Sóz jáne onyń maǵynasy
Taqyryby: Sóz jáne onyń maǵynasy
Maqsaty:
1. Ótken sabaqta alǵan bilimderin qaıtalaý arqyly oqýshy oı – pikirin pysyqtaý, tıanaqtaý.
2. Oqýshy sóıleý, sózdik qoryn molaıtý, sóz týraly uǵymdaryn keńeıtý.
3. Sypaıylyqqa, ádeptilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: Úlestirmeli qıma qaǵaz, oqýlyq, kók, jasyl, qyzyl konvertter ( tapsyrma jazylǵan)
Sabaq barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
İİİ. Bilimdi tıanaqtaý
Úıge berilgen jattyǵýda berilgen sóılemderdi kóshirip jazyp, qysqarǵan sózderge jalǵaýlardyń qalaı jalǵanǵanyn túsindirý. (oqýshylardyń jaýaby)
Búgingi sabaqqa erekshe kóńil bóleıik, óıtkeni ótken sabaq materıaldaryn qalaı meńgergendikterińdi bilý úshin úsh topqa bólinip saıysqa túsemiz. Ár topqa tıesili tapsyrma salynǵan konvert usynylady.(kók, jasyl, qyzyl)
1 - kezeń «Alǵashqy adym» - Ár topqa konvert berildi, onda birneshe suraqtar bar, soǵan jaýap beriledi.
İ - top. Kók konvert
1. Túbir sóz degenimiz ne?
2. Sóılem degenimiz ne?
3. Býyn úndestigi degenimiz?
4. Mátin degenimiz ne?
5. Etistik degenimiz ne?
İİ top. Jasyl konvert
1. Sóz tirkesi degenimiz ne?
2. Mátin túrlerin ata.
3. Jaı sóılem degenimiz ne?
4. Dybys úndestigi degenimiz ne?
5. Sóılemniń dara múshesi degenimiz ne?
İİİ top. Qyzyl konvert.
1. Qystyrma sóz degenimiz ne?
2. Qos sózder degenimiz ne?
3. Qurmalas sóılem degenimiz?
4. Birikken sóz degenimiz ne?
5. Sóılemniń kúrdeli múshesi degenimiz ne?
a) Oqýshylardyń suraqtarǵa jaýaby.
á) Qalǵan oqýshylar taqtada berilgen sózderdi retimen maǵynasyna qaraı jazý.
2 – kezeń «Kim jyldam» Ár topqa sózder beriledi, sol sózderge sóılem qurap dápterlerine jazyp, oqylady.
3 – kezeń «Oı túıin» Mátinge at qoıý. Ár topqa mátin beriledi, mátin oqylyp, at qoıylady. Berilgen mátin qandaı mátin túrine jatady?
4 – kezeń «Oılan tap» Eki – úsh shýmaq óleń joldary oqylady, sol óleńnen ózderi biletin sózderdi tabý. (qos sóz, birikken sóz, qystyrma sóz)
5 – kezeń «Márege jetý»
- Balalar, káne oılanyp kórelik biz qaı sózder týraly aıtpadyq
- Iá, Senderge berilgen tapsyrmalar ishinde qysqarǵan sózge baılanystya ıtylmaǵan. Bul sózge birneshe jattyǵý oryndaıyq.
Kitappen jumys.
265 – jattyǵý.
1. Qysqarǵan sózdi tolyq jazý.
Kg, km, sm, l, g, m, mm.
Kg - kılogramm, l - lıtr. t. b.
266 – jattyǵý.
1. Esepti kóshirip jazý, shyǵarý.
2. Jaýabyn qysqarǵan sóz qatystyryp jazý.
Jaýaby: Serik 300m jol júrdi, zat salmaǵy 2kg 450g.
267 – jattyǵý. 1. Sóılemderdi oqý, qysqarǵan sózderdi tabý.
268 – jattyǵý. 1. Qysqarǵan sózderdi tolyq jazý.
1. Birikken Ulttar uıymy. BUU
2. Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy. TMD
3. Qazaq Ulttyq Pedagogıkalyq Ýnıversıteti. QUPÝ
4. Ujym sharýashylyǵy. USH
6 – kezeń. Oqýshylarǵa suraq qoıa otyryp
a) Sabaqty qorytyndylaý.
á) Oqýshy bilimin baǵalaý.
b) Úı tapsyrmasyna 269 – jattyǵý.
Shyǵys Qazaqstan oblysy, Aıagóz qalasy
K. Boztaev atyndaǵy jalpy bilim berý mektebi
Bastaýysh pán muǵalimi Shegebaeva Qarlyǵash Qaırlyqyzy
Maqsaty:
1. Ótken sabaqta alǵan bilimderin qaıtalaý arqyly oqýshy oı – pikirin pysyqtaý, tıanaqtaý.
2. Oqýshy sóıleý, sózdik qoryn molaıtý, sóz týraly uǵymdaryn keńeıtý.
3. Sypaıylyqqa, ádeptilikke tárbıeleý.
Kórnekiligi: Úlestirmeli qıma qaǵaz, oqýlyq, kók, jasyl, qyzyl konvertter ( tapsyrma jazylǵan)
Sabaq barysy: İ. Uıymdastyrý kezeńi.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
İİİ. Bilimdi tıanaqtaý
Úıge berilgen jattyǵýda berilgen sóılemderdi kóshirip jazyp, qysqarǵan sózderge jalǵaýlardyń qalaı jalǵanǵanyn túsindirý. (oqýshylardyń jaýaby)
Búgingi sabaqqa erekshe kóńil bóleıik, óıtkeni ótken sabaq materıaldaryn qalaı meńgergendikterińdi bilý úshin úsh topqa bólinip saıysqa túsemiz. Ár topqa tıesili tapsyrma salynǵan konvert usynylady.(kók, jasyl, qyzyl)
1 - kezeń «Alǵashqy adym» - Ár topqa konvert berildi, onda birneshe suraqtar bar, soǵan jaýap beriledi.
İ - top. Kók konvert
1. Túbir sóz degenimiz ne?
2. Sóılem degenimiz ne?
3. Býyn úndestigi degenimiz?
4. Mátin degenimiz ne?
5. Etistik degenimiz ne?
İİ top. Jasyl konvert
1. Sóz tirkesi degenimiz ne?
2. Mátin túrlerin ata.
3. Jaı sóılem degenimiz ne?
4. Dybys úndestigi degenimiz ne?
5. Sóılemniń dara múshesi degenimiz ne?
İİİ top. Qyzyl konvert.
1. Qystyrma sóz degenimiz ne?
2. Qos sózder degenimiz ne?
3. Qurmalas sóılem degenimiz?
4. Birikken sóz degenimiz ne?
5. Sóılemniń kúrdeli múshesi degenimiz ne?
a) Oqýshylardyń suraqtarǵa jaýaby.
á) Qalǵan oqýshylar taqtada berilgen sózderdi retimen maǵynasyna qaraı jazý.
2 – kezeń «Kim jyldam» Ár topqa sózder beriledi, sol sózderge sóılem qurap dápterlerine jazyp, oqylady.
3 – kezeń «Oı túıin» Mátinge at qoıý. Ár topqa mátin beriledi, mátin oqylyp, at qoıylady. Berilgen mátin qandaı mátin túrine jatady?
4 – kezeń «Oılan tap» Eki – úsh shýmaq óleń joldary oqylady, sol óleńnen ózderi biletin sózderdi tabý. (qos sóz, birikken sóz, qystyrma sóz)
5 – kezeń «Márege jetý»
- Balalar, káne oılanyp kórelik biz qaı sózder týraly aıtpadyq
- Iá, Senderge berilgen tapsyrmalar ishinde qysqarǵan sózge baılanystya ıtylmaǵan. Bul sózge birneshe jattyǵý oryndaıyq.
Kitappen jumys.
265 – jattyǵý.
1. Qysqarǵan sózdi tolyq jazý.
Kg, km, sm, l, g, m, mm.
Kg - kılogramm, l - lıtr. t. b.
266 – jattyǵý.
1. Esepti kóshirip jazý, shyǵarý.
2. Jaýabyn qysqarǵan sóz qatystyryp jazý.
Jaýaby: Serik 300m jol júrdi, zat salmaǵy 2kg 450g.
267 – jattyǵý. 1. Sóılemderdi oqý, qysqarǵan sózderdi tabý.
268 – jattyǵý. 1. Qysqarǵan sózderdi tolyq jazý.
1. Birikken Ulttar uıymy. BUU
2. Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy. TMD
3. Qazaq Ulttyq Pedagogıkalyq Ýnıversıteti. QUPÝ
4. Ujym sharýashylyǵy. USH
6 – kezeń. Oqýshylarǵa suraq qoıa otyryp
a) Sabaqty qorytyndylaý.
á) Oqýshy bilimin baǵalaý.
b) Úı tapsyrmasyna 269 – jattyǵý.
Shyǵys Qazaqstan oblysy, Aıagóz qalasy
K. Boztaev atyndaǵy jalpy bilim berý mektebi
Bastaýysh pán muǵalimi Shegebaeva Qarlyǵash Qaırlyqyzy
You Might Also Like
