- 05 naý. 2024 01:25
- 318
Gúl kóktem, arý kóktem
Gúl kóktem, arý kóktem
Maqsaty: Kóktem merekesine oraı is - sharalarda qyzdardy ádeptilikke, ásemdikke, ınabattylyqqa, sypaıylyqqa, ata - baba dástúrin bilip, úlkenge izet kishige iltıpat kórsete bilýge ana men qyz bala arasyndaǵy syılastyqty arttyrýǵa tárbıeleý. Aqyl - parasatyn talǵampazdyǵyn, kóregendiligin, sheberligin anyqtaý.
Júrgizýshi: - Aıaýly analar, jaıdary ájeler, apaılar, qyzdar 8 - naýryz halyqaralyq áıelder kúni merekesimen quttyqtaımyz.
Kóktemniń shýaqty kúnderindeı,
San - alýan gúlderindeı – qulpyryp jaınaı berińizder.
Júzderińizden shattyq, kóńilderińizden qýanysh arylmasyn.
Qurmetti qonaqtar, búgin sizderdi «Búldirshin» shaǵyn ortalyǵyndaǵy qyzdar arasyndaǵy «Gúl kóktem, arý kóktem» toparalyq saıysty tamashalaýǵa shaqyramyz.
Saıys bes bólimnen turady.
1. Tegin bilý, tektilik (qyzdar ózderin tanystyrady)
2. Ónerliniń órisi keń.(ónerlerin kórsetý)
3. Qıylǵan sýretterdi qurastyrý ( «Tanym» bilim berý salasy boıynsha)
4. Dám - dýman. (anasyn kórip qyzyn al)
5. Qyzdarǵa ásemdik jarasady (kóktemgi sán kıim úlgisin kórsetý)
Shaǵyn ortalyq ádiskeri: Abdýjalılova Raıhan apaıǵa sóz berý.
Júrgizýshi: Ónerpazdar ónerlerin salystyryp
Báıge úshin terleter shabystyryp
Ádildikdikti qoldaıtyn baǵa berip,
Jibereıin ádil qazylardy tanystyryp.
------------------------------------------------------
Júrgizýshi: Balǵyn júzi albyrap
Qanatyn jańa qaqqan.
Qarsy alaıyq arýlardy,
Saıysqa daıyn turǵan.
Ι - saıys baǵdarlamasy boıynsha: Eki top, top attarymen urandaryn jáne ózderin tanystyrady.
Ι - top «Qyzǵaldaq»
Urany: Jaıqalamyz, ósemiz
Gúldeı jaınap ólkemiz.
ΙΙ - top «Báısheshek»
Urany: Báısheshekteı qyrda ósken
Qulpyra ósip jaınaımyz
Ι top «Qyzǵaldaq»
1. Kúlimdegen kún nurynan jaralǵan
Jany jaısań analardan nár alam
Bal - búl jaınap aldaryńda men turǵan
Baǵdat qyzy Káýsar sulý men bolam.
ΙΙ top «Báısheshek»
1. Jas dáýrenim tátti baldaı
Kún shýaǵyn tókti qandaı
Elim, jerim, erkeletken
Men elimniń erkesimin
Bul saıysta baq synaıtyn
Bazarbaıqyzy Inabat men bolamyn.
Ι - top «Qyzǵaldaq»
2. Tanystyrsam ózim jaıly qysqasha
Elim arǵyn ónerimde aıryqsha
Súıikti nemeresi ata - ájemniń
Aqnıet arý qyzy men bolamyn.
ΙΙ top «Báısheshek»
2. Baýyrjanqyzy Tańnurmyn,
Taza sábı kóńilim
Qýantamyn ár kúni
Baldaı tátti qylyǵym.
Ι - top «Qyzǵaldaq»
3. Atsa tańym erteńgi,
Baqytyma senemin.
Gúldeı jaınap ósemin
Qýanyshbekqyzy Inabat
Iilip sálem etemin.
ΙΙ top «Báısheshek»
3. Men ájemniń nurymyn
Men anamnyń jyrymyn
Aıaýlym degen atym bar
Men bul toptyń gúlimin.
Maqsaty: Kóktem merekesine oraı is - sharalarda qyzdardy ádeptilikke, ásemdikke, ınabattylyqqa, sypaıylyqqa, ata - baba dástúrin bilip, úlkenge izet kishige iltıpat kórsete bilýge ana men qyz bala arasyndaǵy syılastyqty arttyrýǵa tárbıeleý. Aqyl - parasatyn talǵampazdyǵyn, kóregendiligin, sheberligin anyqtaý.
Júrgizýshi: - Aıaýly analar, jaıdary ájeler, apaılar, qyzdar 8 - naýryz halyqaralyq áıelder kúni merekesimen quttyqtaımyz.
Kóktemniń shýaqty kúnderindeı,
San - alýan gúlderindeı – qulpyryp jaınaı berińizder.
Júzderińizden shattyq, kóńilderińizden qýanysh arylmasyn.
Qurmetti qonaqtar, búgin sizderdi «Búldirshin» shaǵyn ortalyǵyndaǵy qyzdar arasyndaǵy «Gúl kóktem, arý kóktem» toparalyq saıysty tamashalaýǵa shaqyramyz.
Saıys bes bólimnen turady.
1. Tegin bilý, tektilik (qyzdar ózderin tanystyrady)
2. Ónerliniń órisi keń.(ónerlerin kórsetý)
3. Qıylǵan sýretterdi qurastyrý ( «Tanym» bilim berý salasy boıynsha)
4. Dám - dýman. (anasyn kórip qyzyn al)
5. Qyzdarǵa ásemdik jarasady (kóktemgi sán kıim úlgisin kórsetý)
Shaǵyn ortalyq ádiskeri: Abdýjalılova Raıhan apaıǵa sóz berý.
Júrgizýshi: Ónerpazdar ónerlerin salystyryp
Báıge úshin terleter shabystyryp
Ádildikdikti qoldaıtyn baǵa berip,
Jibereıin ádil qazylardy tanystyryp.
------------------------------------------------------
Júrgizýshi: Balǵyn júzi albyrap
Qanatyn jańa qaqqan.
Qarsy alaıyq arýlardy,
Saıysqa daıyn turǵan.
Ι - saıys baǵdarlamasy boıynsha: Eki top, top attarymen urandaryn jáne ózderin tanystyrady.
Ι - top «Qyzǵaldaq»
Urany: Jaıqalamyz, ósemiz
Gúldeı jaınap ólkemiz.
ΙΙ - top «Báısheshek»
Urany: Báısheshekteı qyrda ósken
Qulpyra ósip jaınaımyz
Ι top «Qyzǵaldaq»
1. Kúlimdegen kún nurynan jaralǵan
Jany jaısań analardan nár alam
Bal - búl jaınap aldaryńda men turǵan
Baǵdat qyzy Káýsar sulý men bolam.
ΙΙ top «Báısheshek»
1. Jas dáýrenim tátti baldaı
Kún shýaǵyn tókti qandaı
Elim, jerim, erkeletken
Men elimniń erkesimin
Bul saıysta baq synaıtyn
Bazarbaıqyzy Inabat men bolamyn.
Ι - top «Qyzǵaldaq»
2. Tanystyrsam ózim jaıly qysqasha
Elim arǵyn ónerimde aıryqsha
Súıikti nemeresi ata - ájemniń
Aqnıet arý qyzy men bolamyn.
ΙΙ top «Báısheshek»
2. Baýyrjanqyzy Tańnurmyn,
Taza sábı kóńilim
Qýantamyn ár kúni
Baldaı tátti qylyǵym.
Ι - top «Qyzǵaldaq»
3. Atsa tańym erteńgi,
Baqytyma senemin.
Gúldeı jaınap ósemin
Qýanyshbekqyzy Inabat
Iilip sálem etemin.
ΙΙ top «Báısheshek»
3. Men ájemniń nurymyn
Men anamnyń jyrymyn
Aıaýlym degen atym bar
Men bul toptyń gúlimin.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.