- 05 naý. 2024 01:23
- 212
Qazaqstan qalalary
5 - synyp
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan qalalary
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdiligi: adamzat mádenıetiniń ǵajaıyp kórinisterimen, ıaǵnı sáýlet óneriniń tamasha úlgileri – Qazaqstan qalalarymen tanystyrý. Oqýshylardyń qala týraly ózindik túsinikterin tyńdap, oılaý, salmaqty sóıleý qabiletterin shyńdaý, bilimderin kóterý.
á) damytýshylyǵy: qalalarymyzdy taza ustap, ásemdeýge úles qosýǵa, Qazaqstannyń keremetteri halyqtyń murasy ekendigin uǵyndyrý, qoǵamdy damytýǵa óz úlesterin qosar adal azamattyq oı óristerin damytý.
b) tárbıeligi: aqyldy, salmaqty oı aıtyp, tapqyr sóıleýge, bilimge qushtarlyqtaryn ár túrli ádis arqyly arttyrý, óz betinshe izdenýge baýlý, tazalyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: túsindirmeli sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, damyta oqytý(L. S. Vygotskıı), deńgeılep saralap oqytý, toptastyrý ádisin qoldaný, konvert - oıyn.
Pánaralyq baılanys: geografıa, ádebıet
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, QR kartasy, tirek - syzbalar, qosymsha kitapshalar, kóne qalalar jınaǵy ensıklopedıasy, «Meniń elim – Qazaqstan» ensıklopedıasy, Abylaıhan jýrnaly
Sabaqtyń júrisi:
İ Uıymdastyrý bólimi.
İİ Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Deńgeılep úlestirmeli qaǵaz taratý.
2. Test(deńgeılep saralap oqytý)
3. 2 - 3 oqýshyǵa taqtaǵa tapsyrma berý.
4. Shyǵarmashylyq jumys (salt - dástúr jazý)
5. Oqýylardan aýyzsha úı tapsyrmasyn suraý.
İİİ Úı tapsyrmasynan sózjumbaq arqyly jańa sabaqqa ótý.
1. Bizdiń elimiz? (Qazaqstan)
2. Óz elinen tys jerde ómir súretin etnostyq top?(Dıaspora)
3. Qaı ózenniń boıyn mekendeıtin 1mln. asa nemis shyǵysqa kóshirildi? (Edil)
4. Qazaqstandaǵy ulttyń basym kópshiligi kimder? (Qazaqtar)
«Qala» sózi shyǵýy tıis.
Jańa sabaqtyń jospary:
1. Qazaqstan qalalarynyń tarıhy.
2. Qazaqstan qalalaryna jeke toqtalý.
♦ Qazaqstan qalalary
↓
Almaty, Atyraý, Aqtaý, Aqtóbe, Qaraǵandy, Shymkent, Túrkistan, Qostanaı, Qyzylorda, Semeı
♦ Qazaqstan Respýblıkasy
↓
14 oblys
150 - den astam aýdan
200 - deı qala tektes kent
90 - ǵa jýyq qala
♦ Túrkistan
↓
Túrki halqynyń saıası, rýhanı ortalyǵy
Tóńiregi baý - baqsha, ózen
Jer qunarly
Óte qolaıly jerde ornalasqan
Túrkistanda qazaq jerine sopylyqty taratqan Qoja Ahmet Iasaýıdiń kesenesi bar. Ol jerge ertede qazaqtar sóziniń uly adamdaryn jerlegen.
1971j. (60 jas). Abylaı handy úsh júzdiń bıleýshisi retinde aq kıizge kóterip han etip saılaǵan.
Qazirgi gúldengen, tarıhı eskertkishter kóp, saýdasy damyǵan qalalarynyń biri. (Túrkistan (Iasy), Taraz (Jambyl qazirgi), Almalyq (Almaty))
1. 1920 - 1924jj.- Orynbor qalasy
2. 1924 - 1928jj.- Qyzylorda qalasy
3. 1928 - 1997jj.- Aqmola qalasy
4. 1997j. Aqmola qalasy
5. 1998j. Astana qalasy bolyp ózgerdi.
İÚ Bekitý. Konvert - oıyn túrinde júrgizý.(Bekitý suraqtary+syılyq)
Ú Úıge tapsyrma berý. Taqyrypty oqý, óziniń týǵan qalasy, turatyn aýyly týraly shaǵyn áńgime qurastyrý.
Úİ Baǵalaý.
Sabaqtyń taqyryby: Qazaqstan qalalary
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdiligi: adamzat mádenıetiniń ǵajaıyp kórinisterimen, ıaǵnı sáýlet óneriniń tamasha úlgileri – Qazaqstan qalalarymen tanystyrý. Oqýshylardyń qala týraly ózindik túsinikterin tyńdap, oılaý, salmaqty sóıleý qabiletterin shyńdaý, bilimderin kóterý.
á) damytýshylyǵy: qalalarymyzdy taza ustap, ásemdeýge úles qosýǵa, Qazaqstannyń keremetteri halyqtyń murasy ekendigin uǵyndyrý, qoǵamdy damytýǵa óz úlesterin qosar adal azamattyq oı óristerin damytý.
b) tárbıeligi: aqyldy, salmaqty oı aıtyp, tapqyr sóıleýge, bilimge qushtarlyqtaryn ár túrli ádis arqyly arttyrý, óz betinshe izdenýge baýlý, tazalyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: túsindirmeli sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, damyta oqytý(L. S. Vygotskıı), deńgeılep saralap oqytý, toptastyrý ádisin qoldaný, konvert - oıyn.
Pánaralyq baılanys: geografıa, ádebıet
Sabaqtyń kórnekiligi: oqýlyq, QR kartasy, tirek - syzbalar, qosymsha kitapshalar, kóne qalalar jınaǵy ensıklopedıasy, «Meniń elim – Qazaqstan» ensıklopedıasy, Abylaıhan jýrnaly
Sabaqtyń júrisi:
İ Uıymdastyrý bólimi.
İİ Úı tapsyrmasyn suraý.
1. Deńgeılep úlestirmeli qaǵaz taratý.
2. Test(deńgeılep saralap oqytý)
3. 2 - 3 oqýshyǵa taqtaǵa tapsyrma berý.
4. Shyǵarmashylyq jumys (salt - dástúr jazý)
5. Oqýylardan aýyzsha úı tapsyrmasyn suraý.
İİİ Úı tapsyrmasynan sózjumbaq arqyly jańa sabaqqa ótý.
1. Bizdiń elimiz? (Qazaqstan)
2. Óz elinen tys jerde ómir súretin etnostyq top?(Dıaspora)
3. Qaı ózenniń boıyn mekendeıtin 1mln. asa nemis shyǵysqa kóshirildi? (Edil)
4. Qazaqstandaǵy ulttyń basym kópshiligi kimder? (Qazaqtar)
«Qala» sózi shyǵýy tıis.
Jańa sabaqtyń jospary:
1. Qazaqstan qalalarynyń tarıhy.
2. Qazaqstan qalalaryna jeke toqtalý.
♦ Qazaqstan qalalary
↓
Almaty, Atyraý, Aqtaý, Aqtóbe, Qaraǵandy, Shymkent, Túrkistan, Qostanaı, Qyzylorda, Semeı
♦ Qazaqstan Respýblıkasy
↓
14 oblys
150 - den astam aýdan
200 - deı qala tektes kent
90 - ǵa jýyq qala
♦ Túrkistan
↓
Túrki halqynyń saıası, rýhanı ortalyǵy
Tóńiregi baý - baqsha, ózen
Jer qunarly
Óte qolaıly jerde ornalasqan
Túrkistanda qazaq jerine sopylyqty taratqan Qoja Ahmet Iasaýıdiń kesenesi bar. Ol jerge ertede qazaqtar sóziniń uly adamdaryn jerlegen.
1971j. (60 jas). Abylaı handy úsh júzdiń bıleýshisi retinde aq kıizge kóterip han etip saılaǵan.
Qazirgi gúldengen, tarıhı eskertkishter kóp, saýdasy damyǵan qalalarynyń biri. (Túrkistan (Iasy), Taraz (Jambyl qazirgi), Almalyq (Almaty))
1. 1920 - 1924jj.- Orynbor qalasy
2. 1924 - 1928jj.- Qyzylorda qalasy
3. 1928 - 1997jj.- Aqmola qalasy
4. 1997j. Aqmola qalasy
5. 1998j. Astana qalasy bolyp ózgerdi.
İÚ Bekitý. Konvert - oıyn túrinde júrgizý.(Bekitý suraqtary+syılyq)
Ú Úıge tapsyrma berý. Taqyrypty oqý, óziniń týǵan qalasy, turatyn aýyly týraly shaǵyn áńgime qurastyrý.
Úİ Baǵalaý.