly sol sanǵa sáıkes jumys alańyna ótýge bolady. (4-sýret)
4-sýret
Sáıkes san tańdalǵannan keıin sol sanǵa baılanysty «Qaıtalaımyn», «Bilemin», «Kómek», «Tazala», «Shyǵý» batyrmalary ornalasqan forma kezdesedi.
(5-sýret). Eger «Qaıtalaımyn» batyrmasyn tańdasańyz, onda tańdaǵan sanyńa sáıkes máni berilmegen kóbeıtindi kórsetiletin alań paıda bolady. Qajet kóbeıtindiniń tusyna baryp maýstyń sol jaǵyn bir ret bassa, sol sandardyń kóbeıtindisiniń mánin bilýge bolady. (6-sýret).
6-sýret
Al «Bilemin» batyrmasyn tańdasa, onda oqýshy ózi uıashyqtarǵa kóbeıtý kestesin sáıkes mánderin pennetaqtadan jatqa engizedi. Eger durys bolsa engen san kók túste qalyp, al qate bolsa qyzyl túske aınalady. (7-sýret).
7-sýret
Kompúterlik oqytý jaǵdaıynda durys emes sheshimder keri psıhologıalyq áser týǵyzady, sondyqtan qatelikke oqýshyda qarsy reaksıa týǵyzbas úshin arnaıy túsinikter beriledi. Qate jaýap qate bolyp qalaı, durys jaýabyn bilip alýǵa bolady. Qatemen jumystyń eki joly bar. Biri-«kómek» batyrmasy, ekinshisi-«qaıtalaımyn» batyrmalaryn paıdalaný. Engizgen sanyń qate bolyp ıaǵnı qyzyl túske boıalsa, kómek alýǵa bolatyn jaǵdaı úshin qarastyrylǵan. Endi osy jerde oqýshyǵa «Kómek» batyrmasy arqyly qatelesken kóbeıtindi mániniń durys jaýabyn alýǵa múmkindik bolady. (9-sýret)
(9-sýret)
«Kómek» batyrmasyn sherken kezde paıda bolǵan alańnan qajetin tańdaısyz. Ol úshin qate bolǵan kóbeıtindige sáıkes uıashyqty eki ret shertý arqyly PowerPoint baǵdarlamasyna ene alasyz. Sanǵa sáıkes sýrettermen jáne dybyspen túsindirme júrgiziledi.
10-sýret
Sáıkes sýretter arqyly kóbeıtkishter qosylǵyshtarmen almastyrylyp nátıjesin alý dybyspen berilgen. Tyńdap bolǵan soń terezeni jaýyp, jumys alańyna qaıtyp kele alasyz da, qate jaýapty ádettegideı óshirip, durys jaýapty engizesiz. Al «qaıtalaımyn» batyrmasyn qloldana otyryp qajet kóbeıtindiniń mánin janyndaǵy bos uıashyqta maýstyń sol jaq batyrmasyn bir ret shertý arqyly ala alady.
Ózin-ózi jetildirýge degen umtylysyn qalyptastyrýǵa múmkindik berilgen. Ol úshin «Tazala» batyrmasy qarastyrylǵan. Iaǵnı engizgen jaýaptaryńyz óshirilip, jańa jaýap engizýge daıyn bolady.
(11-sýret)
«Tazala» batyrmasyn maýstyń sol jaǵyn bir ret shertkende barlyq engizý alańdary tazalanady.
11-sýret
Ári qaraı jumysty joǵarydaǵydaı etip júrgize beresiz.
«Tapsyrma» batyrmasy arqyly kelesi formaǵa ótip, úsh túrli esepti shyǵara alady. Esepter matematıka pánindegi standartqa sáıkes alynǵan. Eger eseptegi bos uıashyqqa engizgen sany durys bolsa, onda «durys» al, durys bolmasa «durys emes» degen jaýaptar beriledi. Oıyna qaıta túsken jaýabyn uıashyqty tazalap, qaıtadan engizýine múmkindik berilgen. Eger qaıtadan engizgen jaýaby durys bolsa «durys» degen jaýapty alady.
12-sýret
4 sanyna baılanysty kóbeıtý tapsyrmalarynan mysal keltireıik.
Bos uıashyqtarǵa sáıkes sandy qoıyńdar:
№1-esep
4 h = 32
№2-esep.
4 h 7 = 4 x +
№3- esep. Salystyryńdar:
4 h 4 4 x 3
Árıne muǵalim 3-synyp oqýshylaryna kóbeıtý kestesin burynǵy tehnologıalryn paıdalanyp ta 100 %-ke ıgerte alady. Degenmen osy elektrondy quraldy paıdalanǵan jaǵdaıda oqýshynyń tez úırenýi, óz betinshe jumys jasaýyna yqpaly zor. Bul quraldy úıdegi kompúterine qondyryp, ata-ananyń baqylaýymen jumys jasaýyna da múmkindik bar. Iaǵnı muǵalim úshin kómekshi qural qyzmetin atqarady.
Mektebimizdegi 3-synyp oqýshylarynyń ótken oqý jylynda osy quraldy paıdalanyp jaqsy nátıje bergendigin atap aıtamyn. Eksperımenttik nátıje boıynsha shyn máninde oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵy artyp, tez beıimdelip, qaıta-qaıta áreketke kóshý barysynda este saqtaý qabiletiniń artqany, synyp oqýshylarynyń 91 paıyzǵa deıingi bóligi óz betimen jumys jasap, nátıjege jyldam jetkendigin bastaýysh synyp muǵalimderi atap kórsetti. Al oqýshylardyń 9 paıyzy da kómek kórsetile otyryp kóbeıtý kestesin ıgergendigi aıtyldy.
№ Oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵy Ýaqytty tıimdi paıdalanýdaǵy róli Este saqtaý qabileti Óz betinshe jumys jasaýǵa beıimdelýi
Dástúrli úıretý
Elektrondy quraldy paıdalaný
Oqytýdyń jańa pedagogıkalyq tehnologıasyn júzege asyrý oqýshynyń shyǵarmashylyq potensıalyn damytýǵa múmkindik beredi, óz betimen tanymdyq jáne eksperımenttik-zertteýshilik qyzmetin meńgeredi, oqýshynyń óz betimen oqý mádenıeti qalyptasady
Bilimniń nurly bolýyna yqpal etip, adamzat qoǵamyn alǵa aparatyn qudiret kúshi tek bilimge ǵana tán. Qazaqstan eliniń ósip órkendeýi, órkenıetti dúnıede ózindik oryn alýynyń ulttyq bilim júıesiniń deńgeıine, damý baǵytyna tikeleı baılanysty. Jasalǵan elektrondy kóbeıtý kestesi aqparattyq tehnologıany oqytý úrdisine ekpindi túrde engizý baǵytynda qoldanylatyn jańa túrdegi qural bola alady dep oılaımyn.
Paıdalanylǵan ádebıetter:
1. Visual Basic ortasynda programmalaý.
J. Dınıslamov, Qyzylorda 2004 j.
2. Informatıka negideri jýrnaly
2009, №5, 2010 , №2, 2009 , №2, 2011 , №2
3. Matematıka jáne fızıka jýrnaldary
4. Matematıka oqýlyǵy3-synyp
You Might Also Like
-
H.Dosmuhameduly atyndaǵy orta mektebi
-
Qazaly aýdany Bekarystan bı aýyly
