InfoHub Logo

Trenıń cabaq taqyryby: «Jańa tehnologıa – sabaqta»
Trenıń maqsaty:
1. Inovasıalyq oqytýdyń jańa ádis - tásilderin meńgertý.
2. Stýdentterdiń ádistemelik bilimi men tanymdyq belsendilikterin damytý.
3. Sabaqta stýdentterdiń kásibı sheberligin tárbıe úrdisi boıynsha naqtylaý.
Trenıń kórnekiligi: sabaq sıpattamasy júıesine arnalǵan jospar – keste, úlestirme materıaldar, býkletter serıasy, túrli úlestirmeli – dıdaktıkalyq quraldar, lotereıa.
Trenıń ádisi: baıandaý, suraq – jaýap, ıdeıalar karýseli, tanystyrym, kórinis, syr – suhbat, ústel túıindemesi (rezúme)
Trenıń júrisi:
İ. Baǵdarlama týraly birer sóz.
- Sálemetsizder me, qurmetti qonaqtar jáne stýdentter?
- Sálemetsiz be?
- Búgin bizdiń sabaǵymyz trenıń túrinde ótedi. Onyń jospary taqtada tur. Myna otyrǵan jastar İ kýrs stýdentteri ádistemeni endi ǵana bastap, saýat ashý ádistemesiniń álippesimen endi ǵana tanysyp jatqandar jáne sabaqta syrttaı oqıtyn top stýdentteri de bar. Olarǵa ár semestr saıyn aýyldaryndaǵy mektepterge sabaqqa qatysý úıge tapsyrma retinde beriledi. Búgin sol qatysqan sabaqtary jaıynda, kórgen - bilgenderin baıandaýy tıis. Bulardan basqa sabaǵymyzǵa İİİ kýrs stýdentteri de qatysýda. Olardy keıin ózim qosymsha tanystyryp ótermin.
İİ. Kartochka – tent.
(teorıalyq suraqtarǵa jaýap).

Kúndizgi topqa:
1. Metodıka degen sóz qandaı maǵynany bildiredi?
2. Birinshi zańdylyq týraly ne aıtar ediń?
3. Ekinshi zańdylyq qandaı ádistemelik erejelerdi saqtaýdy talap etedi?
4. Tórtinshi zańdylyq jóninde qaı ǵalym pikir aıtty?
5. Jetinshi zańdylyqtan qandaı prınsıpter shyǵady?
6. Qazaq tilin oqytýdaǵy maqsat ne?
7. Qazaq tilin oqytý ádistemesiniń mazmuny.
8. Qazaq tilin oqytý ádisteri qandaı?
9. Saýat ashý ádistemesiniń ǵylymı negizderin tabyńyz.
10. Saýat ashý barysyndaǵy oqý men jazý prosesiniń psıhofızıologıalyq erekshelikteri qandaı?
11. Saýat ashý ádisi týraly uǵym.

Syrttaı oqý tobyna:
1. Saýat ashýdyń neshe kezeńi bar?
2. Daıyndyq kezeńiniń ereksheligin túsindirińiz.
3. Saýat ashý kezeńinde oryndalatyn jumystardy atańyz.
4. Saýat ashý sabaqtarynda dybys pen árip qalaı úıretiledi?
5. Kórnekiliktiń sabaq ótkizýdegi róli qandaı?
6. Gramatıkalyq oıyn túrleri sabaqta qalaı paıdalanylady?
7. Sergitý jattyǵýlary ne úshin kerek?

Oqytýshy:
- Kartochka - tent suraqtarynan keıin bir top ekinshi topqa suraqtar qoıyp baıqasyn. Jaýap bere almaı qalǵan topqa basqa toptyń jaýap berýine de bolady.
İİİ. Juptyq kezdesý.
Syrttaı oqý toby men kúndizgi oqý toby stýdentteri bir – birine suraq qoıady. Qoıatyn suraqtary sabaqqa, sabaqtan tys sharaǵa qatysýy, praktıka týraly bolýy kerek. Mysaly:
- Ózińiz qatysqan sabaqtan qandaı áser aldyńyz?
- Bastaýysh synypta synyp saǵatyn qalaı ótkizýge bolady, t. b?
Oqytýshy sózi:
- Stýdentter, Juptyq kezdesý qandaı áser qaldyrdy? Buǵan jaýapty joǵarǵy kýrs stýdentteri bersin. Aınur, Merýert, Gúlzıralar óz pikirlerin aıtady.

İV. Ústel túıindemesi. ( rezúme)
Óz ústelińizdiń aınalasynda otyrǵan adamdardyń tizimi.
Jalpy jas mólsherin anyqtaý maqsatynda óz ústelińizdiń aınalasynda otyrǵan barlyq qatysýshylardyń jasyn qosyńyz.
Ózderińizdiń qatysqan sabaqtaryńyzdyń sany.
Sizdiń ústel músheleriniń sport túrine qatysy.
Sizderdiń ótkizgen sabaqtan tys sharalardyń sany.
Ústel músheleriniń jattaǵan óleńderiniń sany.
Sizdiń ústel músheleriniń kóńil - kúıin túspen belgileńiz jáne ony dáleldeńiz.
Oqytýshy stýdentterdiń pikirin suraıdy.

V. Galereıa boıynsha júrý.
SHP - 31 tobynyń stýdenti Bekturǵanova Gúlzıra jańa tehnologıalarǵa arnalǵan býklet betshelermen tanystyryp shyǵady.
- Damyta oqytý tehnologıasy.
- Tirek syzba boıynsha oqytý tehnologıasy.
- Oıyn arqyly oqytý tehnologıasy.
- İzgilendire oqytý tehnologıasy.
- Problemalyq oqytý tehnologıasy.
- Deńgeılep saralap oqytý tehnologıasy.

Vİ. Jańa tehnologıa sabaqta.
Álippeden sabaq berý.
Sabaqtyń taqyryby: Á dybysy men árpi.

Sabaqtyń maqsaty: 1) Á dybysy jáne árpimen tanystyrý. Ótilgen dybystardy qaıtalaý. Daýysty jáne daýyssyz dybystardyń erekshelikterin eske túsirý, tekshemen belgileý ádisterin meńgerý.
2) Sózderge dybystyq taldaý jasaý. Kisi attary, taý, qala attary bas árpimen jazylatynyn túsindirý.
3) Balalardyń býyn týraly túsinigin keńeıtý, logıkalyq oıyndar, jattyǵýlar arqyly balalardyń pánge qyzyǵýshylyǵyn qalyptastyrý, qoldaryn jattyqtyrý.
Sabaqtyń damytýshylyq máni: balalardyń til baılyǵyn damytý, baılanystyryp sóıleýge úıretý.
Sabaqtyń ádis - tásilderi: kórnekilik, sózdik, praktıkalyq oıyn.
Sabaqtyń kórnekiligi: Kespe áripter, oıynshyqtar, teksheler, taqyrypqa baılanysty sýretter, tirek syzbalar.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý
- Sálemetsizder me, oqýshylar!
- Qane, barlyǵymyz oqýshy erejesine saı túzý otyryp, kerekti quraldarymyzdy shyǵaraıyq. (oqýshylardy tekserý).
Bar kitapqa bas bolǵan,
Álippe – ǵylym anasy.
Álippeden bastalǵan,
Danalyqtyń danasy.
Osyndaı ásem óleń shýmaqtarynan keıin, álippe oqýlyqtarymyzdy ashaıyq.

İİ. Úıge berilgen tapsyrma.
- Balalar, bizder ótken sabaqta qandaı dybys jáne árippen tanystyq?
- «İ» dybysy men árpi.
- Endeshe, «İ» dybysy men árpin eske túsireıik. Barlyǵymyz taqtaǵa qaraıyq. Taqtada nelerdi kórip turmyz?
- Tyshqan, irimshik sózderin kórip turmyz.
- Osy irimshik degenimiz ne?
- Tamaq jáne ony sút taǵamynan jasaıdy.
- İrimshikti jaqsy kóretin qaı janýar?
- Tyshqan.
- Biz berilgen basqyshtardaǵy sózderdi oqý arqyly tyshqanǵa irimshikti alýǵa kómektesemiz.