InfoHub Logo

Bul kelgende toıdyń birinshi bólimi aıaqtalyp, jurt tynys alýǵa shyqqan eken. Úlkender jaǵy dóńgelete qoıylǵan oryndyqtarǵa jaıǵasyp, kádimgi konsert kórgendeı-aq ortadaǵy bı qyzyǵyn tamashalap máz-máıram. Quıqyljyǵan «Lezgınkanyń» áýeni qulaqqa estilisimen-aq Hanshaıym birden túsine qoıdy: qashanǵydaı ulttar bıinen jarys uıymdastyrylyp jatqan sıaqty. Asaba óńeshi jyrtylǵansha aıqaılap, bıleýshilerdiń delebesin qozdyryp qoıady. Al bıleýshiler mundaı «qyzdyrtýdy» kerek etip te jatqan joq. Áıelder bar ónerlerin salyp, sý betinde jyljyǵan aqqýdaı syrǵyp, aıaqtarynyń ushymen jorǵalasa, erkekter ózderinshe taý uldarynyń obrazyna kirip, ıyqtaryn qomdap, olardy shyr-kóbelek aınalyp júr.

Hanshaıym kúlimsirep, bılep júrgenderdi kózben sholyp, óte bergen... Kenet túkpir jaqta ózin dóńgelene jorǵalaǵan seriginen kóz almaı, keýdesin asqaq ustap, kerbez qımyldaǵan bıshige kózi tústi... Iapyraý, myna bir kisiniń júzi sonshalyq tanys sıaqty ǵoı. Qaı jerde, qashan kórip edi?

Qansha oılansa da ony qaı jerde kórgenin esine túsire almaǵan Hanshaıym bıshilerdi qolpashtap turǵan topqa qosyldy. Ulyn úılendirip jatqan apa-jezdesi quda-qudaǵıymen birge tur eken, muny kórip qoldaryn bulǵap, ózderiniń qastaryna shaqyrdy.

— Qalaı, bárin rettep keldiń be? — dep sybyrlaı surady Patshaıym toıdan keıin quda kútý rásimine arnalǵan dastarhandy jaıǵastyramyn dep keshigip kelgen sińlisinen.

— Bári jaqsy, alańdama...

Hanshaıymnyń sózin aıaqtatpaı qudalardyń biri kelip sózge aralasty:

— Aý, qudasha, siz qaıda júrsiz? Ótkende quda túsip kelgende bıdiń túbin túsirip edińiz... Biz ádeıi siz úshin partner de alyp keldik... qaıda ózi? A-a, bılep júr eken... qazir saıys uıymdastyramyz...

Solaı dedi de Hanshaıym aýzyn ashyp úlgirgenshe asabaǵa baryp áldeneni túsindire bastady. Sirá, bul aldyn-ala kelisilgen sharýa bolýy kerek, basyn qaıta-qaıta shulǵyp turǵan asaba mıkrofondy qolǵa alyp, mańǵazdana sóz bastady:

— Al, halaıyq, saıys qyzyǵy endi bastalady. Qazir ortaǵa qalyńdyq jaqtan tórt jigit, kúıeý jigit jaqtan tórt qyz shyǵaramyz da, birneshe bı túrinen saıys ótkizemiz. Jeńimpazǵa myna quda báıge tigip otyr — sý jańa uıaly telefon!

Sol-sol-aq eken eki jaq dabyrlasyp, ý — da shý bolyp, ortaǵa shyǵatyn saıyskerlerin saılaı bastady. Qudalar jaǵynan tórteýdiń biri bolyp baǵanaǵy kerbez bıshi shyqty. Bular jaǵynan da úsh kelinshek ortaǵa shyǵyp, endi tórtinshi adam izdestirilip jatqan. Sol kezde Patshaıym kelip, Hanshaıymdy ortaǵa ıtermeledi: «Shyq, shyq, jıen — seniki ǵoı!»

Áýeli «Qamajaı» qalyqtady. Bilekterin sozyp, býyndaryn buralta sheńber jasaı qozǵalǵan áıelderge ilesip, erler de sondaı qımyldar jasaı bastady. Er adamdardyń qoldaryn erbeń-erbeń etkizip bılegenin qyzyqtap kórermen kúlkige bir qaryq boldy.

Kilt úzilgen mýzykadan soń asaba tóreshilik jasap, nashar bıledi degen bir jupty saıystan shyǵardy. İle jetpisinshi jyldardyń eń sándi bıi — tvıst jarıalandy. Quıqyljyǵan mýzykaǵa ilesip, saıyskerler bul joly da bar ónerlerin salyp, ıreleńdep-aq baqty. Eń qyzǵan shaqta kilt úzilgen mýzyka men ile estilgen asaba daýsy taǵy bir jupty bı alańynan shyǵardy.

— Váls! Bı táńirisi — váls! — dep jarıalady asaba saltanatty túrde. — Jáne esterińizde bolsyn, qushaqtasyp, yrǵalyp júre berý eseptelmeıdi. Váls aınalý kerek!

Hanshaıymnyń juptasy, munyń aldyndaǵy bıde aq ter-kók ter bop bılep, áli de eki ıininen dem alyp turǵan jigit aǵasy asabanyń sózinen keıin eki qolyn birdeı kóterip: «Men — paspyn!» dedi.

— Joq, bolmaıdy. Juptasyńyzdy seriksiz qaldyrasyz ba? — dep asaba jolyn kes-kestep edi, jigitaǵasy qoldy bir siltep, syrtqa qaraı bettedi. Sol kezde kerbez jigitpen bılep júrgen Hanshaıymnyń sińlisi:

— Men váls bıleı almaımyn, men de shyǵaıyn. Sonda bir jup qalady. Júlde alǵandar munymdy eskeretin shyǵar... — dep jurtty dý kúldirdi.

Ortada Hanshaıym men baǵanaǵy qımyl-qozǵalysy nazar aýdartqan jigit qana qaldy. Ansámbl «Qazaq válsin» oınaı jónelgende aldyna kelip sál-pál basyn ıip, qolyn sozǵan jigitke qaraı bul qobaljı qadam basty. «Iapyrm-aý, mynaý Batyrbek qoı...»

Ákesi áskerı qyzmette bolǵandyqtan, bulardyń otbasy bir qaladan bir qalaǵa kóship júretin. Sodan da bolar eseıe kele Hanshaıym qansha mektepte oqyǵanyn da, az ýaqyt birge oqyǵan synyptastaryn da umytyp qaldy. Tek qyz bop qyltıyp ósip kele jatqanynda horeografıa ýchılıshesinde ótkizgen úsh jyly jasóspirim keziniń eń sáýleli sátteri bolyp esinde saqtalǵan-dy.

Otbasy elge túpkilikti oralyp, Hanshaıym horegrafıa ýchılıshesine túsken kezde mundaǵy halyq bıleri ansambliniń ataǵy jer jaryp tur eken. Ásirese jeke oryndaýshylar, sol jyly ýchılısheni bitiretin Batyrbek pen Raýshan — barsha stýdenttiń kýmıri bolatyn. Olarmen bılep, olarǵa juptas bolýdy kez kelgen oqýshy armandaıtyn. Sondyqtan kezekti konkýrstyń aldynda Raýshan tobyǵyn qaıyryp alyp, Batyrbekke shuǵyl túrde juptas izdestirgen oqytýshylar Hanshaıymdy tańdaǵanda bul tóbesi kókke jetkendeı qýanǵan. Ekeýi argentına tangosyn bıleýdi úırenip edi-aý sonda!

Kásibı bıshiniń ásem qımylymen aldyna kelip basyn ıip turǵan — sol Batyrbek ekenin endi tanyǵan munyń júregi dúrs-dúrs etip keýdesinen shyǵyp keterdeı týlady.

Juptasynyń ıyǵyna qolyn salǵan Hanshaıym ári qaraı mýzykanyń yrǵaǵyna ilesip, qalyqtaı jóneldi. Tolyqsı úıirilgen áýenniń, kózine kózin qadap, ádemi, saýatty demegen jigitpen bılegen bıdiń áserine berilgeni sonshalyq, bir mezgil jer basyp, shyrkóbelek aınalyp emes, ǵaıyptan paıda bolǵan qanatty juptasynyń jeteleýimen sheksiz ǵalamǵa kóterilip, qalyqtap ushyp júrgendeı kúı keshti. Solaı kórindi me, álde shynymen solaı boldy ma — jańa ǵana gý-gý etken zal ishi tyna qalyp, ásem bıdi bári de demderin ishke tarta tamashalap turǵandaı kórindi.

Mýzykanttar da munshalyq sulý bıdi úzýge qımaǵan sıaqty, áıteýir aldyndaǵy bılerdeı áýen kilt úzilmeı, barshaǵa tanymal akordtarmen aıaqtaldy. Jańa ǵana tym-tyrys turǵan jurt konserttegideı dý qol shapalaqtap: «Taǵy! Taǵy! Jup bolsyn!» dep gýleı jóneldi. Qoshemetke úırengen adam sıaqty emes, Batyrbek júzi dý etip qyzaryp, basyn ıip qoıdy. Sosyn Hanshaıymǵa ári súısine, ári tańyrqaı qarap: «Tamasha bıleıdi ekensiz! Qaıdan úırenip júrsiz?» dep surady.

«Tanymady...» Hanshaıymnyń júregi syzdap ketti. «Qaıdan tanysyn, odan beri qansha jyl ótti... Jasóspirim bala kezimizde juptasyp bılegenbiz, jasymyz otyzdy ortalaǵanda jolyǵysyp otyrmyz, qaıdan tanysyn...»

Hanshaıym jaýap bergen joq, jymıyp kúldi de qoıdy.

Toıdan qaıtyp kele jatyp, ekeýiniń juptasyp bılegen kezderin esine aldy. Ustazdary Faına Adamovna: «Osy konkýrsta bas júldeni jeńip alýlaryń kerek. Ol úshin kún-tún demeı daıyndyq jasaımyz. Basqanyń bárin umytasyńdar!» dep talap qoıǵan. Jeńiske bular da múddeli, sondyqtan ustazdyń barlyq talaptaryna moıynsunǵan ekeýi repıtısıa zalynda túneýge beıil. Tek eńbekteri zaıa ketpese bolǵany. Talapshyl ustaz birde:

— Arqańdy tik usta! Búkshıme! — dep qolyndaǵy taıaqshasymen munyń jaýyrynynan shyp etkizip salyp jibergende kózinen jas burq ete túsken.

Ony elep jatqan Faına Adamovna joq, endi qahary Batyrbekke tústi:

— Qalaı-qalaı alyp júresiń? Sen juptasyńmen bılep emes, ony súırelep júrsiń ǵoı!

Shydamaı, onyń ornyna ózi tura qalyp, «bir-eki-úsh, bir-eki-úsh» dep aıaǵyn sanap basyp, qyzdy bı áýenimen qalaı alyp júrýdi kórsetti.

Biraq, obaly ne kerek, Faına Adamovna ashýy qalaı tez bolsa, qaıtymy da jyldam kisi edi. Úzilis jarıalap, ekeýin qasyna alyp otyryp, bı óneri, onyń tarıhy týraly nebir ǵajaıyp áńgimeler aıtatyn.

— Sen — tangerosyń! — dedi birde ol Batyrbekke qarap. — Esińde bolsyn, tango bıleıtin er adamdy «tangero» dep ataıdy. Mine, sol tangero týraly ózara syr bóliskende áıelder ony boıyna, sóılegen sózine, kıgen kıimine qarap emes, bılegen kezde qyzdy qalaı alyp júretinine qarap baǵalaıdy. Juptasyńdy bı alańynda ádemi, saýatty alyp júrý — úlken óner, bilip qoı!

«Esińde bolsyn» degen Faına Adamovnanyń aýzynan túspeıtin sóz tirkesi edi. Ol balalarǵa úıretem, boılaryna sińirem degen nárseniń barlyǵyn osy tirkespen bastaıtyn. Bálkim bul tirkestiń ǵajaıyp bir kúshi bar da bolar, óıtkeni Hanshaıym ustazynyń sol kezde aıtqan sózderin, bergen keńesterin eshqashan umytqan emes.

— Esterińde bolsyn, — dedi taǵy birde Faına Adamovna, — bı — ásheıin aıaq-qoldy erbeńdetip, qarǵyp-sekirý, nemese retti-retsiz yrǵańdaý emes. Ol — sonaý ejelgi zamannan beri adamnyń kóńil kúıin, aıtar oıyn bildirý úshin qoldanylyp kelgen amal. Ol arqyly qýanyshty da, qaıǵyny da, jeńisti de, jeńilisti de beıneleýge bolady. Al biz úırenip júrgen latynamerıkalyq bıler aýyzǵa alynsa eldiń esine eń aldymen tango túsedi. Tango desek — alǵashqy mahabbat, kógildir kóktem, kóńil qushtary bolǵan jandy alǵash qushaǵyńa alyp, bıleýge batylyń barǵan ǵajaıyp sát oıǵa oralady.

— Al men tango emes, rýmbany mahabbat bıi dep estigenmin, — dedi kenet Batyrbek.

— Endi túsindim. — Faına Adamovna Batyrbekke qýlana qarady. — Rýmbany Raýshanmen ǵana bıleımin degeniń sodan eken ǵoı?

Ol qyzaryp ketken Batyrbektiń shashyn uıpalap, basynan qushaqtady.

— Onyń da durys. Biraq, esińde bolsyn, ádette rýmbany — mahabbat bıi emes, qushtarlyq bıi desedi. Ondaǵy qımyl-qozǵalystarǵa zer salyp qarap kórińdershi: bıshi qyz birese seriginiń qolynan julqyna shyǵyp ketip, birese qaıta kelip qushaǵyna qulaıdy, birese arbap, shaqyryp, ózine tartyp, birese mańyna jýytqysy kelmegendeı, qashqaqtap, boıyn aýlaqqa salady. Sóıte tura, bar qımyl-qozǵalysymen seriginen jolyndaǵy bar kedergiden óter batyldyqty, ot-jalyndaı sharpyǵan qushtarlyqty kútetinin bildiredi. Kózqarasymen, qolynyń, basynyń, ıyǵynyń, on eki múshesiniń sıqyrly qozǵalysymen bildiredi. Jigittiń qımyl-qozǵalysynan da osyndaı kóńil-kúıdi baıqaýǵa bolady: ol óziniń qushaǵynan sytylyp shyqqysy kelip syrǵaqtaǵan qyzdy birese jerigendeı ıterip, erkine jiberip, ile óz oıynan ózi shoshyǵandaı, janushyra sońynan umtylady. Esh ajyraǵysy kelmeıdi, jany da, táni de sonymen birge órilip, qushtarlyq otynda órtenýge beıil…

Al tango basqasha… Oǵan adam kóńiliniń syrshyl shekterin shertkendeı názik ıirimder tán. Onda rýmbadaǵydaı býyrqanǵan qushtarlyq emes, tup-tunyq sezim, tap-taza tilekter basym... Osyny túsinseńder, bıdi jaqsy ıgeresińder... Al ol degeniń — qalaıda jeńesińder degen sóz...

Biraq, bular konkýrsqa qatysa almady. Saıysqa bir apta qalǵanda oılamaǵan jerden Hanshaıymnyń soqyr ishegi jarylyp ketip, aýrýhanaǵa tústi. Aýyr operasıadan tez aıyǵyp kete almaǵan ol akademıalyq demalys aldy. Bir jyldan keıin bul oqýǵa kelgen kezde Batyrbekter oqýdy bitirip ketken bolatyn. Sodan kezdesip otyrǵandary búgin ǵana.

Toıdan keıin úıge kelgen qudalardyń ishinde Batyrbek bolǵan joq. «Mundaı jerde uzaq otyra almaıdy. Kelinshegi syrqat qoı», — dedi qudaǵı bul syr sýyrtpaqtaǵanda. Uzaq jyldar boıy bir kórýdi armandaǵan bala mahabbatynan taǵy da kóz jazyp qalǵanyn oılap, Hanshaıymnyń ishi ýdaı ashyp ketti.

Biraq arada birneshe kún ótkende Batyrbek oılamaǵan jerden ózi habarlasty. Tanymaǵany úshin keshirim ótindi. «Bir jerge baryp, keshki as ishýge qalaı qaraısyń?» dedi sosyn. Tezirek jaýap bermese taǵy da aıyrylyp qalam ba dep qoryqqan bul: «Jaraıdy, jaqsy» dedi asyǵa sóılep.

Qalanyń qaınaǵan ortasynan qashyqtaý aýdanda ornalasqandyqtan da shyǵar, bular kelgen meıramhanada adam az eken. «Yrǵaq» degen ataýyn oqyp, Batyrbekten «Ózindik mýzykalyq baǵdarlamasy bar jer me?» dep surap edi, ol jumbaq túrde jymıyp qoıdy. Jaıǵasqan soń buǵan oılana qarap: «Saǵan «Yrǵaq» degen ataýy unaı ma? Maǵan salsa basqasha qoıar edim» dedi. «Ne dep qoıar ediń?» «Mysaly, «Kópten kútken kezdesý» nemese «Ǵashyqtar válsi» der edim…»

Betiniń dý ete qalǵanyn bildirmeıin dep Hanshaıym mýzykanttar otyrǵan jaqqa buryldy. Olar aspaı-saspaı, árqaısysy óz aspabyn kúıine keltirip jatyr eken. Aqyryn ǵana aınalasyna kóz tastap edi, keıbir ústel basyndaǵy adamdar aldaryndaǵy shyryndy, oımaqtaı ǵana shynyaıaqtaǵy kofeni ara-tura urttap qoıyp, mýzykanttarǵa qaraǵyshtap otyrǵandaı kórindi. Sirá, meıramhanaǵa aspapty mýzykany tyńdaýǵa ádeıi keletin syralǵy qonaqtar sıaqty. Sálden keıin ǵana, dańǵaza mýzykadan sharshap, taza, tabıǵı, áýezdi áýendi tyqyrshı kútken tyńdarmannyń qalaýyn tap basqandaı bolyp, skrıpkanyń úzile syzyltqan úni estildi. «Vıvaldı... Iá, sonyń «Jyl mezgilderi» ǵoı mynaý! Biraq myna mýzykanttar ózgeshe óńdep alǵan sıaqty.»

— Ýchılıshede ótkiziletin konsertterde osy mýzyka dástúrli túrde oınalatyn edi ǵoı, esińde me? Sol kezdi eske alaıyq dep mýzykanttarǵa ádeıi ótinish jasadym, — dedi Batyrbek buǵan kúlimdeı qarap. Sózinen onyń bul jerge qatysy bar ekenin baıqaýǵa bolatyn edi. — Ras, bular mýzykany sol kúıinde oınamaıdy, kóbine sol taqyrypqa kompozısıa jasaıdy. Tanymal ánderge biraz remıksteri de bar, táp-táýir...

— Jańa jylǵa arnalǵan bal-maskarad bastalǵansha ýchılıshe radıo toraby osy mýzykany qoıyp qoıatyn... — dedi Hanshaıym sonaý jasóspirim shaqtaryn kóz aldyna elestete oılana sóılep.

— Bastalǵansha ǵana emes, bal-maskaradtyń ózinde de oınalyp edi ǵoı, umytyp qaldyń ba? — Batyrbek bunyń umytqany nemese umytpaǵanynyń erekshe bir máni bar sıaqtanyp, Hanshaıymǵa synaı kóz tastady.

Hanshaıym kúlimsirep, basyn shaıqady. «Umytqan joqpyn» degeni.

Qalaı umytsyn! Bal-maskaradtyń qyzǵan kezinde balalyqtary ustap ketti me, álde árbir óner jolyna túsken adamnyń boıyndaǵy saıysqa túsý, ónerin kópshilik tarazysyna salýǵa qushtarlyq qasıeti boı kóterdi me, oqýshylar ortaǵa shyǵyp, úlken konsertterde, baıqaýlarda oryndaıtyn nómirlerin kórsete bastady. Qıqý estilse, typyrshyp tura almaıtyn báıge attary sıaqty, boılaryn saıys jeligi býǵan ónerpaz oqýshylar kezekke turyp, birinen soń biri ortaǵa shyǵyp jatty.

Bir jaǵynan qarasań, kádimgi konsert sıaqty bolǵanymen, ekinshi jaǵynan bul — jas balalar boıyndaǵy syrtqa shyǵaryp, jarıa etilmeıtin básekelestiktiń kórinisi edi. Óner adamy úshin halyqqa tanymal bolýdan, sol saladaǵy óziniń basymdyǵyn bilýden artyq baǵa joq. Sol baǵaǵa ıe bolý úshin ol ólsheýsiz ter tógip, báıge ataýlynyń bárine qatysýǵa, ónerimen ústem bolyp, top jarýǵa daıyn. Mine, búgin de sondaı sát týǵan sıaqty — kishkentaılarynan óner jolyna túsken balalardyń boıynda «ónerimmen tabyndyrsam» degen tabıǵı tilek býyrqana boı kótergendeı.

Barǵan saıyn qyza túsken saıysty Faına Adamovnanyń qasynda qyzyǵa tamashalap turǵan Hanshaıymdy júgirip kelgen Batyrbek áı-sháıǵa qaratpaı jeteleı jóneldi. Sol boıy, alańqaıǵa antalap, ıin tiresken topty jaryp ótip, ortaǵa shyqqanda bir-aq toqtady. «Tango bıleımiz» dedi túk túsinbeı qarap turǵan buǵan. Hanshaıym moınyn sozyp, ustazy turǵan jaqqa qarap edi, Faına Adamovna rızashylyǵyn bildirgendeı kúlimdeı qolyn bulǵady. Sol-sol-aq eken, Hanshaıym boıyn tez jıyp, ortada bılep júrgenderdiń nómiri aıaqtalǵan kezde saıysqa saqadaı saı turdy.

Bular konkýrsqa daıyndap júrgen argentına tangosynyń alǵashqy akordtary estilisimen Batyrbek buny belinen oraı qushaqtap, úıirip alyp ketti. Aınalasynda tańdana, qyzǵana, súısine qarap turǵan topty da, ottary bir janyp, bir sóngen shyrsha aǵashyn da kórmeı, Hanshaıymnyń bar-ynta yqylasy kózine kózin qadap, ár qımylymen, ár adymymen ózine yntyzar júrektiń sheksiz súıispenshiligin «aıtqan» Batyrbekke aýdy. Tilsiz tógilgen mahabbat jyryn kózben kórip, júregimen uqty. Uǵyp qana qoıǵan joq, óziniń de yntyq sezimin bıimen bildirdi.

Mýzykanyń sońǵy akordtarymen birge kópshilikke bas ıip, reverans jasaǵan bulardy «bravo!», «bravo!», «bıs!» dep qolpashtaǵan oqýshylar, alańqaıdan shyǵarmaı qoıdy. Sosyn keshti júrgizýshi ortaǵa shyǵyp, tamasha ónerleri úshin ekeýine «bal-maskaradtyń eń tańdaýly juby» degen ataq jáne tek ekeýine ǵana váls bıleý múmkindigi berilgenin habarlady. Sonda ekeýi Vıvaldıdiń mýzykasymen úıirilip, qanat paıda bolǵandaı qalyqtap edi...

— Bıleımiz be? — dedi Batyrbek buǵan qolyn sozyp.

Ornynan lyp etip kóterilgen Hanshaıym, Batyrbektiń usynǵan qolyna súıenip, ekeýi ortaǵa bet aldy.

Belinen oraı qushaqtap, jeńil demegen jigittiń ádemi, ásem jeteleýimen váls ıirimine túsip, shyrkóbelek aınalǵan Hanshaıym, qanshama jyldar boıy júrektiń eń tereń túkpirinde kómilip, jaryqqa shyǵar sátin kútýden kúder úzbegen ińkár sezimniń sol baıaǵy bal-maskaradtaǵy sıaqty burq etip bas kótergenin sezindi.

Bıge shyqqan taǵy bir-eki jup bıleý bilmeıtin adamdardyń ádetimen ásheıin ǵana yrǵatylyp, aıaqtaryn erine qozǵap, jaı júrgen. Sodan da bolar, bulardyń kópten erekshelenetin ásem bıi birden jurttyń nazaryn aýdardy. Tipti mýzyka aıaqtalyp, ekeýi oryndaryna bettegen kezde, bireýlerdiń qoshemettep, qol shapalaqtaǵandaryn aıtsaıshy! Bul kópten beri sahnadan qol úzip ketken Batyrbektiń esine óner ordalarynda jarq-jurq etip júrgen kezderin túsirip, muńaıyp qaldy.

— Ne boldy? — dep surady onyń qabaǵyndaǵy muńdy ańdaǵan Hanshaıym.

— Jaı... Men qazir bıleýdi qoıyp ketkenmin...

— Ózim de solaı oılap edim...

— Nege? — dep tańdana surady jigit. — Álde durys alyp júrmedim be?

— Jo-ǵa, — dedi Hanshaıym jadyraı kúlip, Batyrbek bıdi qoıyp ketse de, kásibı bıshiniń birden óziniń boıyndaǵy minin izdeı bastaıtyn ádeti qalmaǵanyn baıqap. — Bılep júrseń osy kezge deıin ataqty bıshilerdiń biri bolatynyń sózsiz edi ǵoı. Seniń talantyńmen... Aıtpaqshy Raýshan qaıda?

— Osynda... Oqý bitirgen soń bir jyldan keıin úılengenbiz. Sen she? Turmysqa shyqty dep estip edim... Kúıeýiń qaı salada isteıdi?

— Kúıeý jaǵynan endi uıattymyz... Dám-tuzymyz jaraspady. Qyzym bar, mektepte oqıdy. Sen... Sender sondaı jaqsy bıleıtin edińder ǵoı. Bıdi nege tastap kettiń?

— Ol uzaq áńgime... Keıin bir reti kelgende aıtarmyn. Búgin muńdy nárselerdi eske almaı, kóńildi, qýanyshty jaıttardy aıtaıyqshy... — Batyrbek munyń qolyn óz qolyna alyp, betine oılana qarady. — Bilesiń be, ótkendegi toıdan keıin... men senimen argentına tangosyn bılegim kelip júr... Umytyp qalǵan joqsyń ba?

Hanshaıym ne derin bilmedi. «Umytqan joqpyn» deıin dese, odan beri ol bıdi eshkimmen bılegen joq. Sońǵy bılegeni sol — bal-maskaradta edi. Al «umyttym» deıin dese, Batyrbek ekeýiniń sol kúngi bıin kóz aldyna myń-mıllıon ret elestetýmen qansha jyl ómir súrdi. Batyrbektiń sol kúngi ár qımyly, ár qozǵalysy, tilsiz sóılep turǵan maǵynaly kózqarasy, alaburtqan bet-álpeti júreginde óshpesteı bolyp jattalyp qalǵandaı.

Munyń úndemegenin keliskeni dep uqqan bolýy kerek, Batyrbek tós qaltasynan shaǵyn dısket alyp mýzykanttarǵa qaraı bettedi...

— Qurmetti qonaqtar! — dedi mýzykanttardyń bireýi mıkrofonǵa. — Búgin sizderdiń ortalaryńyzda stýdenttik shaqtaryn birge ótkizgen eki ónerpaz otyr. Kóp jyldardan beri kórispegen bul kisiler, búgingi kezdesý qýanyshyna arnap, sizderge stýdent kezderinde bılegen bılerin oryndap beredi. Qarsy alyńyzdar! Tango! Ǵa-ja-ıyp tan-go!!!

Bir qyzyǵy, mýzykanttyń daýsy alǵash estilgende júregi atqaqtaı jónelgen Hanshaıym, ol sóılep bolǵansha baıaǵy bal-maskaradtaǵydaı boıyn jıyp ala qoıdy. Faına Adamovnanyń «Óner adamy qaı kez, qandaı jaǵdaı bolsa da ózin-ózi ıgere bilýi kerek» dep qulaqtaryna quıatyny zaıa ketpepti.

Batyrbek munyń aldyna kelip, basyn sál-pál ıip, qolyn sozǵanda bir-eki adam qol shapalaqtap jiberdi. Ornynan lyp etip turǵan Hanshaıym kerbez basyp qasyna kelgen Batyrbekke qaraı umsyna túsip, bir tizesin bolar-bolmas búkti. Bıdiń osylaısha saltanatty túrde bastalýynan-aq áldebir qyzyqty kútken zal ishindegiler demderin tartyp, ortaǵa bettegen eki jupty kózderimen iship-jep barady. Úırenshikti qımylmen oń alaqanyn munyń jaýyrynynan sál tómen qoıyp, saýsaqtaryn sol qolynyń alaqanyna aıalaı qondyrǵan Batyrbek mýzykantarǵa qarap sál-pál ıek qaqqany sol edi, tanys akordtar estilip, munda otyrǵandardyń biri kórip, biri ómirlerinde kórmegen ǵajaıyp bı bastalyp ketti...

Eger sol jerde bı ónerinen habary bar, ne kókiregindegi sezim kózi ashyq adam otyrǵan bolsa, onyń bıleýshilerge qarap osy bir bıdiń astarynda — qýanysh ta, qushtarlyq ta, jan kúızelisi de jatqanyn baıqamaýy múmkin emes edi. Bireýlerdiń búkil ómirine arqaý bolatyn, al bireýler ómir boıy ańsap kútetin ǵajaıyp sezim — mahabbat, ǵashyǵyńdy saǵyný, kezdesý qýanyshy, bári-bári til jetpes sheberlikpen órilip, ortada shyrkóbelek aınalǵan ekeýdiń bıinde keneresinen asyp, tógilip jatty.

Kásibı bıshiniń qalyptasqan qımylymen juptasyn úıirip ala jónelgen Jigittiń bul bıi — aıtylmaǵan armany, úrkek úmiti, kóńildegi kúdigi, júregindegi jalbarynyshy ekenin báz-bireýler sezingen de sıaqty. Bıdiń qudireti degen osy da! Bálkim, jer betindegi eń alǵashqy erkek sonaý ertede — áli til paıda bolmaǵan, oıy men sezimin jetkizýdiń basqa da amaldary qalyptaspaǵan kóne dáýirde, qıqýlap ań qýǵan tobyrdyń ishindegi ózgelerden erekshe áıel zatynyń ózin sonshalyqty tartatynyn túsindirý úshin osylaı bılegen de bolar...

Ásershil bolsa kerek, bir kelinshek murnyn pysh-pysh tartyp, kózin súrtkishteı berdi. Zal ishinde eshqandaı qımyl-qozǵalys joq. Daıashylar da árqaısysy ózderi qyzmet isteıtin stoldyń qasynda, qaqqan qazyqtaı qalshıyp tur.

Bı bastalǵan kezde jigittiń yrqyna kónip, onyń ár qımylyna saı qozǵalǵan qyz aınalasyndaǵylarǵa alǵashqyda náp-názik, baǵynyshty, álsiz sıaqty kóringen. Bı ortasyna qaraı Arýdyń basymdyǵy sezilgendeı, basyn asqaq ustap, ıyǵyn tiktep, juptasyn óz degenine baǵyndyra bastaǵandaı boldy. Áldebir qıal-ǵajaıyp álemge jol shegip, shattyq sezimderdi bir keshý úshin óz sońynan erýdi talap etkendeı janary ottaı janyp, qıyla da qyzyqtyra shaqyrady.

Bı bastalysymen-aq Batyrbektiń boıyndaǵy ózin úıirip áketip bara jatqan qushtarlyqty jan-tánimen sezingen Hanshaıym «qarsylasqanda ne tabam, ómir-ózenniń aǵysymen kete bereıin» dep bir oılaǵan. Biraq bara-bara onyń qımyl-qozǵalysyndaǵy batyl sheshimnen góri sharasyzdyqty, jan-dúnıesindegi taıtalasty, alasurǵan arpalysty baıqap, juptasynyń ómirinde bul bilmeıtin áldeqandaı tereń syr, aıyqpas muń bar ekenin túsingen. Túsingen de ony silkilep, jarqyn bolashaqqa, ómirdiń qyzyq-qýanyshtaryna nazaryn aýdartyp, «jan-jaǵyńa qara, aınalań — jap-jaryq, eńseńdi kóter, myna dúnıeni jalǵan degenimizben onda adam toımas qyzyqtar bar... men barmyn...» degendi uqtyrýǵa tyrysqan...

Kóz aldarynda ótip jatqan ǵajaıyp kórinis — tilsiz, sózsiz drama-bı aıaqtalǵan kezde meıramhana ishindegiler dýyldata qol soqty. Bireýler ózderin konsertte otyrmyn dep oılap qalsa kerek, «bravo! bıs!» dep óńeshteri jyrtylǵansha aıǵaılady.

Olardyń qıqýyna mán bermesten, oryndaryna kelip jaıǵasqan ekeý aıtar sózderiniń barlyǵyn bımen aıtyp taýysqandaı birshama ýaqyt únsiz otyrdy. Bı tilimen — on eki músheniń shyrq úıirilgen qozǵalysymen, demniń dirilimen, boıyńdy ustaý, moınyńdy burý ereksheligimen, kirpik qaǵysy, kózdiń qarasy arqyly bastalǵan áńgimeni qarapaıym adam tilimen aıtýǵa ekeýi de júreksinetindeı...

Batyrbek Hanshaıymǵa taqaı otyryp, onyń qolyn óz alaqanyna alyp, aıalaı sıpady. Sosyn alaqanyna ernin bolar-bolmas tıgizip, súıýdiń meziretin jasady da, únsiz ǵana júregine basty. Óz alaqany arqyly búkil boıyna taraǵan «dúk-dúk-dúk» degen dybysty birese qysyla, birese boıy shymyrlaı tyńdaǵan Hanshaıym, alǵashynda typyrshı jónelgen óz júreginiń de sálden soń saıabyrsyp, sol yrǵaqpen úılese soǵa bastaǵanyn baıqady...

— Aý, aǵaıyndar, shapalaq ura-ura alaqanymnan alaqan qalmady ǵoı. Sizderdi qaıta-qaıta shaqyryp jatyrmyz, shaqyryp jatyrmyz...

Ekeýiniń kózben, ymmen tildesýin stol basyna kelip, shaıqalaqtap turǵan masań kisiniń renishti daýsy buzdy.

— Aý, halyq sizderdi kútip otyr ǵoı... — Shaıqalaqtaǵan kisi daıashylardyń ári qaraı áketpek bolyp, ózin súıemeldeı jetelegenine kónbeı, bularǵa qaıta buryldy: — Slýshaı, senderge, ne, aqsha tóleý kerek pe? Poj-jalysta... Bular sondaı ǵoı... Aqsha tólemeseń bılemeıdi...

Eki daıashy súıregendeı qylyp alyp ketse de bul ekeýine qarap burqyldaýyn qoımaǵan ol báribir tynyshtalǵan joq. Óz ornynda otyryp, esine bir nárse túsip ketkendeı ara-tura «Bı! Taǵy bılesin!» dep aıqaılap, jurtty selk etkizedi. Áp-ádemi bastalǵan otyrystarynyń shyrqy oıda joqta buzylyp, bastapqy kóńil-kúılerinen aıyrylǵan, ári ózderine qaıta-qaıta qaraǵyshtap, sybyrlasyp jatqan kópshiliktiń nazarynan tasa bolǵylary kelgen Batyrbek pen Hanshaıym budan ári kóp otyrmaı, tez esep aıyrysyp, shyǵyp ketti.

Baǵanaǵy kesh basyndaǵy kóńil-kúıinen iz de qalmaǵan Batyrbek tunjyraǵan qalpy mashına esigin ashyp, áýeli Hanshaıymdy otyrǵyzdy, ózi aınalyp kelip rúlge otyrǵansha jaq ashqan joq. «Úıge qaıtamyz ba?» dedi sosyn buǵan suraýly júzben qarap. Hanshaıym ıyǵyn kóterdi. «Qaıdam?» degeni, «meıli» degeni belgisiz. Batyrbek syrttaı sabyrly kúıin saqtaǵanmen, ishteı áldenege kijinýli sıaqty kóringen. Gazyn qatty basyp jibergen bolýy kerek, ornynan ytqı qozǵalǵan mashına, qaptaldas kele jatqan mashınalardy orap ótip, qala ortalyǵyna qaraı zaýlaı jóneldi.

Ortalyqqa jaqyndaǵan saıyn mashına nópiri kóbeıe tústi. Jańaǵydaı zaýlatý qaıda, irkes-tirkes bolyp, baǵdarsham saıyn keptelip, qarǵa adymmen qozǵalǵan mashınalar legine ilesken bular da ilbı jyljyp keledi. Ásheıinde, jolaýshy kóliginiń ishinde kele jatyp, keptelisterge túsip qalǵanda Hanshaıym tyqyrshyp, berekesi ketetin. Búgin múlde jaıbaraqat otyr. Tipti osy joldyń taýsylmaýyn, mashına nópiri azaımaýyn tileıtindeı.

— Seni úıge ertip aparsam ba dep edim... — dedi bir kezde Batyrbek aldyna tesile qarap otyrǵan kúıi.

Hanshaıym úndemedi.

— Ótkende toıda seni kórgenimdi... ekeýmizdiń bılegenimizdi Raýshanǵa aıtyp kelgenmin, — dedi Batyrbek sózin jalǵastyryp. — Shynymdy aıtsam, men bulaı bılemegeli qashan! Qatty áserlendim...

Kóz aldyna áldebir shýaqty sátti elestetkendeı Batyrbek kózin qıaldana jumyńqyrap, bolar-bolmas jymıdy. Toıda ǵana emes, qazir de sol áserge súńgip bara jatqandaı — júzi alaburtyp, áldenege basyn shaıqap qoıdy. Tipti qasynda adam otyrǵanyn umytyp ketken sıaqty.

— Eshqaıda asyqpasań, bizdikine barsaq qaıtedi? Ne deısiń?

Óz sezimimen ózi ishteı arpalysyp otyrǵan Hanshaıym ne derin bilmeı sasqalaqtap qaldy. Shyndyǵynda, Batyrbektiń eshteńeni ashyp aıtpaı, áńgimeden qashqaqtaǵany tiksindirse de, baıaǵy bala sezim lapyldap, eshteńege qaraılatar emes. «Táýekel de, qansha jyl boıy osy kezdesýdi ańsap kútpep pe ediń? Áıelin burynǵydaı súıse, seni izdemes edi ǵoı. Seniń de baqytty bolýǵa quqyń bar!» deıdi aldy-artyna qaratpaı alyp-ushqan sezim.

— Raýshan da seni kórgisi keletinin aıtqan. Ol naýqastanǵaly beri eshkimmen aralasa qoımaımyz... tórt qabyrǵaǵa qarap otyrǵanymyz... sol...

— Kópten beri naýqas pa?

— On jyldaı bop qaldy... Keıde maǵan on jyl emes, bir ǵasyr bolǵandaı kórinedi... — Daýsynan toryǵý baıqaldy.

— Meıli, barsaq baraıyq.

Munyń keliskenine Batyrbek qýanyp ketken sıaqty. Bet-ajary ózgerip, mashınasyn taýǵa qaraı júretin kóshege burdy. Qalta telefonyn alyp, áldekimge telefon soqty. «Ajar, bul men ǵoı. Halderiń qalaı? Á-á... Jaraıdy, men kele jatyrmyn, sen úıińe qaıta ber».

Hanshaıym eshteńege túsinbedi. «Ajary kim? Qyzy ma? Onda nege «úıińe qaıta ber» deıdi? Álde úı qyzmetshisi me eken?»

Esikti óz kiltimen ashyp, aldymen Hanshaıymdy ishke ótkizdi. Sosyn ózi kirip kele jatyp: «Raýshan, úıge qonaq keldi» dep daýystady.

Sol daýysty kútip turǵandaı-aq, kire beriske qarsy jaqtaǵy esik ile dybyssyz ashylyp, ar jaqtan... múgedek arbasyna otyrǵan jas áıel bularǵa qaraı syrǵı jyljyp kele jatty... Bul — Raýshan edi.

— Qosh keldińiz, — dedi ol Hanshaıymǵa kúlimsireı qol sozyp, — tórletińiz.

Batyrbek sileıip turyp qalǵan Hanshaıymdy aınalyp ótip, arbadaǵy kelinshektiń betinen súıdi: «Hal qalaı?» dedi kózine úńilip.

«Jaqsy», — dep ıegin ántek kótergen kelinshek «Óziń she?» degendeı nazdana qarady.

Batyrbek kózin sál jumyp, «jaqsy» degendeı basyn ızedi. Ekeýiniń amandyq-saýlyq surasýynda ózgeshe bir jylylyq bar ekendigin baıqamaý múmkin emes edi. Hanshaıymnyń júregi syzdap qoıa berdi.

— Sen qonaqty tórgi bólmege apar, men shaı qoıaıyn. — Raýshan arbasyn op-ońaı kilt buryp, uzyn dálizdiń túbine qaraı syrǵı jóneldi.

«Beker kelgen ekenmin, — dep oılady Hanshaıym, — beker… beker…».

Qaqqan qazyqtaı bolyp turǵan munyń jan arpalysyn Batyrbek túsingen sıaqty, tunjyraı qarap, kúrsinip qoıdy. Jaq ashyp, lám-mım demesten, shyntaǵynan demeı ustap, qonaǵyn tór bólmege qaraı alyp júrdi.

Sháı ishilip bolǵan soń Batyrbek: «Qyzdar, sender áńgimelese turyńdar, men ydys-aıaqty jınap tastaıyn» dep, bulardy ońasha tastap shyǵyp ketti. Esikten kirgen sátten beri Hanshaıymnyń janyna tynyshtyq bermegen, biraq tilin tistep, qoıa almaǵan suraǵyna jaýap beretin áńgime osy kezde aıtyldy.

«Biz Batyrbek ekeýmiz ýchılısheni bitirgen jyly, úlkenderdiń «qoıa turyńdar» degen tilin almaı, gastrólge baramyz dep úıden qashyp ketip... úılenip edik... — Raýshan sol kezderin kóz aldyna elestetip, jymıyp qoıdy. — Meniń ákem — úlken qyzmetker kisi. Uly joq, eki qyzy barmyz. Sińilim Ajar jańa sizderdiń aldaryńyzda ǵana úıge ketti. Al Batyrbek aýyldan kelgen, kóp balaly otbasynan shyqqan. Biraq áke-sheshesinen jastaı aıyrylypty. Sondyqtan da bolar, meniń áke-shesheme degen qurmeti erekshe. Meniń baǵyma qaraı ata-anam da onyń balalyq mahabbatyn qabyl alyp, baýyrlaryna basyp, óz ulyndaı kórip ketti.

Biz sondaı baqytty jup boldyq.

Senesiń be, ekeýmiz kúnde tańerteń súıisip qoshtasyp, keshke saǵynysyp kórisetinbiz. Arada ótken jyldar sezimimizge qylaý da túsirmeı, qaıta kún ótken saıyn nyǵaıta, bekite tústi. Bıde de, ómirde de jubymyz jazylǵan joq. Batyrbek jeke partıalardy da tamasha oryndaıtyn. Ýaqyt ótken saıyn óneri órlep, elge tanymal bola bastady. Qabilet-darynynyń arqasynda óz qataryna qaraǵanda erterek kózge túsip, marapat, syılyqtarǵa ıe boldy. Keıbireýlerine ákemniń yqpaly da bolǵan shyǵar dep oılaımyn. Biraq qazir zaman sondaı ǵoı, qoldaýshyń, súıeneriń bolmasa, qansha jerden daryndy bolsań da eńbegińniń der kezinde laıyqty baǵasyn alýy qıyn. Al Batyrbektiń jalǵyz sengeni — óneri, jalǵyz súıeneri — otbasy edi. Al biz ony barynsha qoldap baqtyq.

Sol bir óshpes qasiret ákelgen kúnge deıin bári de tamasha edi...

Ákemniń 50-ge tolǵanyn aǵaıyn-týǵan, dos-jarandary jınalyp, toılap jatqanbyz. Ómirdiń qaı salasynda bolmasyn baqtalastyq degen bar ǵoı. Bizge de sonyń kesiri tıdi. Batyrbektiń óneriniń ózine qaraǵanda kóbirek elengenin, marapat, ataqtarǵa erterek ıe bolǵanyn kóre almaı júrgen bir áriptesi araqqa sylqıa toıyp alyp, shyrqymyzdy buzbasy bar ma?!

«Nemene, qaıyn atańa janyń qalmaı jaǵympazdanyp júrsiń be? Júgir-júgir, quıryq-jalsyz kúshik kúıeý...» dep yrjalaqtap turǵanyn estip qaldym. Sol sátte ásheıinde ustamdy jannyń qap-qara bop tútigip, judyryq ala júgirgenine tańyrqap ta úlgergen joqpyn — kúıeýim jábirleýshisin bir uryp, qalpaqtaı ushyrdy. Atyp turǵan ol da bunyń jaǵasyna jarmasyp, endi ekeýi umar-jumar bop jerge birge qulady. Bir-birin aıaıtyn emes… Abyroı bolǵanda jigitter ekeýin ajyratyp, eki jaqqa alyp ketti...

Batyrbektiń ústi-basyn qaǵyp jatyr edim, ol kenet: «Júr, úıge ketemiz» dedi. «Qalaı? Papamnyń toıyn tastap pa?» deı bergenimde júgirip jetken anam: «Qulynym, eshkimniń sózine mán berme, seniń ónerińe baǵa beriletin jer bul emes. Osynda keıbireýlerdiń maqsaty ákelerińniń toıynyń shyrqyn buzý» dep óksip jylap jiberdi. Ashýyn basa almaı, ishinen tyǵylyp turǵan kúıeýim «kıimimdi aýystyryp keleıin» dep syrtqa betteı berdi. Júregim áldebir sumdyqty sezgendeı sońynan men de tura júgirdim. Ańtaryla qaraǵan anama: «Myna kúıimen birdeńege urynyp qalar, qasynda bolaıyn» dedim júgirip bara jatyp.

Ornynan qozǵalyp bara jatqan mashınaǵa minip úlgirdim-aý, áıteýir. Batyrbektiń túri adam shoshyrlyq edi. Kóshege túsip alyp bar jyldamdyqqa salyp aıdady-aı kelip. «Toqtat! Toqtat mashınany! Esińdi jı! Aýdarylamyz qazir...» dep jalynyp kelem. Ol túk estimegendeı bezerip, gazdy basa túsedi. Bir burylysta kósheden ótip bara jatyp, asyp-sasyp qalǵan jaıaý júrginshiniń erbeń etken qolyn ǵana baıqap úlgerdim. Sosyn shıq etken tejegish úni esimde qalypty, qatty soqqydan kóz aldym jarq ete qaldy da, tuńǵıyqqa batyp júre berdim...

Esimdi aýrýhanada jıdym. Qasymda anam otyr eken. Kózi shúńireıip júdep ketipti. Denem qozǵalmaıdy, qol-aıaǵym zildeı, tilimdi áreń ıkemge keltirip, Batyrbekti suraǵanymda anam jylap otyryp, onyń da osynda ekenin, biraq áli esin jımaǵanyn aıtty.

Jol-kólik apaty boıynsha is qozǵalypty. Biraq tergeýshilerdi ákem qasyma jolattyrmady. Abyroı bolǵanda kósheden ótip bara jatqan adamdy perishte qaqqan bolar, aman qaldy. Ákem ony da biz jatqan aýrýhanaǵa jatqyzyp, búkil em-domyn jasatyp, shyǵyndaryn ózi tóledi.

«Áıel adam men er adam birdeı qan joǵaltsa, er adam ólip ketýi múmkin, al áıeldiń tiri qalýy ǵajap emes, — dedi maǵan emdeýshi dáriger. — Sondyqtan kúıeýińniń jaǵdaıy qalaı bolatyny áli belgisiz». Eń jaman habardy anam ol kezde dárigerge aıtqyzbapty: sol apatta men boıyma bitken tuńǵysh nárestemnen de aıyryldym.

Batyrbek besinshi kún degende esin jıdy. Ony sottalýdan qutqaryp qalý úshin ákeme mashınany men júrgizdim degenmin. Biz qaǵyp ketken adamǵa jalynyp-jalbarynyp, syı-sıapatyn jasap, budan keıin de kómektesip turamyn dep ákem qolhat bergen soń, eki jaqtyń rızashylyǵymen is jabyldy. Batyrbek ábden saýyǵyp ketkenshe munyń birin de bilgen joq.

Men sol jatqannan turmadym, jasatpaǵan em qalmady, biraq... bir kúni endi maǵan aıaq basyp júrý joq ekenin túsindim. Sondaǵy jaı-kúıimdi aıtpaı-aq qoıaıyn... ómir súrgim kelmegen kezderim de boldy. Aqyry kóndim».

Raýshannyń áńgimesin jylap-syqtamaı, sabyrly-baıypty qalpyn saqtaı otyryp aıtqanyna Hanshaıym ári tańqaldy, ári súısindi.

— Kim-kimge de úıde otyryp qalý ońaı emes qoı, biraq, únemi el aldyna jarq-jurq etip shyǵyp, ónerimen el yqylasyna bólenip júrgen adamǵa bárinen qıyn shyǵar, — dep sózin jalǵastyrdy Raýshan. — Biz sol jol apatynan keıin úı tutqynyna aınaldyq. Men arbaǵa tańýlymyn, Batyrbek bolsa meniń qas-qabaǵyma qarap, eshqaıda barmaıdy. Alǵashynda bul jaıdy osylaı bolý kerek dep qabyldaıtynmyn. Sońǵy jyldary ózgeshe ýaıym janymdy jep, bir áljýaz oı baıyz taptyrmaı júr. ...Senimen sóıleskim kelgeni de sondyqtan.

Raýshan ózine tańdana qaraǵan Hanshaıymǵa qolyn sozyp, ózine jaqynyraq otyrýyn ótindi. Qazir bir erekshe qýanyshty jaıdy aıtatyndaı júzi jaıdarylana jymıyp, buǵan meıirlene kóz tastady.

— Batyrbektiń ózimdi súıetinine esh kúmánim joq. Biraq meni qınaıtyny ol osy jaǵdaıdyń bolǵanyna ózin kinálap, arynyń tutqynyna aınaldy. On jyldan beri bar ýaqytyn meni baǵyp-qaǵýǵa arnap, jas ómiri qyzyq-qýanyshsyz ótip barady. Mine, qyryqqa da taqap qaldyq, bizdiń qatarymyzdyń balalary mektep bitirgeli jatyr...

Osy kezde ǵana onyń baǵanadan bergi bir qalypty daýys yrǵaǵy buzylyp, ádemi, aıaly janaryn jas kenereledi. Dem jetpegendeı qınala jutynǵan Raýshan kózinen mólt etip syrǵyp túsken jasty alaqanymen súrtip, sál únsiz qaldy. Sosyn buǵan kináli jandaı jaltaqtaı qarap, sózin jalǵastyrdy.

— Senimen toıda bılegen kúni Batyrym úıge jadyrap, qýanyshty oraldy. Toı qyzyqtaryn lepire aıtyp, ásirese bı saıysyn qaıta-qaıta esine aldy. «Raýshan, men bir keremet bıshi kelinshekpen bıledim. Tipti ol bıshi emes, jandy sýret sıaqty, al ár qozǵalysyn tógilgen áýen dersiń. Qyzyq, osy ýaqytqa deıin ondaı bıshiniń atyn estimep edim, álde bul qalaǵa endi kelgen ónerpaz ba eken?!» dep birazǵa deıin órekpigen kóńilin basa almady.

Men onyń basqa bir áıeldiń sulýlyǵyn, bıin tamsana áńgimelegenine esh tarylǵan joqpyn, ol-ol ma, men onyń osylaı jarqyldap kúlip, lepirip sóıleıtin kezin ańsap kútip júr edim desem senesiń be? Osynsha jyl boıǵy jubaılyq ómirimiz, bastan keshken qıyndyqtarymyz bizdi erli-zaıyptylardan da góri jaqyndatyp jibergendeı-tin. Jan jarymdy jaqsy kórgenim sonsha, onyń múgedek áıelge baılanyp, naǵyz er adam bastan kesher qyzyqtardan qur qalǵanyn, bala súımegenin, áke bolý baqytynan aırylǵanyn oılap, júregim qan jylaıtyn.

Ajyraspaq ta bolǵanmyn, ol maǵan bul týraly aıtýǵa, tipti oılaýǵa da tyıym saldy. Óbektep, qas-qabaǵyma qarap baǵyp, meniń yńǵaıymmen ómir súrýge daǵdylanyp aldy. Jumysyna barady, tótesinen úıge qaıtady. Oıyn-toı, qonaqtyqtarǵa da óte sırek barady. Qalǵan ýaqytynyń barlyǵyn maǵan arnaıdy: dalaǵa serýendetýge alyp shyǵady, birge otyryp beınefılmder kóremiz, kitap oqımyz. Osy ádetterinen onyń kóńilin bir-aq adam bóle alady, ol — sińlim Ajardyń kishkentaı balasy. Ol kelgende ekeýi osy úıdi bastaryna kóterip oınaıdy. Alysady ma-aý, bir-birin qytyqtaıdy ma-aý, áıteýir, oılap tappaıtyndary joq. Sol kezde onyń janarynda shýaqty sáýle, ótkende senimen bıleıtin toıdan qaıtqan kezdegideı nurly jarqyl paıda bolady. Bul — onyń sheksiz baqyttylyǵynyń belgisi ekenin sonaý ekeýmiz bılep júrgen kezden túsinip, kóńilge túıgenmin.

Munyń bárin nege aıtyp otyr deme, qazir bárin de túsinesiń. Ýchılıshede júrgende seniń de ony unatatynyńdy sezgenmin. Baıqaýda Batyrbekke juptas etip seniń belgilengenińdi estigende qyzǵanyshtan kózim jasy sorǵalap, kúni-túni baıqaýdyń ótpeı qalýyn, ne bolsa o bolsyn, áıteýir senderdiń juptasyp bılemeýlerińdi tilegenmin…

Biraq... ol joly bılemegenmen sender báribir osy joly bıledińder, bul — áý bastan solaı bolýy tıis edi. Ekeýmiz de bıdiń mamanymyz, tilmen aıtpaǵandy bımen aıtýǵa bolaryn bilemiz ǵoı. Biraz «tildesip», uǵysqan shyǵarsyńdar?

Hanshaıym Raýshannyń tótesinen qoıylǵan saýalynan sasqalaqtap, ne aıtaryn bilmeı qaldy. Onyń kózi jypylyqtap, beti dý ete qalǵanynan óziniń qatelespegenin túsingen Raýshan jymıyp qoıdy. Ózi áńgimesin bastaǵaly beri lám dep tis jarmaı, sózin de bólmeı, suraq ta qoımaı tyńdap otyrǵan montany kelinshekke ishtarta bastaǵandaı.

— Endi saǵan aıtar basty sharýama kósheıin, — dedi sodan soń. — Senen ótinerim, meni túsinýge tyrys... Saǵan aıttym ǵoı, Batyrymdy janymdaı jaqsy kórgendikten onyń bala súımegenine, ákelik sezimdi bastan keshpegenine qatty qınalamyn dep... Ózine salsa, ómirden osylaı meni baǵyp-qaǵýmen ótýge bar sıaqty... Biraq, bul maǵan jaqsy bolǵanymen, oǵan qatysty alǵanda ádiletti emes ekenin túsinemin. Sondyqtan da osyndaı sheshimge kelip otyrmyn. Ony súıgendikten...

Ol tereń kúrsindi.

— Batyrym seni unatatyn sıaqty... Biraq maǵan degen sezimin de sónip qaldy deı almaımyn… Parasatty ǵoı. Meniń osyndaı kúıge túskenime ózin kináli sanaǵandyqtan arynan asa almaı, bar sezimin qursaýlaýmen kún keship júrgen bolar degen de oı keledi... Biraq, qalaı bolǵan kúnde de onyń otbasynan eshqaıda ketpeıtinine kózim jetti.

Meniń ornymda basqa bireý bolsa kúıeýiniń mundaı isine rıza bolyp, typ-tıysh otyrar ma edi, bálkim... Biraq... men ony jaqsy kóremin, jan-tánimmen súıemin ǵoı... Al súıý degenniń ózińniń ǵana rahatqa kenelýiń emes, súıgenińniń de baqytty bolýy ekenin shyn súıgen jan ǵana túsinedi. Men de Batyrymnyń ómirden er-azamat sıaqty qyzyq kórýin qalaımyn... Oılaı-oılaı, men mynadaı sheshimge keldim: sen ekeýiń qosylsańdar qaıtedi?

Hanshaıym ornynan atyp turdy.

Ózin tejemek bolyp bas salǵan Raýshannnyń qolynan julqyna bosanyp, aldy-artyna qaramaı úıden shyǵa jónelgen Hanshaıym qarańǵy kóshede kele jatyp aǵyl-tegil jylady. Birese jan-júregimen qalaǵan adamyn esh alańsyz, bólip-jarmaı, emin-erkin qushyp-súıýdi taǵdyry buıyrtpaǵan ózin aıady. Birese búkil qyzyǵyn qıyp, arbaǵa tańýly adamǵa baılanyp otyrǵan Batyrbekke jany ashydy. Birese táni múgedek bolsa da, adamgershiligi on eki múshesi saý adamdardyń qaı-qaısysynan da bıik, bireýdi súıýdiń jaýapkershiligi týraly tereń uǵymy bar, «men baqytty bolsam» dep emes, «súıgenim baqytty bolsa» dep tileıtin Raýshannyń sózderine júregi ezile egildi. «Ol emes, ózimizden basqany oılamaıtyn biz múgedekpiz...» dep óksı kúbirledi.

Úıine qaı kezde jetkeni esinde joq. Esikti ashqan qyzynyń kózindegi úreıdi kórgende ǵana óziniń kóshede uzaǵyraq júrip qalǵanyn túsindi. «Mama, telefonyńyzdy nege almadyńyz? Ábden qorqyttyńyz ǵoı...» dedi anasynyń qushaǵyna qulaı bergen qyzy sybyrlaı sóılep. Sonda ǵana Hanshaıym esin jıdy. «Oılanyp ketip, estimeı qalǵam ǵoı, botam. Keshir...keshir, kúnim...» dedi qyzyn shashynan syıpap.

Bólmesine kirip qarasa, qabyldanbaǵan qońyraýlar tiziminde qyzynyń telefon nómirimen kezektesip bir beıtanys nómirden áldeneshe ret qońyraý kelip túsken eken. «Kim boldy eken?» dep oılady da qoıdy. Sóıtkenshe bolǵan joq, hat kelip túskenin habarlap qalta telefony shıq-shıq etip belgi berdi. Bul da jańaǵy beıtanys nómirden eken. «Jalynamyn. Tilegimdi qabyl alshy. Nıetimniń aqtyǵyna Alla atymen ant etemin. Raýshan» degen sózderdi oqyǵanda taǵy da júregi ezilip, kózinen jas parlaı jóneldi.

Raýshan odan keıin de áldeneshe ret telefon shaldy. Syrt adamǵa syr bermegenimen, Hanshaıym bezektep jatqan qalta telefonyndaǵy «Raýshan» degen jazýǵa qarap, tutqany kóterer-kótermesin bilmeı ishteı egilip, meń-zeń bolyp otyratyn edi. Bir oıy Raýshannyń sózin qup kórse, bir oıy bárin teriske shyǵaryp, basy qatyp júrgende másele kútpegen jerden órbidi.

Toıdan keıin birer aı ótkende jas jubaılar jańa páterli bolyp, eki jaqtaǵy týystaryn qonystoıǵa shaqyrǵan-tyn. Apa-jezdesimen birge kelgen Hanshaıym úıdi tamashalap júrgende, esik qońyraýy shyldyrlap, arbada otyrǵan Raýshandy alǵa salǵan bir top qonaq tabaldyryqtan attady. Kútpegen kezdesýden sál abdyrap qalǵan Hanshaıym ózine kózi túskende Raýshannyń qýanyp ketkenin qalaı joryryn bilmeı, erli-zaıyptylarmen bas ızep qana amandasty.

Dastarhan basyndaǵy jastardyń jańa úılerine qatysty jaıma-shýaq áńgime qonaqtardyń qyzýy artýyna qaraı ár baǵytta órbı bastady. Bireýler kúldirgi áńgime aıtsa, ekinshi bireýler áıelder men erlerdiń teńdigi joq ekenin aıtyp ójektedi. Qyzýlaý qonaqtyń biri taqyryptyń arnasyn buryp, ekinshi áıel alý týraly máseleni qozǵaǵanda Batyrbek áıeline taqap kep: «Sharshaǵan joqsyń ba? Úıge qaıtaıyq pa?» dep edi, Raýshan basyn shaıqap: «Joq, sharshaǵan joqpyn. Ári áńgime de unap otyr» dep kúıeýine kúlimsireı jaýap berdi.

Erkekterge keregi de osyndaı sóz edi. «Mine, mine. Aqyldy adamdar osylaı deýi kerek», — dep keý-keýlegen olardy qyz-kelinshekter jaǵy jaratpaı qaraǵanymen, sol jerdegi mosqal tartqan áıelder quptaı jóneldi. Ásirese, qudaǵıdyń jeńgesi, kezinde beldi qyzmetter atqaryp, bılep-tóstep sóıleýge úırengen Ámına apaı jas kelinshekterge biraz aqyl aıtyp tastady:

— Sender bir-bir kúıeýdi menshiktep, súlikshe jabysyp aırylǵylaryń joq! Al qanshama qyz oń jaqta qartaıyp otyr. Olardyń da kúıeýge tıýine, bala súıýine qaqysy bar emes pe? Solardyń kóbi ekinshi áıel bolýǵa da beıil. Tek erkekter myna sender sıaqty ózimshilderden asa almaı júr...

— Iá, dál solaı, — dep quptap qoıdy qyzý qonaq.

— Jón aıtasyz, qudaǵı, — dedi osy ortaǵa oqymystylyǵymen tanymal apaı. — Bizde ata dástúrdi nasıhattaý joq qoı. Ótkenniń bárin mansuqtaı bermeı, saltymyzdyń jaqsy jaqtaryn alý týraly qazir az aıtylyp júrgen joq. Solardyń qatarynda siz aıtyp otyrǵan másele de kóterilýi kerek. Ol arqyly demografıalyq ahýaldy jaqsartýǵa bolatynyn aıtyp, jetelerine jetkizý kerek. Myna siz sıaqty úlken kisiler televızordan sóılep, sony túsindirýi kerek dep oılaımyn...

— Keshirińiz, — dedi osy kezde baǵanadan bergi áńgimeni únsiz tyńdap otyrǵan Raýshan onyń minberde stýdentterge dáris oqyp turǵandaı ekpindete sóılegen sózin bólip. — Keshirińiz, apaı, men sizdi syılaımyn. Biraq siz, áıtpese Ámına apaı nemese basqa bir qadirmendi qarıa apaı osy áńgimeni televızordan aıtatyn bolsa, men baryp ony óshirip tastaımyn...

Jurttyń bári demin ishine tartyp tyna qaldy. Mundaı basqosýlarǵa óte sırek keletin, kelse de ádette kóp sóılemeıtin Raýshannyń bulaısha oqys til qatýy otyrǵandar úshin kútpegen jaı edi. Sál tynystap alǵan Raýshan sózin ári qaraı jalǵastyrdy:

— Qatty aıtsam, aıyp etpeńiz, apaı, sizderdiń jasyńyzda kúıeýińdi basqa áıelge naqsúıer etip ber dep úgit júrgizý ońaı dep oılaımyn. Óıtkeni, jasyratyn nesi bar, sizder ystyq-sýyǵy basylǵan jastasyzdar ǵoı. Ári ózińiz aıtqandaı, maqsat demografıalyq ahýaldy jaqsartý bolsa, bul máseleni sheshýdegi salmaq alpysty alqymdaǵan kisilerge júktelmeıtini belgili. Sondyqtan sizderdiń júrgizgen úgitińiz otbasylaryńyzdyń bereke-birligine áser ete qoıýy neǵaıbyl... Degenmen men televızordan sóılep, nasıhattaý kerek degendi qoldaımyn. Biraq siz sıaqty qarıalar emes, bizdiń jasymyzdaǵy áıelder nasıhattaýy kerek.

Dastarhan basyndaǵylar eshteńege túsinbeı, bir-birine qarasyp, aqyry bul jumbaq usynysty Raýshannyń ózi túsindirýin kútkendeı, moıyndaryn soǵan qaraı burdy. Raýshannyń ár sózin salmaqtap, tarazylap alǵandaı nyq sóıleýi onyń osy taqyryp boıynsha búgin ǵana oıyna kelgen áńgimeni emes, ózin talaıdan tolǵantqan máseleni kóterip otyrǵanyn baıqatqandaı. Ol bir sát tolqynystan dir-dir etken demin basyp, otyrǵandarǵa aınala kóz tastady da sózin ári qaraı sabaqtady.

— Iá, men televızordan sóılep, nasıhattaý kerek degendi qoldaımyn. Mysaly, men shyǵyp sóıler edim...

Ár dastarhanda derlik aıtylatyn, bireý unatyp, bireý jaqtyrmaıtyn taqyryptaǵy áńgimeniń kútpegen baǵytta órbı bastaǵany jańa ǵana órekpip otyrǵandardyń ózin tosyltyp tastady. Ańqaýlary ańyryp otyrǵanda, suńǵylalaýlary búgingi áńgimeniń múlde tosyn oımen, kópshilik oılamaǵan tujyrymmen túıindeletinin sezgendeı. Sol sezimderi aldaǵan joq. Keýdesin kere tereń tynystap dem alǵan Raýshan:

— Men Batyrymdy janymdaı jaqsy kóretindikten, onyń bul ómirden bala súımeı, áke bolý baqytyn sezinbeı ótkenin qalamas edim... — dep, solqyldap jylap jiberdi.

Mundaıdy kútpegen Batyrbek áýelde otyrǵan ornynan tura almaı qaldy. Áńgimeniń mazmuny sanasyna sosyn baryp jetken bolýy kerek, óńi álemtapyryq bolyp ketken ol qaltyraǵan qolymen áıelin arqasynan qaýsyra qushaqtap, arbasyn esikke qaraı qozǵady. Osy kezde óz-ózine kelgen Raýshan kúıeýine «tura turshy» degendeı ıshara jasap, arbasynyń qol tejegishin basty. Sosyn otyrǵandarǵa jaǵalaı kóz tastap, sál árirekte turǵan Hanshaıymǵa qaraı arbasyn burdy. Bolǵan jaǵdaıdyń bárin júregimen qabyldap, óńi qup-qý bop turǵan oǵan qıyla qaraǵan Raýshan:

— Hanshaıym, súıý degenniń súıgenińe baqyt syılaý ekenin ekeýmiz de bilemiz ǵoı... Osy otyrǵan qaýymdy kýá etip, janymdaı súıgen jarymnyń aldynda, Allanyń atymen jalynamyn — Batyrbekke qosylyp, oǵan áke bolý baqytyn syılashy... — dedi daýsy dir-dir etip.

Osy oqıǵaǵa kýá bolǵan qaýym arada jylǵa jýyq ýaqyt ótkende qaıta júzdesti. Máz-máıram bop qýanysyp, júzdesti.

Toı ıeleriniń ótinishimen keshkurym meıramhana aldyna jınalǵan kópshilik, kóshe basynan baıaý jyljyp kele jatqan esik pen tórdeı aq lımýzındi kóringende dý qol shapalaqtady. Syrǵı kelip toqtaǵan mashınadan aldymen túsken Batyrbek onyń artqy esigin ashyp edi, júzi bal-bul janyp, qundaqtaýly sábıdi qushaqtaǵan Raýshan arbasymen syrǵyp túse qaldy.

Ekinshi esikten shyǵa bergen Hanshaıymnyń qasyna jymıa jaqyndaǵan Batyrbek oǵan joǵary jaqty nusqap: «Saǵan aıtqan súrprızim — osy» dedi óz isine rıza keıippen.

«Súrprız» degen sóz keshe Raýshannyń da aýzynan shyqqan. Osynda kelerdiń aldynda qyzy da «Sizdi súrprız kútip tur...» dep edi jymyńdap. Endi, mine, Batyrbek úlken bir isti tyndyrǵandaı jáne munyń kóńil qalaýyn dóp basqanyna senimdi qalyppen mańǵazdana joǵary jaqty nusqaıdy...

Jınalǵan jurttyń ózine aýǵan nazarynan sál qymsynǵan Hanshaıym anyqtap jan-jaǵyna qarap edi — júregi shym ete qaldy: Batyrbek ekeýi bı bılegen meıramhanany jazbaı tanydy. Tolqynystan kózine kelip qalǵan jasty eshkimge kórsetpeıin dep basyn sál shalqaıta joǵary kótere bergen...

Alqarakók aspanǵa qyzyldy-jasyldy sáýlesimen nur shashyp, árbir árpi bı bılep turǵandaı bolyp jazylǵan eki sózge janary arbaldy da qaldy: «ǴAJAIYP TANGO». Hanshaıym qansha ýaqyt ótse de umyta almaǵan alǵashqy mahabbatymen kezdesip, uǵynysqan sátti esine salyp, telegeı teńiz maǵyna syıǵyzyp turǵan eki sózge qaıta-qaıta qaraı berdi, qaraı berdi.

---