Esse «Qazaqstan - keshe, búgin, erteń»
ESSE
«Qazaqstan - keshe, búgin, erteń»
Meniń týyp ósken jerim - Egemendi Qazaqstan.
Qazaqstannyń baılyǵy óte kóp jáne qazynaǵa baı el. Bizdiń elimizdiń tabıǵaty óte sulý. Bıik - bıik asqar taý, móp - móldir kólder, neshe túrli ósimdikter men dárilik qasıetteri bar shópter ósedi. Qazaqstan jerinde ańdar men qustar, neshe túrli janýarlar ómir súredi. Sol jerde bizdiń ata - babalarymyz, batyrlarymyz, aqyndarymyz, ǵalymdarymyz týyp ósken.
Qazaqstandaı jeri shuraıly, shóbi shúıgin ólkeni men árqashanda maqtan tutamyn. Qazaqstannyń keń dalasyndaı baıtaq dala esh jerde joq.
«Otanyń - altyn besigiń», «Otany joqtyń – negizi joq» dep dana halqymyz beker aıpaǵan. Óz Otanyn súıý, óz ana tilin ardaqtaý - árbir qazaq azamatynyń birinshi mindeti.
Qazaqstan - keshe. (Keshegi kúnniń tarıhyna sholý jasaý) Qus uıasyz bolmaıdy, adam Otansyz bolmaıdy. Al meniń Otanym - sonaý Kaspıden Altaıǵa deıin sozylyp jattqan qasıetti ólke - Qazaqstan. Qazaqstan - táýelsiz, azat el. Sol táýelsizdik jolynda qazaq babam ne kórmedi deseńizshi?! Elimizdiń basynan azap ta, ashtyq ta, sum soǵys ta ótti. Ásirese HH ǵasyr qazaq halqy úshin aýyr, qaıǵyǵa toly kezeńdermen este qalady.
1916 jylǵy kóterilis 1928 - 1932 jyldardaǵy ashtyq.
1941 - 1945 jyldary adamzat tarıhynda bolmaǵan alapat soǵysta, birlik jolynda jan qıǵan qazaq batyrlary fashızmnen búkil adamzatty qorǵap, erekshe erlik kórsetti. 100 - ge tarta qazaq qaharmanyna Keńes Odaǵynyń Batyry degen abroıly ataq berildi.
HH - ǵasyrda dúnıe júzindegi birde - bir el qazaq kórgendi kórgen joq.
1949 - 1950 jyldary Semeı polıgonynda synalǵan 600 - den astam ıadrolyq jarylystardyń kesirinen osy óńirdegi 500 myńnan astam adam ýlandy.
1986 jyldyń jeltoqsany.
Atyraýdan Altaıǵa, Saryarqadan Alataýǵa deıingi baıtaq jerimizge jeltoqsannyń qandy qara daýyly údeı túsip dúrbeleń jaıyldy.
Qazaqtyń kóptegen azamattarynyń moıyndaryna qyl shylbyr salyndy.
Ádildik úshin boı kótergen jas bozdaqtardyń mańdaıy tasqa soǵyldy. Bastaryna qara bult úıirildi.
Qazaqstan bizdiń súıikti - Otanymyz. Qarasań kóziń toımaıdy, osynyń bári Altaı men Atyraý, Aqjaıyq pen Alataýdyń aıasynda qulash jaıyp, jaınaı túrlenip jasanyp - jasaryp jatyr.
«Otan otbasynan bastalady»- dep halqymyz aıytqandaı, árbir adamnyń otbasy, turǵan mekeni, ósken ortasy, memleketi - onyń jaryq dúnıedegi jansaıasy, ómir órisi, ottaı jandyrǵan Otany.
Qazaqstan - búgin: (Búgingi kúnniń tarıhyna sholý)
Qazirgi kezde Qazaqstan qandaı?
Bizdiń týyp - ósken jerimiz, elimiz - Qazaqstan. Elimiz munaıǵa paıdaly qazbalarǵa óte baı. Qazir yntymaǵy jarasqan kóptegen ulttyń ókilderi turady. Olar: orys, tatar, ózbek, nemis, túrik t. b. kóp ulttar turady.
Ol búginde dúnıe júziniń kótegen elderimen dostyq baılanys ornatqan, búkil álem tanyǵan elge aınaldy.
Tolyq júkteý
«Qazaqstan - keshe, búgin, erteń»
Meniń týyp ósken jerim - Egemendi Qazaqstan.
Qazaqstannyń baılyǵy óte kóp jáne qazynaǵa baı el. Bizdiń elimizdiń tabıǵaty óte sulý. Bıik - bıik asqar taý, móp - móldir kólder, neshe túrli ósimdikter men dárilik qasıetteri bar shópter ósedi. Qazaqstan jerinde ańdar men qustar, neshe túrli janýarlar ómir súredi. Sol jerde bizdiń ata - babalarymyz, batyrlarymyz, aqyndarymyz, ǵalymdarymyz týyp ósken.
Qazaqstandaı jeri shuraıly, shóbi shúıgin ólkeni men árqashanda maqtan tutamyn. Qazaqstannyń keń dalasyndaı baıtaq dala esh jerde joq.
«Otanyń - altyn besigiń», «Otany joqtyń – negizi joq» dep dana halqymyz beker aıpaǵan. Óz Otanyn súıý, óz ana tilin ardaqtaý - árbir qazaq azamatynyń birinshi mindeti.
Qazaqstan - keshe. (Keshegi kúnniń tarıhyna sholý jasaý) Qus uıasyz bolmaıdy, adam Otansyz bolmaıdy. Al meniń Otanym - sonaý Kaspıden Altaıǵa deıin sozylyp jattqan qasıetti ólke - Qazaqstan. Qazaqstan - táýelsiz, azat el. Sol táýelsizdik jolynda qazaq babam ne kórmedi deseńizshi?! Elimizdiń basynan azap ta, ashtyq ta, sum soǵys ta ótti. Ásirese HH ǵasyr qazaq halqy úshin aýyr, qaıǵyǵa toly kezeńdermen este qalady.
1916 jylǵy kóterilis 1928 - 1932 jyldardaǵy ashtyq.
1941 - 1945 jyldary adamzat tarıhynda bolmaǵan alapat soǵysta, birlik jolynda jan qıǵan qazaq batyrlary fashızmnen búkil adamzatty qorǵap, erekshe erlik kórsetti. 100 - ge tarta qazaq qaharmanyna Keńes Odaǵynyń Batyry degen abroıly ataq berildi.
HH - ǵasyrda dúnıe júzindegi birde - bir el qazaq kórgendi kórgen joq.
1949 - 1950 jyldary Semeı polıgonynda synalǵan 600 - den astam ıadrolyq jarylystardyń kesirinen osy óńirdegi 500 myńnan astam adam ýlandy.
1986 jyldyń jeltoqsany.
Atyraýdan Altaıǵa, Saryarqadan Alataýǵa deıingi baıtaq jerimizge jeltoqsannyń qandy qara daýyly údeı túsip dúrbeleń jaıyldy.
Qazaqtyń kóptegen azamattarynyń moıyndaryna qyl shylbyr salyndy.
Ádildik úshin boı kótergen jas bozdaqtardyń mańdaıy tasqa soǵyldy. Bastaryna qara bult úıirildi.
Qazaqstan bizdiń súıikti - Otanymyz. Qarasań kóziń toımaıdy, osynyń bári Altaı men Atyraý, Aqjaıyq pen Alataýdyń aıasynda qulash jaıyp, jaınaı túrlenip jasanyp - jasaryp jatyr.
«Otan otbasynan bastalady»- dep halqymyz aıytqandaı, árbir adamnyń otbasy, turǵan mekeni, ósken ortasy, memleketi - onyń jaryq dúnıedegi jansaıasy, ómir órisi, ottaı jandyrǵan Otany.
Qazaqstan - búgin: (Búgingi kúnniń tarıhyna sholý)
Qazirgi kezde Qazaqstan qandaı?
Bizdiń týyp - ósken jerimiz, elimiz - Qazaqstan. Elimiz munaıǵa paıdaly qazbalarǵa óte baı. Qazir yntymaǵy jarasqan kóptegen ulttyń ókilderi turady. Olar: orys, tatar, ózbek, nemis, túrik t. b. kóp ulttar turady.
Ol búginde dúnıe júziniń kótegen elderimen dostyq baılanys ornatqan, búkil álem tanyǵan elge aınaldy.
Tolyq júkteý
You Might Also Like
-
Negizgi bilim berý deńgeıiniń 5 - 9 synyptar úshin «Informatıka» páninen oqý baǵdarlamasy
-
Mektep jasyna deıingi balalarǵa qarapaıym matematıka uǵymdaryn qalyptastyrý
