InfoHub Logo

Qazaq jurtynyń burynǵy úlgili bıleri sóz bastaǵanda: «Esim hannyń eski joly, Qasym hannyń qasqa joly» dep sóıleıdi eken.

Sol Esim han — áz Jánibektiń toǵyzynyń biri Jádik hannyń nemeresi eken. Qazaq jurtyna han bolyp turǵanda paıtaht Túrkistan shahary bolǵan eken. Sonyń zamanynda Tashkentte Qataǵan degen jurttyń hany Tursyn han Esim hanǵa elshi salyp:

— Ekeýmiz tatý-tátti, baldaı bop turysalyq. Kún batystan kelgen jaýǵa men tótep bereıin. Kúnshyǵys jaqtaǵy jaýǵa sen kedergi bolyp tur. Menen qosyn al, jabdyq al, azyq al, sóıt te uly Ertistiń basynan túsip aıaǵynan biraq shyq! Sonan bergi jer ózimizge qarap qalsyn, — degen soń, Esim han:

— Jaraıdy, bolsa bolsyn. Men senen qosyn da almaımyn, azyq ta almaımyn, jabdyq ta almaımyn. Óz kúshim ózime jeterlik. Tek sen meniń qalǵan jurtyma kózińniń qyryn salyp tursań bolady, — dep Tursyn hanmenen ýaǵdalasyp, myń kisimen kúnniń shyǵysyna qaraı júrip ketti «Uly Ertistiń basynan túsip, aıaǵynan bir-aq shyǵamyn» dep.

Saryarqany qaq jaryp kele jatqan betinde, Shiderti degen ózenniń boıynda bir jalǵyz qara kórdi deıdi.

— Elsiz jerde neǵylǵan jan júredi? Bul ań shyǵar. Ań bolsa, irileý kórinedi. Kertaǵy shyǵar, — dep, attaryna shider salyp, aýnap-qýnasyn dep qoıa berip, qannen-qapersiz jatyp alypty. Sóıtip, ol kóringen qaraker taǵy emes, qalmaqtyń qaraýylshysy eken. Bular beıǵam jatqanda attaryn qýyp, túp kótere alyp ketti deıdi. Aıdalada «dat» dep jaıaý qaldy.

Mingeni Esim hannyń Alabel-di,
Boıynda Shidertiniń qara turdy.
Kóringen sol qarany «kertaǵy» dep,
Attaryn shider salyp qoıa berdi.

Jaıaý olaı júgirdi, bylaı júgirdi. Ana tóbege bir shyqty, myna tóbege bir shyqty. Shyqqanmen nemene, ushaıyn dese, qanat joq, jaý kótinen qýaıyn dese, jalǵyzynda da at joq. Saıyn dalada tógilip, jatty da qaldy. Toǵyz kúndeı olaı tolǵasty, bylaı tolǵasty. Dáneme taba almady. Onynshy kún bolǵanda Eńsegeı boıly er Esim han:

— Kel, jigitter, japannyń sary dalasynda jatyp ólmelik. Menimen jaý sońynan baratyn, maǵan serik bolatuǵynyń bar ma? — degende, bári shýlaı qoıa berdi:

— Jalǵyzymyz qalmaımyz, bárimiz de serik bolamyz. Sizden aırylǵan soń aıdalada ashtan ólip qalmaımyz ba? Onan da senip sońynda shubyryp júrip óleıik, — desti.

— Maǵan serik bolǵanda, men atty kisiniń aıańdap otyryp on kúnde jetken jerine bir-aq kúnde baramyn. Káni, sondaı júriske jaraıtuǵynyń bar ma? — deıdi. Sonda bireý turyp aıtty:

— Men bes kúnde barsam kerek, — deıdi. Jáne bireý turyp aıtty:

— Men on kúnniń ózinde barsam kerek, — deıdi. Ózgesi:

— Atty kisiniń on kúnde barǵan jerine aldymyz aıynda, artymyz jylynda jetsek, jaman ba? — desti. Sonda Esim han:

— Kel, batyrlar, er basyna bir-bir taıaq alyńdar. Jáne kisi basyna bir-bir taıaqty bir jerge jınap salyńdar. Jaýdan aman-esen qaıtqandaryń taıaq jıyp salǵan jerden bir-bir taıaqtaryńdy alyp óte berińder. Kisiniń qanshasy qalyp, qanshasynyń qaıtqandyǵyn keıingisi esebin sonan biletuǵyn bolsyn, — deıdi. — Mine, men búgin bul jerden jónelsem, sol qalmaqtyń on kún udaıysyn júrip otyryp, barǵan jerine keshke qonaǵa baramyn. On kúndik jerge barǵan soń ol qalmaq ta kóshpeıdi, jatady, «jaıaý kisi on kúndik jerge ómirinde kele me?» dep. Men barǵanmen, jaýǵa da tımeımin, janǵa da tımeımin. Bes kúnde keletuǵyn seni de tosamyn. On kúnde keletuǵyn seni de tosamyn. Dál on kún bolǵanda «sol ekeýi kelip jetti-aý!» degen kezde astyma kók ala tússe, tún ishinde aıǵaılap jaýǵa tıemin. Kók ala atyma túspese, onda
báriń de aman bolyńdar. Kóriskenimniń aldy-arty osy dep bilińder. Qoı, hosh aman bolyńdar! — dep Esim han eki etegin beline túrip alyp, qalmaqtyń iz ókshesine túsip, jónelip berdi. Onyń sońynan ana ekeýi de júrdi.

Aıtqanyndaı shyqqan kúniniń kún batyp, qas qaraıyp, sam jamyraǵan kezinde qalmaqtyń on kúnde zorǵa jetip jyǵylǵan jerine jetip bardy deıdi. Barsa, qalmaqtyń aýyr qoly qopaǵa bekingen eken. Qopany aılana jaǵalady. Iin tiresip, qostaryn tigip, jaýdan túsken atty da, óz attaryn da qopanyń ishine kirgizip jiberip, otty samaladaı qylyp órtep, qaǵanaǵy qarq, saǵanaǵy sarq bolysyp jatyr eken. Betegeden bıik, jýsannan alasa bolyp, jalǵyz shókene betine ustap, aısyz qarańǵy túnde qopanyń qalyń ishine kirip ketip, túni boıy aralap kók alany ushyrata almady. Tań atqan soń Qopanyń bir túbek berik jerin taýyp alyp, qalmaqtyń bir atyn azyqqa soıyp alyp, shaqpaǵy kisesinde, attyń qarnyn qazan qylyp, emin-erkin ystyǵyn qylyp, jep jata berdi. Tún bolsa, qopanyń ishin qaq jaryp aralap, Kókalany izdeıdi. Kúndiz jatady. Sonymen toǵyz kún de ótkizdi.

«Endi bir kún Kókalany qolyma túsirip alyp, tún ishinde jaýǵa tımesem, kelgen eki jaıaýmenen kúder úzip, qalmaqtyń ózine kelip bende bolyp, shynyn aıtyp qoısa qoryqqandyqpen, onda bir masqaralyq boldy ǵoı», — dep, onynshy kúnniń túninde janushyryp qopanyń ishin sharq uryp kele jatsa, qalmaqtyń hany qosyn qopanyń qaq ortasyndaǵy aralǵa tigip, Kókalany er toqymymen tún bolǵanda bosaǵasyna basyn kirgize qosynnyń ishinde shylbyrynan ustasyp otyrady eken. Ágar aıqaı shyqsa, ne nárseni bolsa da shydatpaı, tas-talqan qyp úzip ketedi desip. Esim hannyń Kókalasynyń dańqy qalmaqqa buryn ábden tanymal bolǵan eken. Sonda qostyń ishinde otyrǵan qalmaqtar et jesip otyr eken. Etti jep bolyp, qoldaryndaǵy pyshaqtary tegis jerge túsken soń, qalmaqtyń bireýi jaýyryndy alyp qarady da:

— Iapyrmaı, — deıdi, — Eńsegeı boıly Er Esim dáý de bolsa kelgen shyǵar. Osy kúnde aralap: «Kókala qaıda?» dep alaqtap júrgen shyǵar, — deıdi. Dál osy sózdi aıtqanda Esim han Kókalanyń artyna taqaý otyr edim depti.

— Kanekı, ras pa? — dep, jalma-jan bireýi alyp qarady da, — Eńsegeı boıly er Esim Kókalanyń aldynda ma, artynda ma? — deıdi. Sonda qylp etip qaldym, shyǵyp qaraıdy ǵoı dep Kókalanyń baýyrynyń astyna kirip otyra qaldym desti. Meni sonsha jerge jaıaý keledi degen, ondaı bolyp júredi degen oılarynda dáneme joq. Jaýyrynǵa túskenin aıtysyp, ázildeı qylysyp otyr. Jáne bireýi alyp qarady da:

— Sender neni aıtyp shatyp otyrsyńdar? Eńsegeı boıly er Esim Kókalanyń ne astynda, ne ústinde ǵoı ózi, — degende, «endi shyǵyp qaraıdy ǵoı» dep, shylbyrdyń sýlyqqa taqalǵan jerinen qıyp jiberip, Kókalanyń ústine minip aldym da, tura qaldym endi ne der eken dep. Sonda jaýyryndy biri alyp qarady da:

— Shylbyr qaldy da, Kókala ketti ǵoı, nanbasań tartshy shylbyryńdy, — deıdi. ol shylbyryn tartyp qaldy da, men aıqaı salyp qopanyń ishinde shapqan dóńgelek tuıaqtydan dáneme qaldyrmaı qýdym da shyqtym depti.

Sońynan kelgen eki jaıaý da jolyn tosyp jatyr eken. Bir-bir atty olar da ustasyp minip, esen-aman qalǵan kóp joldastaryna kelipti. Baıaǵy taıaq kesip salǵan jeri Myńtaıaq atanypty. Sol saparynda uzaq júrip ketip, joldastarynyń qalǵany qalyp, qaıtqany qaıtyp, ólgeni ólip, eń aqyrynda qyryq kisimenen qalypty. Túrkistanǵa qaıta bet qoıyp kele jatyp jolaı estipti. Tursyn han qosyn tartyp kelip, ıesiz qalǵan eldi shaýyp, jybyr-jıyr qylyp jaman qyrǵyn taptyryp, Túrkistandy ózine qaratyp alyp qoıǵan eken. Eńsegeı boıly Er Esim muny estigen soń doldanyp, óz-ózinen alasuryp, jyndanyp qutyrdy deıdi. Janyndaǵy joldastary osynsha ustap baılaımyz dese de, shamasy kelmeı olaıǵysyn olaı, bylaıǵysyn bylaı laqtyryp, qyryq joldasy bári de qaljyrap, alqynyp dem alysyp otyrǵan soń, Esim han ózinen-ózi basylyp, sylq túsip jatty da, ári-beriden soń basyn kóterip alyp:

— Men ne boldym? — dep surady deıdi. Joldastary:

— Siz qutyrǵan esepte boldyńyz, jaman boldyńyz, — deıdi.

— Onda nege meni baılap tastamadyńdar, — deıdi.

— Bárimiz jabylsaq ta, shamamyz kelmedi, — desti.

— Jalǵyz maǵan ba? — dedi.

— Jalǵyz sizge bárimiz jabylsaq ta, murshamyz kelmedi, — dedi.

— Olaı bolsa bir men qutyrǵanda qyryq kisi shybyn qurly bolmaǵan bolsa, báriń mendeı qutyrsań, dúnıe júzi kisi bolsa da qyraý qurly bolmasa kerek. Kel, batyrlar, qyryq birimiz qutyrǵan boıymyzben baryp Tashkentke qol qoıalyq. Al, júrińder, — dep Tashkent shaharyna qaraı bet qoıyp, sol qyzýlanyp kóterilgen ekpinderimen baryp kirip ketip, Tursyn handy ıtshe tekpilep, qorlyqpen óltirip, Qataǵan degen halyqty jaman qyrdy deıdi. «Qataǵan hany han Tursyn, qaı netkendi ant ursyn!» degen maqal sonan qaldy desedi. Sonan soń «Qataǵan» degen at joǵaldy.

Birli-jarymdy qalǵany bolsa, qańly, shanyshqylyǵa sińip ketip, sonan qalǵan eldiń tuqymy sol eki eldiń ishinde qorǵalap qalypty dep aıtylady. Asharshylyq bolyp tómen tartar saýynnyń qajet ýaqytynda sol Kókala bir balaly malǵa satylyp, «Esim hannyń Kókalasy, o da
bir balaly mal bolypty» degen sóz sonan qaldy. Sol úshin qazaq halqy «basy aıyrdan kóti aıyr» desedi.

Qasym han degen ol — Áz Jánibektiń bel balasy. Joshy hannan soń kóp jurt alǵan kisi osy Qasym han edi desedi. Bul hám qazaqqa han bolǵan kisi jalǵyz qazaq emes, aqyrynda kóp jurtty bıledi.

---