InfoHub Logo

Tárbıe saǵatynyń taqyryby: «Paı - paı, qazaqtyń kelinderi - aı!»
İ. Kirispe bólim.
a) Uıymdastyrý kezeńi.
b) Qazylar alqasyn saılaý
İİ. Negizgi bólim.
a) Saıysqa qatysýshy kelindermen tanysý
b) Saıys sharttarymen tanystyrý.
1. «Sálem – sózdiń anasy!» (Tanystyrý)
2. «Oıly bolsań, ozyp kór!»( Salt - dástúrler aıasyndaǵy suraqtar)
3. «Ónerli kelin – súıkimdi!» ( Óz ónerin kórsetý)
4. «Sóz tapqanǵa – qolqa joq!» ( Sıtýasıalyq suraqtar)
5. «Kim jyldam?» (Kartop ashý, shash órý)
6. «Saýsaǵynan bal tamǵan kelinder - aı!» (Qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn jasaý)
7. «Qylyǵyna saı eken kıimderi - aı!» ( Qazaqtyń ulttyq kıimin kıip, tanystyrý)
İİİ. Qorytyndy bólim.
a) Saıys jeńimpazdaryn marapattaý.
b) Saıysty qortyndylaý.

Dıalog (jaı mýzykamen oqylady)
Naýryz shyr aınalǵan jyldyń basy,
Adamnyń ólshenedi ómir jasy.
Qazaqtyń peıiline jarasady,
Ár úıde dastarhanǵa tolǵan asy.

Ómiriń óte kele shal bolarsyń,
Tomardaı otqa túsken dál bolarsyń.
Oınap kúl elmen birge Naýryzda,
Bul kúnge ómir ótse zar bolarsyń.

Ushady aqqý kólden qazymenen,
Júredi kól jaǵalap jazymenen.
Jarasar oıyn kúlki osyndaıda,
Oıyńdy baýraıtuǵyn nazymenen.

Kóriner aǵash sulý almasymen,
Soǵady usta temir balǵasymen.
Barady jyl aınalyp kórmegeli,
Aman ba aýyl aımaq mal basymen?

Qar erip, jer kóktemeı jaz bolama,
Muz ketpeı aıdyn kólge qaz qona ma?
Oınamaı naýryzda dýmandatyp,
Kóńili adamdardyń máz bolama?

Bolǵanda juldyz kishi, aı kólemdi,
Asqarǵa teńemeısiń qaı belińdi.
Qýanam elmen birge ulys kúni,
Qosylyp qurbylarym aıtsa óleńdi.

(Eki qyz eki jaqtan shashý shashyp kirip keledi)
Barlyǵy bir birimen kórisip, amandasyp, quttyqtap jatady. Kıiz úıge kirip jaıǵasady. Bir jaqta barlyq qyzdar áńgime quryp otyryp, uly toı qarsańynda qyzmet kórsetip júrgen jeńgelerin kórip qyzyǵady.

Baıan: Qyzdar, qarańdarshy osy uly toı qarsańynda tynbaı eńbek etip júrgen osy jeńgelerimizdiń arqasy ǵoı, men jalpy qazaq kelinderine arnap mynadaı bir óleń oqyp bergim kelip otyr, qalaı qaraısyńdar?

Qyzdar: Árıne, nur ústine nur bolar edi. Biz de bolashaqta osy jeńgelerimiz sıaqty qazaq kelinderi, bir úıdiń Ot Anasy bolatynymyz anyq.

Baıan:
Qyz attaǵan, kelin kep, aq bosaǵa,
Aq bosaǵa mereıli baq bosaǵa.
Qasıetti halqymnyń dástúrine
Kúá bolyp ǵasyrlar jatty osy ara.

Paı paı, shirkin, qazaqtyń kelinderi,
Kól darıa sekildi peıilderi.
«Abysyn tatý bolsa as kóp» degen,
Maqaldyń aıtylýy tegin be edi.

Qarıalar batasyn beredi eken,
Bata degen aq tileý kerek eken.
Jaqsy dástúr, jaqsy sóz, ıgi tilek
Urpaqtarǵa jalǵasyp keledi eken.

Tatýlyqpen tamsantqan aýylymdy,
Ardaq tutqan aǵa, ini baýyrymdy.
İzeti mol qazaqtyń kelinderi,
Baǵalattyń barshaǵa qadirińdi.

(Arasynda qyzdar qosylyp «Paı - paı» dep aıtyp otyrady.)
Sol kezde qyzdarǵa rızashylyǵyn bildirý úshin jeńgesi keledi

Ulbolsyn: Aı, qandaı jaqsy, osyndaıda qolǵabys bildiretin qaıyn sińililerimizdiń bolǵany, rıza bolyp qalǵanymyz aı, sharshaǵanymyzdy umyttyryp, kóńilimiz sergip qaldy, rahmet, Erkeqyz!

Baıan: Oqasy joq, jeńeshe men osyndaı uly toı qarsańynda siz sıaqty basqa da kelinderdiń ónerlerin kórip, úlgi alyp saıys uıymdastyrǵandy jón kórip otyrmyn, qalaı oılaısyz, osy saıysty menimen birge júrgizýge kómegińizdi berseńiz?

Ulbolsyn: Árıne, Erkeqyz, mynandaı toı qarsańynda qazaǵymyzdyń kelinderin jınalǵan jurtqa kórsetip saıystyrsaq onyń nesi aıyp? Qýana qýana kelisemin.

Baıan: Olaı bolsa, Barlyq jınalǵan ustazdar men stýdent jastarǵa búgingi ótkeli otyrǵan «Paı - paı, qazaqtyń kelinderi - aı!» saıysyna hosh keldińizder deımiz!
Sonymen búgingi saıysymyzdyń maqsaty: Kelinderdiń izettiligin, ınabattylyǵyn baǵalaý. Jas urpaq boıyndaǵy jan sulýlyǵy men qatar salt - dástúrimizdiń qalyptasýyna, zaman talabyna saı ulttyq óner men ónegege baýlý. Tanymdyq qabiletin arttyrý.

Ulbolsyn:
Saıys, saıys, kóńil shirkin tasysyn,
Saıys saıys jankúıerler qol ursyn
Ónerlerin aıamaıtyn bizderden
Saıyskerler ortamyzǵa kep ensin, – deı otyryp búgingi saıysqa qatysýshy kelinderimizdi qol soǵyp qoshemettep ortaǵa shaqyramyz.
1.
2.
3.
4.
5.
Al endigi kezekte sizderge saıysymyzǵa óz oı pikir, tujyrymdaryn bildiretin sarapshylarymyzben tanystyryp óteıin.

Kóp sóılep, jón jobadan biz aspaıyq,
Qandaı saıys bolsa da biz qashpaıyq,
Al, endeshe ruqsat bolsa.
Kolejishilik «Eń úzdik kelin!» saıysyn biz bastaıyq!- dep aldymen saıys sharttarymen tanystyryp óteıin.

Saıys sharttarymen tanystyrý.
1. «Sálem – sózdiń anasy!» (Tanystyrý)
2. «Oıly bolsań, ozyp kór!»( Salt - dástúrler aıasyndaǵy suraqtar)
3. «Ónerli kelin – súıkimdi!» ( Óz ónerin kórsetý)
4. «Sóz tapqanǵa – qolqa joq!» ( Sıtýasıalyq suraqtar)
5. «Kim jyldam?» (Kartop ashý, shash órý)
6. «Saýsaǵynan bal tamǵan kelinder - aı!» ( Qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn jasaý)
7. «Qylyǵyna saı eken kıimderi - aı!» ( Qazaqtyń ulttyq kıimin kıip, tanystyrý)

1 shartymyz.
Armysyzdar, aınalaıyn dana halqym.
Saqtaǵan ultymyzdyń berik saltyn.
Ata - baba shejiresin jiktep,
Tanystyrý paryzy árbir jastyń,
Ónerlerin pash eter otbasylar,
Sátte kelip qalǵandaı tanysatyn deı kele alǵashqy shartymyz boıynsha
«Sálem – sózdiń anasy!» tanystyrý kezeńi. Ortaǵa 1 sanymyz boıynsha birtindep saıyskerlerimizdi shaqyraıyq.
(Qazylar alqasynan baǵasyn suraý)
Kúı nóserin tógeıik,
Jyrdan monshaq óreıik.
Ýa, jamaǵat, al endi
Kúıge kezek bereıik.