InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty: Oqýshylarǵa bilimdi ǵylymı negizde, satylaı, júıeli, keshendi, meńgerýdi ulttyq qundylyqtardy baǵalaı qoldana bilýge pándi saýatty meńgerýge negiz qalaý.
Damytý mindeti: Qazaq tili ǵylymynyń mazmuny men júıesin, sóıleý tiliniń baılyǵyn jáne ádebı jazý daǵdysyn qalyptastyrý
Tárbıelik mindeti: yntymaqtastyq, ózara syılastyq, túsinistik, áriptestik sıaqty qasıetterdi sińirý

Sabaqtyń túri: shyǵarmashylyq sabaq
Sabaqtyń ádisi: "Satylaı keshendi taldaý" tehnologıasy, izdenýshilik, zertteýshilik áreketin uıymdastyrý, tildik taldaýlar jasaý
Paıdalanylǵan ádebıet: N. A. Orazaqynova "Praktıkalyq qazaq tili"

Sabaqtyń barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi
II. Sabaq maqsatyn habarlaý
III. Daýysty dybystarǵa dybystyq minezdeme berý (ár oqýshynyń qalaýy boıynsha dybystardy taldaý)
1. Ó - □ bul - daýysty dybys. Sebebi: bul dybysty aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda eshbir kedergige ushyramaı, aýa erkin shyǵady.
2. Tildiń qatysyna qaraı - til aldy nemese jińishke. Sebebi: bul dybysty aıtqanda tildiń ushy sál alǵa qaraı sozylyp, ústi sál tómendeıdi.
3. Jaqtyń ashylý dárejesine qaraı; jartylaı ashyq. Sebebi: bul dybysty aıtqanda jaq tar ashylyp, aýa qysylyp shyǵady.
4. Erin men ezýdiń qatysyna qaraı erindik. Sebebi: bul dybysty aıtqanda erin dóńgelenip, alǵa qaraı súıirlenedi.

IV. Daýyssyz dybystarǵa dybystyq minezdeme berý (ár oqýshynyń qalaýy boıynsha dybystardy taldaý)
1. T - △ bul - daýyssyz dybys. Sebebi: bul dybysty aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergige ushyrap, aýa qysylyp shyǵady.
2. Ún men saldyrdyń qatysyna qaraı: qatań. Sebebi: bul dybys tek saldyrdan turady.
3. Aıtylý (jasalý) tásiline qaraı: shuǵyl. Sebebi: bul dybysty aıtqanda dybystaý músheleri bir - birine qatty soqtyǵysyp aýa kilt úzilip, shuǵyl shyǵady.
4. Jasalý orny men dybystaý músheleriniń qatysyna qaraı: til men tis .

V."Atyraý" sózindegi dybystarǵa matematıkalyq tásilmen dybystyq minezdeme berý.
(Oqýshylar óz qalaýlary boıynsha sózderge dybystyq minezdeme beredi)
Berilgeni: Atyraý ○= □=?
△
Munda neshe dybys bar, onyń nesheýi daýysty, nesheýi daýyssyz ekenin menen suraıdy
Sheshýi: Atyraý sózinde
6 ○= 3(2a, y)□ sebebi;
3 (t, r, ý)△ sebebi:
□
1. Bul - daýyssyz dybystar. Sebebi: bul dybystardy aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergige ushyrap, aýa qysylyp shyǵady.
2. Tildiń qatysyna qaraı: 2a, y til arty nemese jýan □, sebebi: bul dybystardy aıtqanda tildiń ushy sál artqa qaraı tartylyp, ústi sál dóńestenedi.
3. Jaqtyń ashylý dárejesine qaraı 2(a) ashyq □, sebebi: bul dybysty aıtqanda jaq keń ashylyp aýa erkin shyǵady, (y) qysań □, sebebi: bul dybysty aıtqanda jaq tar ashylyp, aýa qysylyp shyǵady.
4. Erin men ezýdiń qatysyna qaraı:(a, y) ezýlik □, sebebi: bul dybystardy aıtqanda erin jıyrylyp, ezý artqa qaraı tartylady.
△
1. Bul - daýyssyz dybystar. Sebebi: bul dybystardy aıtqanda ókpeden shyqqan aýa aýyz qýysynda túrli kedergige ushyrap, aýa qysylyp shyǵady.
2. Ún men saldyrdyń qatysyna qaraı: (t) qatań △, sebebi: bul dybys tek saldyrdan turady.(r, ý) úndi △, sebebi: bul dybystardy aıtqanda saldyrdan góri ún basym.
3. Aıtylý (jasalý) tásiline qaraı: (t) shuǵyl △, sebebi: bul dybysty aıtqanda dybystaý músheleri bir - birine qatty soqtyǵysyp aýa kilt úzilip, shuǵyl shyǵady. (r) diril △, sebebi: bul dybysty aıtqanda dybystaý músheleri bir - birine soqtyǵysyp, aýa dirildep shyǵady
4. Jasalý orny men dybystaý músheleriniń qatysyna qaraı: (t)- til men tis △, (r)- til aldy △.

VI. Fonologıalyq taldaý (sóz sazyndyq)
(Oqýshylar óz qalaýlary boıynsha sózderge fonologıalyq taldaý jasaıdy)
Jaıyq
1. Bul sóz aıtylý, jasalý, jazylý joldaryna qaraı jýan býyndy sóz. Sebebi: sózdiń quramyndaǵy daýysty dybys jýan daýysty.
2. Bul sóz Ja - ıyq bolyp 2 býynǵa bólinedi. Sebebi: sózdiń quramynda eki daýysty dybys bar.
3. Bul sóz Ja - ıyq bolyp bir jaǵdaıda tasymaldanady, sebebi: sózdiń quramynda eki býyn bar nemese sóz býyn jigine sáıkes tasymaldanǵan.
4. Bul sózde ekpin - ıyq býynyndaǵy "y" - daýysty dybysyna túsip túr.
5. Bul sózde býyn úndestigi joq, sebebi, túbir sóz.
6. Bul sózde dybys úndestigi joq, sebebi, túbir sóz.

VII. Týǵan jer, Otan jáne ana tili týraly maqal - mátelder aıtý, jalǵasyn tabý
1. Týǵan jerdeı -...........
2. Ózge elde sultan bolǵansha -.............
3. Batyr maıdanda shynyǵady -........
4. Otansyz adam -.................
5. Óner aldy -........
6. Otan eldiń anasy -.........

VIII. "Táýelsiz Qazaqstan" taqyrybynda jazǵan oqýshylardyń shyǵarmashylyq jumysyn tyńdaý.
IX. Sabaqty qorytyndylaý
X. Úıge tapsyrma: daýysty, daýyssyz dybystarǵa satylaı keshendi taldaý tehnologıasymen dybystyq taldaýdy jalǵastyrý, sózderge fonologıalyq taldaý.
XI. Oqýshylar jumysyn baǵalaý.