InfoHub Logo

Bolashaq mamandardyń shyǵarmashylyq qabiletterin ınovasıalyq tehnologıalar arqyly damytýdyń joldary

Qazaqstan Respýblıkasynyń «Bilim týraly Zańynda»: «Bilim berý júıesiniń basty maqsaty – ulttyq jáne adamzattyq mádenı qundylyqtar negizinde jeke tulǵanyń qalyptasýyna qajetti jaǵdaı jasaý», - dep kórsetilgen.

Muǵalimder pedagogıkalyq, psıhologıalyq, fılosofıalyq, fızıologıalyq jáne t. b. bilim salalarynyń tıimdi zertteý nátıjeleri men álemdik ozyq tájirıbelerdiń aldyńǵy qatarly ıdeıalaryn basshylyqqa alady. Jańa kezeńdegi muǵalimniń shyǵarmashylyq is - áreketiniń mazmuny zertteýshilik qyzmetten, jańa izdenisterden, oqýshymen, ata - anamen tyǵyz yntymaqtastyqtan turady. Jeke tulǵa qabiletterine baǵyttalǵan oqytý úrdisi ár muǵalimniń ózine, óz isine jáne ózgege degen jaýapkershiliginiń artyp, oqýshymen qarym - qatynasyn berik senimge negizdegende ǵana ıgi nátıjesin baıqatýy múmkin.

Qaı memlekettiń bolmasyn irgetasy, jarqyn bolashaǵy – onyń urpaǵy. Olaı bolsa, túptep kelgende, eldiń tiliniń, týǵan jeriniń, salt - dástúriniń, qadir - qasıetiniń artýy sol jas jetkinshekterdiń sana - sezimi bolyp tabylady. Sol urpaqty tárbıeleıtin de, joǵary sapaly azamat retinde qalyptastyratyn da bilim oshaǵy bolsa, bul - qoǵamnyń bilim salasyna qosatyn talaptarynan týyndaıdy. Osy maqsattan týyndaǵan bilim tujyrymdamasynda: «Bilim salasyndaǵy oqý - tárbıe úrdisiniń aıqyn maqsaty, bir jaǵynan, gýmanıtarlyq mádenıetti jaratylystaný - ǵylymı mádenıetpen úılesimdi baılanystyrý bolyp tabylady»,- delingen. Mine, mundaı maqsatqa jetý - oqytýdyń ádis – tásilderi men ár alýan quraldaryn qoldanýdyń tıimdiligin arttyrý mindetin júzege asyrýdy qajet etedi.

Ana tilin ana sútimen boıyna darytpaǵan, onyń tunyǵyna qanyp, tereńine boılamaǵan bala tildiń qadirin qaıdan túsinsin?! Demek, besik jyrynan bastalyp, balanyń boıyna sińgen ana tili otbasynda úzilmeı, balabaqshada ulasyp, odan ári mektep, kolejben jalǵasyp, joǵary oqý oryndarymen aıaqtalyp jatsa, mine, sonda ǵana ol muratqa jetpek. Osy júıe úzilmegende ǵana bala tili ana tiline aınalyp, tárbıe – taǵylym tili, óner tili, ǵylym tili bola alady. Uly kemeńger Shyńǵys Aıtmatov aıtqandaı: «Halyqtyń máńgi ǵumyry – onyń tilinde. Árbir til óziniń halqy úshin uly». Endeshe, búgingi tańda ustaz kóterer júk te aýyr, aýqymdy, salmaqty. Zaman alǵa jyljyp, qoǵam ózgergen saıyn jańa mazmundy oqý júıesin qalyptastyrý ómir talabyna aınalýda. Búgingi stýdent - erteńgi mamanǵa qoıylyp otyrǵan tańdaý, maqsat ta joǵary. Bala tárbıesi - qoǵamnyń azamatyn daıarlaý jolyndaǵy abyroıly is. Óıtkeni tarıhty jasaıtyn da, tabıǵatqa qojalyq etip, ıgilikke ıe bolatyn da halyq jáne onyń jas urpaǵy.

Orta arnaýly oqý oryndarynda bolashaq mamandardyń shyǵarmashylyq qabiletterin, kásiptik deńgeıin, tanymdyq belsendilikterin jan - jaqty damytý maqsatyna kóp kóńil bólinedi. Mundaǵy bizdiń basty ustanar mindet - maqsatymyz – halyqtyń óz beınesin ashatyn salt - dástúr, ádet - ǵurpyna tárbıeleý, gýmanıtarlyq baǵytta kóp kóńil bólý, halqymyzdyń tarıhy, ádebıeti men mádenıetinen maǵlumat berý.