InfoHub Logo

F.I.Goloshekınniń «Kishi Qazan» ıdeıasy jáne onyń qaterli mazmuny (1925-1933jj.)

1927 jyly aqpanda Búkilodaqtyq Ortalyq Atqarý Komıteti tóralqasy kóshpeli, jartylaı kóshpeli qazaqtardy jerge ornalastyrý týraly sheshim qabyldady. Uly dala eline tutqa bolmaqqa jiberilgen Goloshókın Fılıpp Isaevıch jerimizdegi tarıhtyń baǵytyn demde buryp jiberdi. Solaqaı saıasatshyl Qazaqstandaǵy egistikke jaramdy jerlerge orys sharýalaryn qonystandyrý maqsatyn birinshi kezekke qoıýǵa tyrysty.

Alaıda, qazaq jerine kelip áli de rýlyq bólinis, baıdyń bıligine kýá bolǵan Goloshekın aýyldy keńestendirý jumysy áli de álsiz, ony kúsheıtý kerek degen toqtamǵa kelip, "kishi qazan" ıdeıasyn usyndy. Iaǵnı, sonaý 1917 jyly keńester bılik basyna kelgen kezde, qazaq dalasyna jetpeı qalǵan ıdeologıany ornatyp, baı men kedeıdiń teńsizidgin joıyp, ujymshardy ornatý múddesi kózdeldi. Al anyǵyn aıtqanda, bunyń máni kóshpelilerliń ejelden kele jatqan sharýashylyǵyn, turmys-saltyn tunshyqtyryp, otarlaýdy kúsheıtip, qanaý saıasatyn búrkemeleý edi.

Jappaı ujymdastyrý da joǵarydan beriletin buıryqtar men nusqaýlar arqyly júrgizildi. 1930 jyly 5 kańtardaǵy BK(b)P OK-niń «Ujymdastyrýdyń qarqyny jáne memlekettiń ujymshar qurylysyna kómektesý sharalary týraly» qaýlysynda Qazaqstanda jappaı ujymdastyrýdy, negizinen, 1931 jyldyń kúzinde nemese 1932 jyldyń kókteminde aıaqtaý mindeti qoıyldy. Osylaısha taǵy da jergilikti erekshelikterdi eskermesten, joǵarydan kysym jasaý bastaldy. Shash al dese bas alýǵa daıyn turǵan Goloshekın ujymdastyrý isin barynsha tezdetýge tyrysty. Jappaı ujymdastyrý aılyqtaryn ótkizdi. 1932 jyldyń 1 kańtarynda otyryqshy aýdandardyń kópshiligindegi ujymdastyrý 60—80%-ǵa deıin jetkizildi. Al kóshpeli qazaq aýyldaryn ujymdastyrý qarqyny búdan da tez júrgizildi. Ol kóp jaǵdaıda kúshteý, korqytý, jazyksyz jazalaý áreketteri arqyly iske asyrylyp otyrdy.

1920 jyldardyń sońynda Qazaqstanda kúshtep astyq pen et jınaý keń etek aldy.

Eldiń turmys-tirshiliginen habarsyz Goloshekın tipten eginshilikpen aınalyspaıtyn kóshpeli malshylardan astyq ótkizýdi talap etti.  Al etke ótkizilýge tıis mal basy sany qolda bar mal basynan anaǵurlym asyp túsip jatty.

Aýyl sharýashylyǵynda eginshilik kólemi kúrt azaıyp ketti. Mal sharýashylyǵy tereń kúızeliske ushyrady. Ujymdastyrý qarsańynda Qazaqstanda 40,5 mln bas mal boldy, al 1933 jyldyń 1 qańtarynda olardan qalǵany bar bolgany 4,5 mln bas edi. Maly, astyǵy joq halyq qyrǵynǵa ushyrady. 1931—1933 jyldary búkil Qazaqstandy qushaǵyna alǵan ashtyqtan 6,2 mln respýblıka halqynyń 2,1 mln-y qyryldy.

Osyny kórip otyryp qazaǵym dep qabyrǵasy qaıysqan ıntellegensıa ókilderine de Goloshekın órtiniń jalyny jetip bardy. Joǵarǵy basshylyqtyń quramyndaǵy «ultshyldardy» qyzmetten alastaı otyryp, F.Goloshekın 1927 jyldyń kúzinen bastap Máskeýdiń qoldaýyna súıenip, ult-azattyq kozǵalys qaıratkerlerin sottaý sharalaryn iske asyrdy. 1928 jyly qazanda Qyzylorda abaqtysynda A.Baıtursynuly, M.Dýlatuly, H.Ǵabbasov bastaǵan 44 Alash zıalylary qamaýda otyrdy. Olardyń tórteýi atyldy, bireýi kons-lagerde óldi, qalǵandary on jyl túrmege kamaý jazasyna kesildi. 1930 jyly M.Tynyshpaev, H.Dosmuhamedov, J.Aqbaev jáne basqalar bar 40 Alash qaıratkerleri qamaýǵa alynyp, olardyń on besi bes jylǵa Voronejge jer aýdaryldy. M.Áýezov, Á.Ermekov jáne M.Jumabaev «ultshyldyq» ıdeologıasynan bas tartatyndyqtary jóninde baspasóz arqyly málimdedi.

Jalpy Goloshekınniń kishi qazan ıdeıasynyń mazmunyn túıindesek: keldi, ujymdastyrý dep baıbalam saldy, maldy tárkilep baılardy konfeskasıalady, maly joq halyqqa etten salyq saldy, tórt-túlikpen kóship júrgenderden qap-qap astyq ótkizýdi talap etti, 1931-1932 jyldary qaıǵysy aýyr asharshylyqty qoldan jasap, halyqty qyrdy. Saıasatker retinde emes, qazaqty qanaýǵa kelgen qanisher retinde este qalǵan onyń "Kishi qazan" ıdeıasy rasymen memlekettik qurylymǵa áser etip, úlken burylys jasady. Alaıda, mıllıondaǵan halyqtyń qazasyna ákelgen saıasatty qalaı jaqtasaq ta aqtaýǵa kelmeıdi. Dattamasaq ta, solaqaı saıasattyń, jazyqsyz qalyń qazaqtyń qanynyń ıisi shyǵyp turady bul taqyryptan. Mine, Goloshekınniń "kishi qazanynyń" tarıhı mazmuny osylaı umytylmas aqtańdaqtarmen qalyp qoıdy.

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq Ýnıversıteti
Jýrnalısıka fakúlteti, Baspasóz jáne elektrondy BAQ kafedrasynyń 1 kýrs stýdenti Meıirbek Baıan

---