Jaqsy sóz – janǵa qýat (Ózin - ózi taný páni 4 - synyp)
Jaqsy sóz – janǵa qýat
(Ózin - ózi taný páni. 4 - synyp)
Sabaq maqsaty:
Oqýshylardyń «sóz», «baqyt» qundylyǵy týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- Jaqsy sózdiń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý;
- Jaqsy sózderdi qoldana bilý iskerlikterin damytý;
- İzgilikke, izettilikke tárbıeleý.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylarmen amandasyp, synyp tazalyǵyn, qural - jabdyqtaryn tekserý.
2. Tynyshtyq sáti.
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar. Aıaq - qolyńyzdy aıqastyrmańyz. Qolyńyzdy tizeńizge nemese ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyz ben tilek - qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty.
Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy.
Odan ári nur sizdiń aýyzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte – birte qarqyn jáne shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan – jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, olardyń da júregi nurǵa tolsyn.
Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa, ósimdikterge, barlyq tiri janǵa taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túpkir - túpkirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: «Men nurlymyn... Nur meniń ishimde... Men Nurmyn».
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady.
Rahmet.
3. Úı tapsyrmasyn tekserý
43 bettegi S. Máýlenovtyń «Men elimdi súıemin» áńgimesin oqý.
Suraqtar:
1. «Týǵan jersiz adamnyń kúni joq» - degende neni túsinesińder?
2. Senderge óz eliń nesimen ystyq?
3. Sender óz elińdi súıetinderińdi qalaı dáleldeı alasyńdar?
4. Dáıeksóz.
Júrekten shyqqan sóz júrekke jol tabady.
Naýaı
- Dáıeksózdiń maǵynasyn qalaı túsinesińder?
Dáıeksózdiń maǵynasyn ashý. Hormen qaıtalatý, dápterge jazǵyzý.
5. Áńgimelesý
Sypaıy qoıan
Meksıka ertegisi
Bir kúni meıirimdi jáne sypaıy qoıan kórshi baqshada qyryqqabatqa toıyp alyp, úıine jınalyp jatqanda, kenetten túlkini kórip qalady. Qoıannyń júregi dir etti. Qashý kerek, biraq qaıda. Oılanbastan bir úńgirge kirip ketti. Qoıan óte sypaıy, tárbıeli edi. Úńgirge ruqsatsyz kirgenine yńǵaısyzdanyp, amandasý qajet ekendigin túsinedi.
- Sálemetsiz be, meıirimdi úńgir. Seniń keńdigińdi jáne tynyshtyǵyń janǵa raqat sezim syılaǵandaı. Maǵan kirýge ruqsat etshi, - deıdi.
Al úńgirdiń túpkirinde jylan mekendeıtin. Ol qoıannyń daýysyn estip, ony shaqyrady. Jylannyń daýysynan onyń jegisi kelip turǵanyn sezgen qoıan:
- Sizdi mazalaǵanyma keshirińiz, meni Ana - qoıan kútip otyr. Saý bolyńyz, - dep qasha jóneledi.
Osy bir sıqyrly, sózder – aı! Qoıan maǵan jaqsy sóz aıtpaǵanda, men ony ustap alar edim, - dep ókindi jylan.
Suraqtar:
- Qoıannyń jyly sózderiniń ózine qandaı kómegi boldy?
- Jaqsy sóz adamdarǵa qalaı áser etti?
6. Shyǵarmashylyq jumys, toptyq jumys.
Oqýlyqtaǵy sýretterge qaraı otyryp, olardyń qaısysy maqtaý, quttyqtaý, amandyq suraý, alǵys sózder ekendigin taýyp aıtyńyzdar.
7. Tapsyrma
Jaqsy sózderdi paıdalana otyryp, dıalog qurastyrý.
1. Sabaqqa keshigip kelgen oqýshy men muǵalim arasyndaǵy áńgimeden úzindi.
2. Ájesi men nemeresiniń bir – birine aıtqan jyly sózderi.
3. Emhanaǵa kelgen naýqas pen dáriger arasyndaǵy dıalog.
8. Úı tapsyrmasy.
Ózderi jıi qoldanatyn jyly sózderdi jazyp kelý.
9. Sońǵy tynyshtyq sáti.
Baıaý áýen qoıylady. Oqýshylar denesin, basyn tik ustap, kózin jumyp otyrady.
- Árqaısymyz oń qolymyzben júregimizdi ustap kóreıik. Óz júregimizdiń jylylyǵyn sezinip, júrek jylýymyzdy adamdarǵa, aınalamyzǵa jetkizý úshin ishteı olarǵa jaqsy tilekter tileıik. Jaqsy oı oılaıyq, jaqsy sóz soıleıik, jaqsy is jasaıyq! Búgingi sabaqtan alǵan áserlerińizdi júrekterińizge túıip alyńyzdar. Rahmet! Kózderińizdi ashýǵa bolady.
Batys Qazaqstan oblysy, Terekti aýdany
H. Esenjanov atyndaǵy JOBBM
«Ózin – ózi taný» pániniń muǵalimi
Nıgmetova Aısýlý Jıenbaevna
Jaqsy sóz – janǵa qýat (Ózin - ózi taný páni 4 - synyp). júkteý
(Ózin - ózi taný páni. 4 - synyp)
Sabaq maqsaty:
Oqýshylardyń «sóz», «baqyt» qundylyǵy týraly túsinikterin keńeıtý.
Mindetteri:
- Jaqsy sózdiń adam ómirindegi mańyzdylyǵyn túsindirý;
- Jaqsy sózderdi qoldana bilý iskerlikterin damytý;
- İzgilikke, izettilikke tárbıeleý.
Sabaq barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylarmen amandasyp, synyp tazalyǵyn, qural - jabdyqtaryn tekserý.
2. Tynyshtyq sáti.
Yńǵaılanyp otyryńyzdar, denelerińizdi túzý ustańyzdar. Aıaq - qolyńyzdy aıqastyrmańyz. Qolyńyzdy tizeńizge nemese ústelge qoıýǵa bolady. Kózderińizdi jumýlaryńyzdy ótinemin.
Elestetip kórińiz: Kún nury sizdiń tóbeńizden ótip, keýdeńizge qaraı boılap barady. Keýdeńizdiń orta tusynda gúl túınegi ornalasqan. Gúldiń túınegi nurdan baıaý ashylyp keledi. Balǵyn jáne taza ásem gúl sizdiń ár oıyńyzdy, ár sezimińizdi, emosıańyz ben tilek - qalaýyńyzdy shaıyp, júregińizdiń qaýyzyn ashty.
Nur sáýlesi sizdiń boıyńyzǵa aqyryn taraı bastaǵanyn elestetińiz. Ol birtindep kúsheıe túsýde. Oımen osy nurdy qoldaryńyzǵa túsirińiz. Sizdiń qoldaryńyz nurǵa bólenip, sáýle shashýda. Qolymyz tek jaqsy, izgi ister isteıdi jáne barshaǵa kómektesedi. Nur aıaqtaryńyzǵa tarady. Aıaqtaryńyz nur sáýlesin shashýda. Olar sizdi tek jaqsylyq jasaý úshin jaqsy jerlerge aparady. Olar nur men mahabbat quralyna aınaldy.
Odan ári nur sizdiń aýyzyńyzǵa, tilińizge tarady. Tilińiz tek shyndyqty jáne jaqsy, izgi sózder ǵana aıtady. Nurdy qulaqtaryńyzǵa baǵyttańyz, qulaqtaryńyz tek jaqsy sóz ben ásem áýendi ǵana estıdi. Nur kózderimizge de jetti, kózimiz tek jaqsyǵa qarap, bárinen jaqsylyqty ǵana kóredi. Sizdiń basyńyz túgeldeı nurǵa bólenip, basyńyzǵa tek izgi, sáýleli oı keledi.
Nur birte – birte qarqyn jáne shuǵylana bastaıdy, sizdiń deneńizden shyǵyp, jan – jaǵyńyzǵa sáýle shashady. Osy nurdy týysqandaryńyzǵa, muǵalimderińizge, dostaryńyzǵa, tanystaryńyzǵa baǵyttańyz. Nurdy ýaqytsha túsinispeı, renjisip júrgen adamdarǵa da baǵyttańyz, olardyń da júregi nurǵa tolsyn.
Osy nur búkil álemge: barlyq adamdarǵa, jan - janýarlarǵa, ósimdikterge, barlyq tiri janǵa taralsyn... Ǵalamnyń barlyq túpkir - túpkirine nur baǵyttańyz. Oısha aıtyńyz: «Men nurlymyn... Nur meniń ishimde... Men Nurmyn».
Osyndaı Nur, Mahabbat jáne Tynyshtyq kúıinde otyra turyńyz...
Endi osy Nurdy júregińizge ornalastyryńyz. Nurǵa toly búkil álem sizdiń júregińizde. Ony osyndaı ásem qalypta saqtańyz.
Jaımen kózińizdi ashýǵa bolady.
Rahmet.
3. Úı tapsyrmasyn tekserý
43 bettegi S. Máýlenovtyń «Men elimdi súıemin» áńgimesin oqý.
Suraqtar:
1. «Týǵan jersiz adamnyń kúni joq» - degende neni túsinesińder?
2. Senderge óz eliń nesimen ystyq?
3. Sender óz elińdi súıetinderińdi qalaı dáleldeı alasyńdar?
4. Dáıeksóz.
Júrekten shyqqan sóz júrekke jol tabady.
Naýaı
- Dáıeksózdiń maǵynasyn qalaı túsinesińder?
Dáıeksózdiń maǵynasyn ashý. Hormen qaıtalatý, dápterge jazǵyzý.
5. Áńgimelesý
Sypaıy qoıan
Meksıka ertegisi
Bir kúni meıirimdi jáne sypaıy qoıan kórshi baqshada qyryqqabatqa toıyp alyp, úıine jınalyp jatqanda, kenetten túlkini kórip qalady. Qoıannyń júregi dir etti. Qashý kerek, biraq qaıda. Oılanbastan bir úńgirge kirip ketti. Qoıan óte sypaıy, tárbıeli edi. Úńgirge ruqsatsyz kirgenine yńǵaısyzdanyp, amandasý qajet ekendigin túsinedi.
- Sálemetsiz be, meıirimdi úńgir. Seniń keńdigińdi jáne tynyshtyǵyń janǵa raqat sezim syılaǵandaı. Maǵan kirýge ruqsat etshi, - deıdi.
Al úńgirdiń túpkirinde jylan mekendeıtin. Ol qoıannyń daýysyn estip, ony shaqyrady. Jylannyń daýysynan onyń jegisi kelip turǵanyn sezgen qoıan:
- Sizdi mazalaǵanyma keshirińiz, meni Ana - qoıan kútip otyr. Saý bolyńyz, - dep qasha jóneledi.
Osy bir sıqyrly, sózder – aı! Qoıan maǵan jaqsy sóz aıtpaǵanda, men ony ustap alar edim, - dep ókindi jylan.
Suraqtar:
- Qoıannyń jyly sózderiniń ózine qandaı kómegi boldy?
- Jaqsy sóz adamdarǵa qalaı áser etti?
6. Shyǵarmashylyq jumys, toptyq jumys.
Oqýlyqtaǵy sýretterge qaraı otyryp, olardyń qaısysy maqtaý, quttyqtaý, amandyq suraý, alǵys sózder ekendigin taýyp aıtyńyzdar.
7. Tapsyrma
Jaqsy sózderdi paıdalana otyryp, dıalog qurastyrý.
1. Sabaqqa keshigip kelgen oqýshy men muǵalim arasyndaǵy áńgimeden úzindi.
2. Ájesi men nemeresiniń bir – birine aıtqan jyly sózderi.
3. Emhanaǵa kelgen naýqas pen dáriger arasyndaǵy dıalog.
8. Úı tapsyrmasy.
Ózderi jıi qoldanatyn jyly sózderdi jazyp kelý.
9. Sońǵy tynyshtyq sáti.
Baıaý áýen qoıylady. Oqýshylar denesin, basyn tik ustap, kózin jumyp otyrady.
- Árqaısymyz oń qolymyzben júregimizdi ustap kóreıik. Óz júregimizdiń jylylyǵyn sezinip, júrek jylýymyzdy adamdarǵa, aınalamyzǵa jetkizý úshin ishteı olarǵa jaqsy tilekter tileıik. Jaqsy oı oılaıyq, jaqsy sóz soıleıik, jaqsy is jasaıyq! Búgingi sabaqtan alǵan áserlerińizdi júrekterińizge túıip alyńyzdar. Rahmet! Kózderińizdi ashýǵa bolady.
Batys Qazaqstan oblysy, Terekti aýdany
H. Esenjanov atyndaǵy JOBBM
«Ózin – ózi taný» pániniń muǵalimi
Nıgmetova Aısýlý Jıenbaevna
Jaqsy sóz – janǵa qýat (Ózin - ózi taný páni 4 - synyp). júkteý
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: 1 - bólim. Taza, minsiz asyl sóz
