InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: Jikteý esimdiginiń septelýi (slaıdymen)
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa jikteý esimdiginiń septelýin zat esimniń septelýimen salystyra otyryp meńgertý, jikteý esimdiginiń tilde atqaratyn qyzmetin baıqatý. Oqýshylardy esimdikti sóıleý tájirıbelerinde sanaly túrde qoldana bilýge úıretý.
Damytýshylyq: Oqýshylardy qajet jaǵdaıda zat esimderdi esimdiktermen almastyryp qoldanýǵa daǵdylandyrý, oı - órisin, tilin damytý, óz oıyn tez ári júıemen jetkizýge, shyǵarmashylyqqa baýlý.
Tárbıelik: Oqýshylardy óz ana tilin súıýge, mýzykalyq ulttyq aspaptarǵa qyzyǵýshylyǵyn arttyrý arqyly, óziniń ulttyq ónerin súıýge tárbıeleý. Berilgen jumystary boıynsha jetistikke jetýge mashyqtandyrý.
Sabaq túri: jarys
Pán aralyq baılanys: ana tili, mýzyka
Ádisi: túsindirý, taldaý, suraq - jaýap
Kórnektiligi: ınteraktıvti taqta, kartochka, shar, qońyraýshalar.

Sabaq barysy: I. Psıhologıalyq daıyndyq.
- Balalar búgingi sabaǵymyzǵa qonaqtar keldi.
- Ustazdarǵa óz qoshemetimizdi bildirip, qazaq tili pánine degen súıispenshiligimizdi óleń joldarymen jetkizeıik. (oqýshy shyǵarmashylyǵynan)

1. Qazaq tilim, meniń baǵym qolyńda,
Jetkizetin bolashaqtyń jolyna.
Bilim nárin qazaq tilim jetelep,
Baqytymda qazaq tili baǵymda.

2. Men qazaqtyń balasy,
Qazaq tili - óz tilim.
Kók baıraǵym jelbirep,
Qazaqtyń tóktim men jyryn.

3. Ana tilin qolǵa alyp,
Ustazdan aldym men bilim.
Altyn uıa mektepten,
Úırendim tildiń qyr – syryn.

4. Anam maǵan úıretken ana tilin,
Qurmette dep qazaqtyń dana tilin.
Bilgenińe qýanam ózge tildi,
Bıik tursyn deıdi ǵoı – Ana tiliń.

- Mine, balalar, búgingi sabaǵymyzǵa óz shyǵarmashylyqtaryńdy óleń jolymen tartý etip, jatyrsyńdar.
- Endi, úı jumysymyzdy bastamas buryn, synybymyzdyń oqýshysy Baıqonaqtyń qolónerimen tanysaıyq. Ol sabaǵymyzǵa qolónerin ala kelipti. Ákesimen birge jasaǵan dombyrasymen tanystyra ketsin.
- Mine, búgingi sabaǵymyzda bul aspapty jaı kórsetip jatqan joqpyz.

1 slaıd. Ulttyq aspaptardy kórsetý.
- Balalar, munda nazarymyzdy aýdaraıyq.
- Biz qandaı aspaptardy kórip otyrmyz?
- Dombyra, qobyz, shańqobyz, jetigen, qońyraý, sazsyrnaı.
- Endeshe dombyrany jaqsy úırenýimiz úshin, úı tapsyrmasyn oryndaıyq.
- Úıge «Kitaphanada» taqyrybyna áńgime jazý berilgen. (30 – jattyǵý)
II. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Ótilgen taqyrypty júıeleý maqsatynda bizge qatarlas 4 «B» synyp oqýshylary búgingi sabaǵymyzǵa «Hat qorjyn» oıynyn oınaýǵa tilek bildiripti, munda birneshe tapsyrmalar berilgen, óz bilimderimizdi osy oıyn arqyly synamaqshymyz.
2 slaıd
«Hat qorjyn» oıyny
1. Sóz taptary qalaı atalady?
2. Qandaı sóz tabyn esimdik deımiz?
3. Jikteý esimdigi degenimiz ne?
4. Jikteý esimdigin jekeshe, kópshe túrde úsh jaqta jikte.
5. Jumbaq
Bas, qulaq, moıyny bar,
Úp – úlken shanaǵy bar.
Ysqyshpen ysqanda
Ándetip shyǵar áni bar.
- Balalar, endeshe qobyz aspaby týraly ne bilemiz?
slaıd
Kúı atasy - Qorqyt atamyz kishkene kezinen aqyldy, ónerli bolyp ósken. Ol barlyq aspaptarda oınaı bilgen. ózi oılap tapqan qobyz aspabynda Qorqyt janýarlardyń, qustardyń únin salǵan.
III. Jańa sabaq.
Jikteý esimdiginiń septelýi degen taqyrybymyzdy tereńdete túsýimizge búgingi sabaǵymyzda mýzykalyq aspaptarǵa da kóńil bólemiz. Ondaǵy maqsatymyz ulttyq mýzykalyq aspaptardy tereńirek bilip, olarǵa degen qyzyǵýshylyǵymyzdy bildireıik.
- Endeshe, oqýlyǵymyzdaǵy 31 – jattyǵýdy ishteı oqyp, kóshirip jazamyz.
1) Esimdikterdiń astyn syz.
2) Qaı septikte turǵanyn aıt