- 05 naý. 2024 00:59
- 263
Jurnaq
Qazaq tili 2 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Jurnaq
Sabaqtyń maqsaty
Bilimdilik: jurnaq týraly bilim – bilik daǵdylaryn bekitý; sóz quramyna taldaý daǵdylaryn qalyptastyrý; oqý, sóıleý daǵdylaryn qalypastyrý.
Damytýshylyq: sózdiń qorlaryn, tilderin, oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik: oqýǵa, eńbekke, uqyptylyqqa, ádeptilikke, ásemdikke baýlý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, keste, sýretter, test jazylǵan kartochkalar.
Sabaqtyń tıpi: bilim - bilikti qalyptastyrý.
Ádis – tásilder: suraq - jaýap, túsindirý, oıyn, ózindik jumys, toppen jumys, test.
Túri: oıyn sabaq
Sabaqtyń barysy:
Psıhologıalyq daıyndyq:
Jabyrqaýdy bilmeımiz,
Jalqaýlyqty súımeımiz,
Biz talantty jas ulan,
Úlgi alamyz jaqsydan.
İ. Uıymdastyrý kezeńi
a) Oqýshylarmen sálemdesý;
b) oqýshylardy túgendeý;
v) jumys ornynyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý;
g) oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
116 - bettegi, 5 - jattyǵý.
Kóp núkteniń ornyna jurnaqtardyń tıistisin qoıyp sóılemderdi kóshirip jazý.
İİİ. Qyzyǵýshylyqty oıatý: Sóz quraý.
A--- R ---J --- Q ---U ---N
5 ----3 --- 1 --- 6 --- 2--- 4
Sheshýi: Jurnaq
«Gúl tańda» oıyny.
1. Túbir degenimiz ne?
2. Jurnaq degenimiz ne?
3. Týyndy sóz degenimiz ne?
4. Qosymsha degenimiz ne?
Jańa sabaq: Jurnaq (Qaıtalaý sabaǵy)
1 - jattyǵý. Jumbaqty sheshý
Aq shatyrly bir qala
Sýda júzip júr dara
(Keme)
Týyndy sózdi taýyp, túbir men qosymshasyn belgile.
Kemeler oıyny.
Tazalyq, birlik, erkindik, dostyq, qalalyq.
2 - jattyǵý. Ózindik jumys.
Kóp núkteniń ornyna – lyq, - lik, - dyq, - dik, - tyq, - tik jurnaqtarynyń tıistisin qoıyp, sóılemderdi kóshirip jaz.
Almatyda bokstan bolǵan jarysqa elimizdiń barlyq qalalarynan oqýshylar keldi. Aıbek jarysqa kelgenderdi tanystyryp úlgerdi: Men astanalyq, Erlan – almaty..., Úsen – aqtaý..., Serjan – shymkent..., Ernur – taraz..., Arman – óskemen..., - dep aıta bastady.
Sergitý sáti:
Qarlyǵashqa uqsaıyq,
Káne, qanat jazaıyq.
Qarlyǵash bolyp ushaıyq,
Ushyp, ushyp alaıyq.
4 - jattyǵý. Sóılemderdi kóshirip jazý.
1. Kópshilik aldynda ádepsiz sóıleme. 2. Baqytty bolǵyń kelse - jaman ádetten aýlaq bol. 3. Inabatty, sypaıy bol.
Qaramen jazylǵan sózder qandaı jurnaq arqyly jasalǵan?
İ top
Túbir sózder jazady.
İİ top
Týyndy sózder jazady.
İİİ top
Qosymshaly sózder jazady.
5 - jattyǵý. Bulttar tónip keledi oıyny.
Taýlar, teńizshi, juldyz, dombyrashy, saýysqan, aqyldy, balalyq.
Berilgen sózderden týyndy sózderdi tabý.
Test
Qorytý.
Órmekshi, bala, balapan, bilim, kitap, shalǵy, kúı, kúıshi, oqý.
Osy sózderdi Ven dıagramsyna ornalastyr.
Túbir sóz
Týyndy sóz
Úı tapsyrmasy: 6 - jattyǵý. Erejeler jattaý.
Baǵalaý. Topty baǵalaý
Sabaqtyń taqyryby: Jurnaq
Sabaqtyń maqsaty
Bilimdilik: jurnaq týraly bilim – bilik daǵdylaryn bekitý; sóz quramyna taldaý daǵdylaryn qalyptastyrý; oqý, sóıleý daǵdylaryn qalypastyrý.
Damytýshylyq: sózdiń qorlaryn, tilderin, oı - óristerin, este saqtaý qabiletterin damytý.
Tárbıelik: oqýǵa, eńbekke, uqyptylyqqa, ádeptilikke, ásemdikke baýlý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, keste, sýretter, test jazylǵan kartochkalar.
Sabaqtyń tıpi: bilim - bilikti qalyptastyrý.
Ádis – tásilder: suraq - jaýap, túsindirý, oıyn, ózindik jumys, toppen jumys, test.
Túri: oıyn sabaq
Sabaqtyń barysy:
Psıhologıalyq daıyndyq:
Jabyrqaýdy bilmeımiz,
Jalqaýlyqty súımeımiz,
Biz talantty jas ulan,
Úlgi alamyz jaqsydan.
İ. Uıymdastyrý kezeńi
a) Oqýshylarmen sálemdesý;
b) oqýshylardy túgendeý;
v) jumys ornynyń sabaqqa daıyndyǵyn tekserý;
g) oqýshylardyń kóńilin sabaqqa aýdarý.
İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý.
116 - bettegi, 5 - jattyǵý.
Kóp núkteniń ornyna jurnaqtardyń tıistisin qoıyp sóılemderdi kóshirip jazý.
İİİ. Qyzyǵýshylyqty oıatý: Sóz quraý.
A--- R ---J --- Q ---U ---N
5 ----3 --- 1 --- 6 --- 2--- 4
Sheshýi: Jurnaq
«Gúl tańda» oıyny.
1. Túbir degenimiz ne?
2. Jurnaq degenimiz ne?
3. Týyndy sóz degenimiz ne?
4. Qosymsha degenimiz ne?
Jańa sabaq: Jurnaq (Qaıtalaý sabaǵy)
1 - jattyǵý. Jumbaqty sheshý
Aq shatyrly bir qala
Sýda júzip júr dara
(Keme)
Týyndy sózdi taýyp, túbir men qosymshasyn belgile.
Kemeler oıyny.
Tazalyq, birlik, erkindik, dostyq, qalalyq.
2 - jattyǵý. Ózindik jumys.
Kóp núkteniń ornyna – lyq, - lik, - dyq, - dik, - tyq, - tik jurnaqtarynyń tıistisin qoıyp, sóılemderdi kóshirip jaz.
Almatyda bokstan bolǵan jarysqa elimizdiń barlyq qalalarynan oqýshylar keldi. Aıbek jarysqa kelgenderdi tanystyryp úlgerdi: Men astanalyq, Erlan – almaty..., Úsen – aqtaý..., Serjan – shymkent..., Ernur – taraz..., Arman – óskemen..., - dep aıta bastady.
Sergitý sáti:
Qarlyǵashqa uqsaıyq,
Káne, qanat jazaıyq.
Qarlyǵash bolyp ushaıyq,
Ushyp, ushyp alaıyq.
4 - jattyǵý. Sóılemderdi kóshirip jazý.
1. Kópshilik aldynda ádepsiz sóıleme. 2. Baqytty bolǵyń kelse - jaman ádetten aýlaq bol. 3. Inabatty, sypaıy bol.
Qaramen jazylǵan sózder qandaı jurnaq arqyly jasalǵan?
İ top
Túbir sózder jazady.
İİ top
Týyndy sózder jazady.
İİİ top
Qosymshaly sózder jazady.
5 - jattyǵý. Bulttar tónip keledi oıyny.
Taýlar, teńizshi, juldyz, dombyrashy, saýysqan, aqyldy, balalyq.
Berilgen sózderden týyndy sózderdi tabý.
Test
Qorytý.
Órmekshi, bala, balapan, bilim, kitap, shalǵy, kúı, kúıshi, oqý.
Osy sózderdi Ven dıagramsyna ornalastyr.
Túbir sóz
Týyndy sóz
Úı tapsyrmasy: 6 - jattyǵý. Erejeler jattaý.
Baǵalaý. Topty baǵalaý